KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Ulvi Loonurm ja Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2006. a, Tallinn Tsivii

§-s

1. Viidatud paragrahvi lg-te 5 ja 6 kohaselt tuleb välisriigi vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise kirjalikule taotlusele lisada: 1) vahekohtu otsuse ärakiri, mis on tõestatud otsuse teinud vahekohtu asukohamaa seaduse kohaselt, samuti ametlik kinnitus otsuse jõustumise kohta; 2) dokument, mis kinnitab, et kostjale, kes kohtuprotsessil ei osalenud, oli õigel ajal kas või kordki vastavalt selle riigi seadusele kohtukutse kätte antud; 3) eelnimetatud dokumentide tõestatud tõlked eesti keelde; 4) dokument, mis tõendab, et kohtuotsuse tegemise maa seaduse järgi on otsus täidetav ja kostjale kätte antud; 5) dokument otsuse täitmise kohta, kui seda on juba täidetud.
2. Peale tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete reguleerib välisriigi vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamist ka välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise New Yorgi
3. a konventsioon (ratifitseeritud Riigikogus
4. juunil
5. a). Konventsiooni art 3 sätestab, et iga lepinguosaline riik tunnustab vahekohtu otsuseid kui kohustuslikke ja täidab neid kooskõlas protseduurireeglitega, mis kehtivad territooriumil, kus toetutakse sellele otsusele, vastavalt konventsioonis kehtestatud tingimustele. Konventsiooni art 2 ning art 4 p 1 lit a ja lit b kohaselt tuleb vahekohtu otsuse tunnustamist ja täitmist taotleval poolel esitada: 1) autentiseeritud originaalotsus või selle nõuetekohaselt kinnitatud koopia; 2) originaalleping, mis hõlmab lepingu vahekohtu tingimust või vahekohtu kokkulepet, või selle nõuetekohaselt kinnitatud koopia.
6. Avaldaja taotluse lahendamiseks tuli kohtul seega esmalt viidatud konventsiooni sätete alusel kontrollida, kas avaldaja on esitanud kohtule lepingu, mis sisaldaks vahekohtu kokkulepet.
7. Kohtule esitatud
8. oktoobri
9. a prahilepingu poolteks on puksiirlaeva prahtinud isiku agendina V AS ja laevaomaniku agendina C Agentide AS. C Agentide AS on tegutsenud prahilepingut sõlmides AS-i M nimel, pidades teda puksiirlaeva omanikuks. Puksiirlaeva tegelikuks omanikuks on M Ltd. MLtd ja AS M on sõlminud halduslepingu, mille järgi täitis viimane agendi, lasti haldamise ja prahtimise funktsioone M Ltd eest ja nimel. Kõnealuse prahilepingu täiendavate punktide p 23 järgi leppisid lepingupooled kokku vaidluse lahendamise Hamburgis toimuva arbitraažimenetluse kaudu. Hamburgi vahekohtusse on pöördunud hagiga AS-i M vastu A. V-AG, kellele puksiirlaeva prahtija KG on loovutanud oma nõude kostja vastu. Kõnealuses vahekohtumenetluses oli vaidlusküsimuseks ka asjaolu, keda pidada prahilepingu järgi lastivedajaks. Vahekohus tuvastas Saksa seadusele tuginedes, et prahilepingu järgi on lastivedajaks AS M, kelle nimel on prahilepingu sõlminud C AS. Eeltoodust tulenevalt lahendas vahekohus kõnealuse vaidluse, tuginedes järeldusele, et vaidluse poolte vahel on kokku lepitud vaidluse lahendamine vahekohtus tulenevalt prahilepingu täiendavate punktide p-st
10. Ringkonnakohus, tuginedes Riigikohtu seisukohale käesolevas asjas, leiab, et enne
11. jaanuari 2006.

