lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Omandiõiguse tunnustamine eeldab omandi tekkimise tõendamist. Tõendamise kohustus lasub hagejal. Kohus leidis, et esitatud tõendid ei tõenda hageja omandi tekkimist aktsiatele. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, millal, millise hinnaga ning kellelt on ta omandanud AS R aktsiad järjekorranumbritega 81-160. Hagiavaldusele lisatud hageja ja AS Ü vahel 01.09.1998 sõlmitud mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu punktis 2.1 märgitud hageja kinnitus, et ta on 80 AS R aktsia omanik, on paljasõnaline ja tõendamata. Nimetatud leping ei kinnita asjaolu, et hageja on omandanud õiguslikul alusel vaidlusalused aktsiad. Tegemist ei ole asjakohase tõendiga
Hageja ei ole hagile lisanud ühtki tõendit kokkuleppe (tehingu) kohta, mille alusel hageja oleks aktsiad omandanud. Hageja on menetluse käigus 09.09.2004 eelistungil omaks võtnud asjaolu, et puudub leping, millega ta on omandanud nimetatud aktsiad. Hagile ei ole lisatud ka ühtki muud dokumenti, mis võiks kaudselt kinnitada hageja väiteid hageja omandiõiguse tekkimisest aktsiatele. AS R aktsiaraamatust ilmneb, et vaidlusaluste aktsiate omanik oli AS Eesti Ühispank, kelle omandis olid AS R aktsiad järjekorranumbritega 1-580. AS Eesti Ühispank 3
Hageja palus
alusel kohtu abi AS R pangakontode väljavõtete saamiseks, millest oleks nähtunud, millal on AS R oma aktsionäridele dividendi maksnud. Antud informatsioon oli hagejale vajalik, kuna ta kaalus dividendi mittemaksmisest tuleneva täiendava nõude esitamist kostja vastu. AS R vaidlusaluse 80 aktsia omandiõiguse ülemineku kohta taotles hageja kohtul välja nõuda järgmised dokumendid: J Ltd. arveldusarve Eesti Ühispangas,K AS arveldusarve Eesti Ühispangas ja K OÜ arveldusarve Eesti Ühispangas. Konto väljavõtete alusel oleks saanud äriühingute raamatupidamisest välja nõuda tehingute alusdokumendid, mis oleksid selgitanud hageja omandiõiguse tekke aluseid. Samuti palus hageja tunnistajatena välja kutsuda ja üle kuulata AS R nõukogu endised liikmed K. R ja O. K ning AS Ü juhatuse liikme P. T P. T oleks saanud ütlusi anda selle kohta, et J Ltd. haldas hageja ja H.Ti rahalisi vahendeid ning tasus AS R aktsiate eest 1 600 000 krooni K AS-le, mille tagajärjel H.T omandas aktsiad nr 1-80 ja hageja aktsiad nr 80-160. Kõik eeltoodud taotlused tõendite esitamiseks ja väljanõudmiseks jättis kohus rahuldamata, piirdudes lakoonilise hinnanguga, et tõendid ei ole asjakohased. Kohus rikkus
Sisuliselt võttis kohus hagejalt võimaluse tõendada hagi aluseks olevaid asjaolusid ja tegi eelotsustuse tõendite asjakohasuse suhtes ilma tõendeid uurimata. Linnakohus jättis täitmata eelmenetluse ülesanded ja välja selgitamata asjas tähtsust omavad asjaolud, mistõttu asi tuleb saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Kaevatavas otsuses märkis kohus, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit kokkuleppe kohta, millega ta AS R aktsiad omandas. Hageja lootis aktsiate omandiõigust tõendada AS-ga Ü 01.09.1998 sõlmitud mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu, AS R 1997. a. tegevusaruande ja väljavõttega AS Ü 1998. a. majandusaasta aruande aktsiaid ja väärtpabereid puudutavast lisast. 08.11.2004 esitas hageja omandiõiguse tõendamiseks veel 11 dokumenti. Dokumentaalsetest tõenditest analüüsis kohus ainult mitterahalise 4
