KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-05-3757 Otsuse tegemise aeg ja koht
- oktoober 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi AS IF Eesti Kindlustus hagi H M vastu 8545 krooni nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg
- september 2006 Menetlusosalised Resolutsioon Hageja: AS IF Eesti Kindlustus (RK xxx, asukoht: xxx) Hageja esindaja: P P (volikirja alusel) Kostja: H M (IK xxx, elukoht: xxx) Kostja esindaja: H M (volikirja alusel) AS IF Eesti Kindlustus hagi rahuldada. Välja mõista H M`lt AS-i IF Eesti Kindlustus kasuks 8 545 (kaheksa tuhat viissada nelikümmend viis) krooni. Välja mõista H M`lt riigilõiv 650 (kuussada viiskümmend) krooni riigituludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve nr 10220034796011, SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900072136). Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu 12.oktoobril
- a kell 16.
- Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses 1
(2)ASJAOLUD JA ASJA KÄIK Viru Maakohtu menetluses on AS IF Eesti Kindlustus hagi H M vastu ebaseaduslikult väljamakstud kahjusumma 8 545 krooni tagasinõudes. Hagiavalduse kohaselt toimus 11.02.2001 Ida-Virumaal Jõhvi- Tartu mnt liiklusõnnetus, kus sõiduauto Mercedes Benz 200D, mida juhtis A. L, alustas vasakpööret ja sõitis vastassuunavööndisse, kus sõitis tagant otsa möödasõitu alustanud H M juhitud kostjale kuuluvale sõiduautole BMW 524TD. Sõiduauto Mercedes Benz 200D suhtes kehtis avarii hetkel AS IF Eesti Kindlustuse (endise ärinimega AS Sampo Eesti Varakindlustus) liikluskindlustuse poliis. Politsei otsuse alusel oli kahju tekitamises süüdi sõiduauto Mercedes Benz juht, seega hüvitas hageja kostjale liikluskahju summas 8545 krooni, tasudes kostja eest taastusremondi töid teostanud M S MAX FIE-le. A. L kaebas politsei otsuse edasi ning Kohtla-Järve Linnakohus 15.03.2002.a kohtuotsuses haldusasjas 4-127/01 leidis, et A.L süü liiklusõnnetuse põhjustamises puudub. Sama kohtuotsusega on tuvastatud kostja süü liiklusõnnetuse põhjustamises. Kohtuotsus on jõustunud. Kostjal tekkis kohustus kahjusumma tagastamiseks. Hageja esitas kostjale regressinõudeid, kuid kostja ei ole neile reageerinud. Hageja palub hagi rahuldada ning jätta kohtukulud kostja kanda. KOSTJA VASTUS Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt ei tõenda Kohtla-Järve Linnakohtu 15.03.2002.a kohtuotsus, millega tühistati haldusasja otsus, A. L süü puudumist liiklusõnnetuse põhjustamises ja kostja sõiduki juhi süüd. Kostja väidab, et temapoolne süü toimunud liiklusõnnetuses puudub. Kostja oma nõusolekut, et remondi teostajale hüvitati hageja poolt remondikulud, andnud ei ole. Kostja leiab, et hageja väide, et kohustuse alus on ära langenud, on alusetu, kuna antud juhul pole liikluskahju tekitaja kindlaks tehtud. Kostja süüd ei ole Kohtla-Järve Linnakohtu otsusega samuti tuvastatud, seega ei ole liikluskahju hüvitamise alus ära langenud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda. EELISTUNG Eelistungil hageja esindaja jäi haginõude juurde. Hageja esindaja seletuste kohaselt on A. L süü puudumine tuvastatud kohtuotsusega haldusasjas nr 4- 127/01. Kuna hagejal puudus tegelikult kohustus sõidukit remontida, siis tekkis tal tagasinõude õigus. Kostja on oma vastuses viidanud Kohtla-Järve Linnakohtu otsusele, seega on sellest teadlik. Kostjale on väljastatud tagastamisnõue kolmel korral, millele kostja ei ole reageerinud. Kui süüdlane on kindlaks tegemata, siis kindlustusel ei tekkinud kuni süüdlase kindlaks tegemiseni kohustust kahju hüvitada. Kostja esindaja seletuste kohaselt ei ole keegi teda avariis süüdi tunnistanud, ise ta ka end süüdi ei tunnista. Auto remonditi M. S juures, selle eest kostja midagi ei maksnud. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära poolte esindajate seletused, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtu poolt on tuvastatud, et 17.06.2000 toimus liiklusõnnetus, milles osalesid A.L poolt juhitud sõiduauto Mercedes Benz 200D, registrimärgiga xxx ning H M`le kuuluv sõiduauto BMW 524TD, registrimärgiga xxx (tl 6-7), mida juhtis H M. Liiklusõnnetuse tagajärjel kannatada saanud kostja sõiduki remondikulud summas 8545 krooni hüvitati remondi teostajale (tl.8-11). Kohtla-Järve Linnakohtu 15.03.2002 kohtuotsusega on tuvastatud, et A. L ei pannud toime 2
