) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata (
lg 3).
lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele AÕSRS § 13² lg 4 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel. Poolte vahel on 17.03.2000 sõlmitud notariaalselt tõestatud pandileping, pandilepingu esemeks on korter asukohaga xxx ning selle alusel on kantud märge Tallinna Hooneregistrisse. 12.09.2000 allkirja kohaselt on hageja võlgnevuse tasunud, mida kostja on ka kirjalikus vastuses hagile kinnitanud. Kuigi korter on kinnistatud, on siiski hagejal õiguslik huvi pandiõiguse lõppemise tuvastamiseks ning lõppemise kohta märke tegemiseks, kuna hagiavalduse kohaselt takistab märge ehitisregistris vara käsutamist. Käesoleval juhul asendab kohtuotsus kostja kui puudutatud isiku tahteavaldust. Kohus on tuvastanud kostjal sellise kohustuse olemasolu.
lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et käesolevas asjas on õiglane jätta kohtukulud poolte endi kanda. Meeli Kaur kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.