§ 377

mõttega ei ole kooskõlas see, kui Eesti Vabariigi kohus asub ümber vaatama asjaolusid, mis olid vahekohtus asja läbivaatamise ja otsuse tegemise eelduseks (vahekohtu kokkuleppe olemasolu). Kohus asuks sel moel analüüsima prahilepingu sisu, mille alusel on tehtud vahekohtu otsus ja mida AS M ei ole vaidlustanud. Viidatud sätte kohaselt ei kontrolli Eesti Vabariigi kohus välisriigi vahekohtu otsuse materiaalõiguslikku õigsust ega lahenda vahekohtus lahendatud asja sisuliselt. 4

§ 377

lg 5 p-st 2 ning lg 6 p-st 1 tuli avaldajal esitada tõendid, mis kinnitavad, et vahekohtu menetluse toimumisest oli kostjale nõuetekohaselt teatatud ja vahekohtu otsus on kostjale kätte antud. AS M on esitanud kohtumenetluses vastuväite, et ta polnud vahekohtu menetlusest teadlik ning talle pole vahekohtu otsust kätte antud. AS M leidis, et tal puudub igasugune suhe AS-ga M, keda avaldaja peab vahekohtumenetluses tema esindajaks.

1. Kolleegium leiab, et linnakohus hindas ebaõigesti esitatud tõendeid kostjat vahekohtu menetlusest teavitamise kohta. Samuti saanuks linnakohus ka ise kontrollida, kas Saksamaa seaduste kohaselt oli vahekohtu otsus täidetav või mitte.
2. AS M edastas AS M töötajale D. S .Saksamaalt advokaadibüroost Dabelstein & Passehl käesoleva arbitraažimenetlusega seotud küsimusi puudutava kirja ja palus D. S seisukohta kirjas tõstatatud küsimustele. Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2005 istungil tunnistajana ütlusi andnud D. S kinnitas, et ta esindas vastustajat nimetatud vahekohtu asjas materjalide läbitöötamisel, vastuväidete koostamisel ja saatmisel vahekohtule AS M juhatuse liikme V. A poolt antud suulise volituse alusel. Eeltoodu kinnitab üheselt, et AS M oli teadlik vahekohtumenetlusest Saksamaal. Kuivõrd D. S kostja esindajana vahekohtu menetluses saatis kirjad ja vastused välja AS M blankettidel ja AS M sidevahendite numbritelt, siis tõlgendas arbitraažikohus põhjendatult AS M kostja esindajana ja edastas kõik arbitraažimenetlusega seotud dokumendid kostja esindajale D. S, AS M postiaadressil või faksile. Nimetatud asjaolu kinnitab ka Dr C. H sekretäri N. C. A seletuskiri.
3. Avaldaja poolt kohtule esitatud GOI Hamburg AG saatelehest ja Dr C. H ja dr U.S
4. jaanuaril ja
5. veebruaril
6. a saadetud kirjadest nähtub
7. jaanuari
8. a saadetise kättetoimetamine AS-i M aadressil selle töötajale V. I, samuti saadetise sisu (teade vahekohtumenetluse alguse kohta). Vahekohtu otsuse kätteandmise kohta AS M esindajale AS-le M on esitatud
9. veebruari ja
10. märtsi
11. a saadetiste kättesaamiskinnitused, millest nähtub nende saadetiste kätteandmine pr R kui AS-i M töötajale ja saadetiste sisu. Ringkonnakohus leiab, et eelpoolnimetatud tõenditest nähtub üheselt, et AS M oli teadlik toimuvast vahekohtu menetlusest ning seda puudutavad dokumendid on AS-le M nõuetekohaselt kätte antud.
12. Ringkonnakohtu istungil esitas avaldaja täiendava tõendina Hansa Ülemaakohtu tsiviilkolleegiumi 13.02.2006 määruse, mille järgi kuulutas Hansa Ülemaakohus vaidlusaluse vahekohtu otsuse Saksamaal kehtivaks ja täitmisele kuuluvaks.
13. Seega on Välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise New Yorgi
14. a konventsioonis ja enne
15. jaanuari 2006.

§-s 377 sätestatud nõuded täidetud ja puuduvad takistused vaidlusaluste vahekohtu otsuste täitmisele pööramiseks Eestis. 22. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele senikehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuna ringkonnakohus rahuldab A.V-AG apellatsioonkaebuse ning jätab AS-i M vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata, peab AS M hüvitama A.V-AG-le TsMS § 60 lg-test 1 ja 8 tulenevalt nii esimese astme kui apellatsioonimenetluse kohtukulud. AS M A.V-AG taotleb õigusabikulu väljamõistmist kokku summas 32 857,85 krooni. Kolleegium leiab, arvestades asja keerukust ja kestust, et tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga, mis tuleb vastustajalt apellandi kasuks välja mõista. 5