Apellant soovib protsessi venitada ja põhjustada vastustajatele asjatut kohtuskäimist. Kostjad AS Ü, H. T, A. A, M. K leiavad, et hageja ei suutnud esimese astme kohtumenetluses põhistada omandiõigust AS R aktsiatele, kuna vastavalt ÄS § 228 lg-le 2 tõendab nimelisest aktsiast tulenevate õiguste teatud isikule kuulumist kanne aktsiaraamatus. Hageja ei vaidlustanud, et AS R (siis AS A) asutamisel kanti aktsiate nr 1-580 omanikuna aktsiaraamatusse AS Eesti Ühispank. Aktsiate võõrandamise korral tehakse aktsiaraamatu kande muudatus aktsiaseltsi juhatusele esitatud lepingu alusel (ÄS § 229 lg 2), mistõttu ei ole asjakohane apellandi taotlus tunnistajate ülekuulamiseks. Pealegi on tunnistajatena taotletud P. T, K. R ja O. K hageja avalduse alusel alustatud ja käesolevaks ajaks lõpetatud kriminaalmenetluses juba andnud ütlusi, mille kohaselt neil ei ole andmeid, et T.N oleks AS R aktsiate omanik. Hageja on esitanud teadvalt põhjendamatu hagi. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium ei tuvastanud linnakohtu poolt tsiviilkohtumenetluse ajal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete rikkumist, mis oleks aluseks otsuse tühistamiseks, millega on hagi jäetud rahuldamata. Otsus on piisavalt motiveeritud. Kolleegium nõustub otsuses olevate motiividega, mistõttu tulenevalt
Apellandi väide on õige, et kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik kohustas /01.jaanuarist 2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustik kohustab samuti/ kohut eelmenetluses välja selgitama nii nõuded kui ka tõendid, mida pooled esitavad hagis toodud faktiliste asjaolude tõendamiseks. Seejuures tõendite kogumiseks saab menetlusosaline pöörduda abi saamiseks kohtu poole. Esitatud taotlus peab aga olema põhjendatud ning selles tuleb ära näidata, mida iga tõendiga tõendada tahetakse. 5
Hageja nõudeks oli omandiõiguse tunnustamine AS R aktsiatele numbrite 81160 all. Tulenevalt hagiesemest tuli hagejal tõendada omandiõiguse olemasolu aktsiatele. Kolleegium juhib apellandi tähelepanu, et nõude tõendamiseks tuli dokumentaalsed tõendid lisada juba hagiavaldusele. Protsessiökonoomia printsiibi mõtte kohaselt ei ole lubatud koormata protsessi tõenditega, mis asja lahendamise aspektist ei oma tähendust. Seega esitatud taotluse puhul tuligi välja selgitada, mida hageja poolt taotletud tõendid oleksid esitatud nõude puhul tõendanud. Vaidlust ei ole selle üle, et vaidlusesemeks olevad aktsiad kuuluvad AS- le Eesti Ühispank alates AS-i R asutamisest ning pank ei ole neid hagejale kunagi võõrandanud. Ringkonnakohtu istungil apellandi enda väidetel ei ole ta AS- lt Eesti Ühispank aktsiaid ostnud. Seega hageja nõuet ei saanudki kohus rahuldada ning toimiku koormamine täiendavate materjalidega ei oleks põhjendatud. Kui apellandi ja kostjate vahel olid mingid teised õigussuhted, siis tuli nõue vastavalt esitada ja tõendada. Antud vaidluses ei pea kolleegium võimalikuks otsust tühistada, mistõttu apellandi kohtukulud jäävad tema enda kanda. Apellant on vaidlustanud otsust ka õigusabikulude osas. Kolleegium leiab, et otsus õigusabikulude osas kuulub osalisele tühistamisele alljärgnevatel põhjendustel. Otsuse tegemise ajal kehtinud
Kohtukulu hulka kuuluvad ka õigusabikulud.
lg 1 järgi õigusabikulu väljamõistmisel tuli arvesse võtta vajalikke ja põhjendatud kohtukulusid. Kostjad on esitanud linnakohtule tõendid kantud õigusabikulude osas. Kohus on välja mõistnud õigusabikulu AS-i R kasuks 82 018,70 krooni ja AS-i Ü kasuks 37 878 krooni. Apellandi väide on õige, et õigusabikulu välja mõistmisel tulnuks otsust põhjalikumalt motiveerida. Kolleegium leiab, et ei ole põhjendatud kostjate kasuks väljamõistetud õigusabikulu erinevus ning loeb põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks mõlema kostja osas 37 800 krooni, võttes arvesse nii asja keerukust kui ka tsiviilasja ettevalmistamiseks ja kohtuistungitest osavõtuks kulutatud aega. Vastustajad taotlevad apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulu väljamõistmist, sealjuures AS R 28 508,80 krooni ja AS Ü 17 965,50 krooni. Õigusabikulu kohta on tõendid esitatud. Kolleegium peab apellatsioonimenetluses mõistlikuks õigusabikuluks, mis kuulub apellandilt välja mõistmisele kummagi vastustaja kasuks, 15 000 krooni. Ulvi Loonurm Margo Klaar Mare Merimaa 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.