) sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Pankrotimenetlus on hagita menetlus.
-s puuduvad eraldi sätted hagita menetluse lõpetamise kohta, kuid
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. PankrS § 157 p-st 7,
lg 1 p-st 3, § 429 lg-st 1 ja § 477 lg-st 1 tulenevalt otsustab kohus pankrotiavaldusest loobumise korral pankrotiasja menetluse lõpetamise määrusega.
lg 4 kohaselt ei võta kohus vastu hagist loobumist, kui sellega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus ei näe, et antud asjas menetluse lõpetamisel oleks tegemist olulise avaliku huvi rikkumisega. Seega lõpetab kohus pankrotimenetluse. MENETLUSKULUDE JAOTUS
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Lg 3 kohaselt tagastatakse riigilõiv tasunud isiku nõudel määruse alusel. Sättes on juttu küll hagist loobumisest, kuid
lg 1 alusel ja et avaldaja on esitanud ka vastava taotluse, leiab kohus, et pool tasutud riigilõivust tuleb avaldajale tagastada seoses pankrotiavaldusest loobumisega.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. § 174 lg 4 kohaselt võib asja menetluse lõpetamisel kompromissi või hagist loobumise tõttu kohus menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse. Et
hagita menetluse kohta eraldi sätteid menetluskulude kindlaksmääramise osas ei sisalda, leiab kohus, et
§ 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. § 168 lg 4 kohaselt kui hageja hagist loobub, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus peab siin põhjendatuks analoogia kohaldamist – kui pankrotiavalduse esitab võlausaldaja PankrS § 9 lg 1 alt 2 ja § 10 alusel, siis seetõttu, et võlgnik ei suuda oma võlga talle ära maksta. Seega kui võlgnik pankrotimenetluse käigus siiski oma võla tasub, on tegemist sarnase olukorraga nagu kirjeldatud
2 Avaldaja antud asjas on esitanud menetluskulude võlgnikult väljamõistmise taotluse, kus nõudis võlgniku poolt võlausaldaja menetluskulude hüvitamist kokku summas 25 070,20 krooni (tasutud riigilõiv 1 600 krooni ja õigusabikulud 23 470,20 krooni). Eelistungil palus avaldaja esindaja riigil tagastada poole riigilõivust (800 krooni) ja vähendas selle võrra OÜ-lt X nõutavate menetluskulude summat. Võlgniku esindaja nõustus 800 krooni (tagastamata jääva riigilõivu) maksmisega, kuid vaidlustas avaldaja õigusabikulude nõude. Võlgniku arvates oleks kulude hüvitamine OÜ X poolt ebaõiglane, sest võlgnik nõustus juba enne pankrotimenetluse algatamist nõudega ja maksis selle kohe ka ära. Asjaoludest nähtub, et võlausaldaja on juba aastaid erinevate vahenditega püüdnud võlgnikult laenuks antud summat tagasi saada, kuid suhteliselt edutult – tagasimaksed on võrreldes võlasummaga olnud väikesed. Enne pankrotiavalduse esitamist on avaldaja esitanud mitu pankrotihoiatust ja andnud tähtaegu, kuid OÜ X ei ole oma kohustust nende tähtaegade jooksul täitnud. Samas suutis võlgnik tagastada nõutud summa praktiliselt kohe pärast kohtusse avalduse esitamist. Sellest tulenevalt leiab kohus, et avalduse kohtusse esitamine oli põhjendatud. Oleks ebaõiglane, kui avaldaja peaks kohtukulud ise kandma, sest kui võlgnik oleks oma võla eelnevatele hoiatustele reageerides tagasi maksnud, oleks E.M. l puudunud vajadus kohtusse pöörduda. Siiski ei pea kohus kõiki avaldaja õigusabikulusid põhjendatuks. Tl 71 ja tl 88 esitatud kulude aruanded on toimikut ja menetluse käiku vaadates põhjendatud ja arusaadavad. Toimikust ei nähtu aga, kuidas on antud menetlusega seotud tl 89 esitatud kulude aruandes toodud tegevused – järelpärimised kinnistusametisse ja ARK-le. Toimikus ei ole ühtegi väljavõtet kinnistusraamatust või autoregistrist, ka üheski kohtule esitatud dokumendis ei ole viiteid nimetatud registritele. Kohus ei näe, kuidas on antud järelpärimised seotud käesoleva kohtumenetlusega. Seega peab OÜ X E.M. le hüvitama õigusabikulud summas 20 661,80 krooni ja poole tasutud riigilõivust summas 800 krooni. Ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.