← Eesti

2-06-3462/8

Obsah (5)§ 407§ 468§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 07. november 2006, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-3462 Tsi

) § 306 lg 1 ning § 307 lg 1 kohaselt kätte antud ja teda on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest, s.o. hiljemalt 21.08.2006. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul

§ 407lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Kohtuotsuse põhjendused

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt sama sätte 3. lõikele võib tagaseljaotsuse sellisel juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 468lg 1 p 2 kohaselt kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja osutab Jõhvi linnas veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuseid. Kostja, elades aadressil xxx, on tarbinud hageja poolt osutatud teenuseid vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule. Poolte vahel oli sõlmitud suuline leping. Hageja luges kostjaga lepingu sõlmituks, kuna seadustes ei ole kehtestatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuste müügilepingule kohustuslikku vormi. Kostja tahet astuda hagejaga lepingulistesse suhetesse väljendas asjaolu, et kostja, maksetingimusi teades ning hinda mitte vaidlustades, tarbis hageja poolt osutatud teenuseid. Osutatud teenuste eest on hageja esitanud kostjale arved. Hageja poolt esitatud arvetest on kostjal tasumata 1 894.60 krooni. Kuna kostja ei ole teenuste eest nõuetekohaselt tasunud, on 2 2-06-3462 hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja võlgnevus 1 894.60 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg-le 3 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

§ 174

lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Merike Varusk Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.