(2)Liikluseeskirjades sätestatud rikkumisi ning tühistati viimase suhtes tehtud haldusasja otsus A26 (tl.12-14). Hageja on saatnud kostjale 11.06.2002 ja 23.05.2002 teated, milles teavitab, et kuna A. L suhtes on haldusotsus tühistatud, on hüvitise maksmise asjaolud ära langenud ning kostjal tuleb tagastada hageja poolt hüvitatud kahjusumma 8545 krooni (tl. 16,17). Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 23 kohaselt võlaõigusseaduses alusetu rikastumise kohta sätestatut kohaldatakse juhul, kui alusetu rikastumine toimus pärast 1.juulit 2002. Liikluskahju hüvitamise ajal kehtis tsiviilkoodeks (TsK), seega kohus lähtub oma otsuse tegemisel tsiviilkoodeksist. TsK § 477 lg1 ja lg 2 kohaselt, kui isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Samasugune kohustus tekib ka juhul, kui alus, mille järgi vara omandati, hiljem ära langeb. TsK § 447 lg 5 kohaselt need sätted laienevad ka juhtudele, mil vara säästetakse teise isiku arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta. Märtsis 2001.a kehtinud liikluskindlustuse seaduse § 1 lg 2 kohaselt liikluskindlustuse kindlustusobjekt on tsiviilvastutus, mis kaasneb sõiduki omaniku või omaniku poolt juhtima volitatud isiku (kindlustatu) poolt sõidukiga liikluskahju tekitamisega. Kuni 01.06.2001.a kehtinud Liikluskindlustuse seaduse § 4 lg 4 kohaselt liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juht võib liiklusõnnetuse tekkimises olla süüdi osaliselt või täielikult, tema süü võib puududa või ta võib jääda kindlaks tegemata. Liikluskindlustuslepingu alusel hüvitatakse kindlustatu poolt tekitatud liikluskahju vastavalt tema vastutuse ulatusele, arvestades nimetatud seaduse teiste sätete ja muude õigusaktidega ning lg 5 kohaselt kui liiklusõnnetuses osalenud isikud ei ole liikluskahju tekitamise vastutuse küsimuses sündmuskohalt lahkumise järel ühel meelel, lahendavad liiklusõnnetuses osalenud isikud omavahelise vaidluse seadusega ettenähtud korras. Liikluskindlustuse seaduse § 27 lg 1 kohaselt liikluskahju hüvitatakse vabariigi Valitsuse poolt määratud ulatuses ja korras isikule (kannatanule), kellel ei teki tsiviilvastutust seoses sama liikluskahju tekitamisega, kui kahju on talle tekitatud sõidukiga, mille suhtes vastavalt nimetatud seadusele tuleb sõlmida kindlustusleping; lg 2 kohaselt liikluskahju tekitamise eest osaliselt vastutavale isikule (kannatanule) hüvitatakse liikluskahju proportsionaalselt teiste isikute vastutusele, kuid mitte rohkem kui ettenähtud kahjuhüvitiste piirmäärade ulatuses ning lg 3 p 1 ja p 2 kohaselt ei hüvitata liikluskahju tekitamise eest vastutavale sõidukijuhile tema enda poolt endale tekitatud liikluskahju ning liikluskahju tekitamise eest vastutava sõidukijuhi poolt juhitud sõiduki omanikule või valdajale tekitatud liikluskahju. Liikluskindlustuse seaduse § 27 lg 5 kohaselt liikluskahju hüvitab nimetatud seaduses ning liikluskindlustuse lepingutingimustes ettenähtud korras ja kahjuhüvitiste piirmäärade ulatuses liikluskahju tekitamise eest vastutava isiku kindlustusandja. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kuna Kohtla-Järve Linnakohtu 15.03.2002.a otsusega on tuvastatud, et A.L ei rikkunud 11.02.2001.a Liikluseeskirju ning tegutses õigesti, ei olnud A.L süüdi liiklusõnnetusse põhjustamises ning liikluskahju tekitamises ning tema kindlustusandjal (hagejal) puudus vastavalt Liikluskindlustuse seaduse §-27 lg 5 liikluskahju hüvitamise kohustus. Kohus peab vajalikuks märkida, et liiklusõnnetuses, milles on kaks osapoolt, ei saaks üldjuhul olla kahte kannatanut, st. et liiklusõnnetuse põhjustamises on süüdi kas täielikult üks osapool või osaliselt mõlemad osapooled. Kuigi kostja ei pea end liiklusõnnetuse tekitamises süüdi, ei ole kohtule tõendeid, et ta oleks lahendanud teise liiklusõnnetuses osalenud isikuga omavahelise vaidluse vastutuse küsimuses seadusega ettenähtud korras. 3
(2)Kostja vastuväide selles, et ta ei andnud vastavalt kuni 01.06.2001.a kehtinud Liikluskindlustuse seaduses § 25 lg 2 sätestatud nõusolekut raha ülekandmiseks remondi teostajale, ei anna iseenesest alust hagi rahuldamata jätmiseks, sest sel juhul oleks hüvitis talle rahas välja makstud. Kuna alus, mille järgi hageja hüvitas kostjale kuuluva sõiduki taastusremondi maksumuse on ära langenud, on kostja hageja arvel alusetult säästnud 8585 krooni. Menetluskulud Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus (TsMTRS) § 3 kohaldatakse enne
- jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule
- juunil
- Kooskõlas enne
- jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 64 lg 1, riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Hageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest vastavalt RLS § 16 lg 1 p 4, seega kuulub riigilõiv riigituludesse väljamõistmisele kostjalt. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 444, § 632 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 8585 krooni. Kooskõlas TsMS § 64 lg 1 kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv 650 krooni riigituludesse. Helgi Vinni Kohtunik: /allkiri/ Ärakiri õige 4
(2)