§-le 407 lg 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud.
lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud.
lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kostjat on hoiatatud tema kahjuks tagaseljaotsuse tegemise võimalusest nii asja menetlusse võtmise ja kostjalt kirjaliku vastuse nõudmise määruses kui ka kohtukutsel. Kostja ei ole kogu menetluse kestel esitanud vastuväiteid ühelegi hageja väitele. Kohus loeb seetõttu hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kaubamärgiseaduse § 14 lg 1 p 3 kohaselt on Kaubamärgiomanikul on õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses registreeritud kaubamärgiga või valdavale enamusele Eesti elanikkonnast tuntud õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid, millega tähistatakse teist liiki kaupu või teenuseid, kui tähisega võib ebaausalt ära kasutada või kahjustada kaubamärgi omandatud mainet või eristusvõimet. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30.03.2006 otsusest nr 3-2-1-4-06 tuleneva seisukoha järgi annab see säte kaubamärgi omanikule õiguskaitse kaubamärgiga sarnase tähise kasutamise vastu domeeninimes. Seega hõlmab kaubamärgi omaniku ainuõigus õigust registreerida kaubamärgiga identne domeeninimi. 2 Kaubamärgiseaduse § 57 lg 1 p 1 annab kaubamärgiomanikule õiguse esitada hagi ainuõigust rikkunud isiku vastu õigusrikkumise lõpetamiseks. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt võib isiku tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse tahteavalduse tegemise kohustuse olemasolu. Kohus, tuginedes hageja esitatud faktilistele väidetele, peab võimalikuks tuvastada kostja kohustus teha tahteavaldus domeeninimest tere.ee loobumise kohta. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb kõik hageja kohtukulud terves ulatuses kanda kostjal.
lg 1, 2 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.