2-05-3491/1

Ärakiri KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-05-3491 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi AS Kohtla-Järve Soojus hagi T T vastu 4738,48 krooni nõudes Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised Resolutsioon 04.september 2006.a Hageja: AS Kohtla-Järve Soojus (RK xxx, asukoht: xxx) Hageja esindaja: P P (volikirja alusel) Kostja: T T (IK xxx, elukoht: xxx) AS Kohtla-Järve Soojus hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista T T`lt AS Kohtla-Järve Soojus kasuks 4593 (neli tuhat viissada üheksakümmend kolm) 73 senti ning menetluskulud summas 644 (kuussada nelikümmend neli) krooni 20 senti. Ülejäänud osas, s. o. hagi rahuldamata. 144 krooni 75 sendi nõudes, jätta Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu 12.oktoobril
2. a kell 16.
3. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses 1 ASJAOLUD Hageja esitas kohtusse hagi kostja vastu teenustasu 4738,48 krooni hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest temale kuuluvas korteris. Igakuiselt on hageja kostjale saatnud arve, millel on kirjas tarbitud soojusenergia kogus ning teave teenustasu ja võlgnevuse kohta. Hageja esindaja poolt on kostjale välja saadetud pretensioonid, milles tuletati meelde võlgnevuse olemasolu ja tagajärgi, mis saabuvad võlgnevuse tasumata jätmisel. Kostja võlg hagejale seisuga 01.03.2005.a moodustab 4738,48 krooni. Hageja palub vastavalt EES § 37, TsK § 477 ja VÕS § 1027 kostjalt välja mõista alusetult säästetud 4738,48 krooni, riigilõivu 4200 krooni, kinnistusosakonna tõendi eest 40 krooni ning õigusabi eest 224,20 krooni. KOSTJA VASTUS Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista, kuna tema korterist on keskkütte 1998 aasta mais välja lõigatud ning antud asjaolust on ka hagejale teatatud. Alates sellest ajast on korteri küttearvestust teostatud 11,52 m2 ulatuses. 2003 aastal on teostatud ekspertiis ning küttepinnaks määrati 2,8 m
4. Arvestus oli esitatud hagejale, kuid keskkütte arved jäid muutusteta. Peale kostja pretensiooni 2003.a detsembris tegi hageja küttepindala arvestuses muudatused ning kostja on peale seda kõik arved tähtaegselt tasunud. KOHTUISTUNGID Eelistungil, mis toimus
5. aprillil 2006.a, jäi hageja esindaja hagiavalduses toodud põhjenduste juurde ning palus hagi rahuldada. Hageja esindaja seletuste kohaselt on hageja arvestanud alates kostja korterist küttekehade eemaldamist kütte eest 15%. Kohaliku omavalitsuse määrusega on samuti antud õigus arvestada 15%. Kostja võttis hagi õigeks osaliselt, seletades, et soovib ümberarvestust kolme aasta eest. Kostja poolt hagejale saadetud kiri jäi vastuseta. 1998 üle minnes alternatiivküttele ei olnud kehtestatud veel 15%. Kostja ei ole nimetatud %-ga nõus, vaid nõustub 2,8 m2, kuna tema kasutas selles ulatuses soojust. Kostja maksab elektri eest ning on soojustanud kõik korteri seinad, ostnud uued aknad. Kohtuistungil jäi hageja esindaja haginõuete juurde. Hageja esindaja seletuste kohaselt on arvetest näha, et kostjale on arvestatud jääksoojust 15% ulatuses kogu korteri pinnast. 2002.a novembri eest on arvestatud 102,07 krooni soojusenergiat. Jagades selle ära soojusenergia maksumusega, mis on 365 krooni kWh, nähtub, et korteri kütmisele on kulunud 281 kWh. Sama suure korteri kütmiseks oleks kulunud 1873 kWh soojusenergiat. Kuna 281 kWh sellest on saadud hagejalt, pidi kostja alternatiivkütet tarvitama 1592 kWh, kuid sellekohased tõendid on kostja poolt esitamata. Kuna kostja ei ole tõendanud sellises koguses alternatiivkütte tarbimist, on hageja nõue põhjendatud. Naabrid ei ole kostja eest neid summasid tasunud, kuna soojusenergia hulk jaotatakse arvesti alusel ära maja peale. Kostja ei ole tõendanud, et tema korteris oli pidevalt 18 kraadi sooja. Omavalitsuse määrus on kehtestatud tagasiulatuvalt. Kostja tunnistab hagi 50% ulatuses, kuna ajal, mil mindi üle alternatiivküttele, kehtestatud 15% piirmäära. ei olnud 2 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kuni 01.07.2002.a kehtinud TsK § 477 lg 1 kohaselt isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama ning lg 3 kohaselt kui ei ole võimalik alusetult omandatud vara natuuras tagastada, tuleb hüvitada selle omandamise momendil määratav väärtus rahas. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vastavalt VÕS § 1032 lg 2 kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Seega peab ka isik, kes on tarbinud soojusenergiat, hüvitama soojusettevõtjale tema teenuse maksumuse. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus tuvastas, et kostjale kuulub korter asukohaga xxx, üldpinnaga 76,8 m2 (tl 7). Hageja esitatud tõenditest (tl. 8-14, 62-65 ) nähtub, et kostja võlg 10.09.
6. a seisuga oli 4593,72 krooni. Kostjale ajavahemikus november 2002.a kuni mai 2003.a esitatud arved (tl 4046) sisaldasid soojusenergia maksumuse 11,52 m2 eest. Kostjale ajavahemikus november 2003.a kuni mai 2004.a esitatud arved (tl 51-58) sisaldasid soojusenergia maksumuse 2,8 m2 eest. Kostja esitatud arveid (tl 40 -61) tasunud ei ole Kostja on tunnistanud hagi osaliselt 50 % ulatuses, põhjendusel, et ta ei ole nõus hageja poolt arvestatud jääktarbimise protsendiga 15 %. Vaidlust ei ole selles, et hageja on vaidlusalusel perioodil elumaja kütnud. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja eemaldas enda korterist 1998.a mais-juunis keskkütteradiaatorid (tl 21-22). Antud juhul on küsimus selles, kas kostja on hageja arvelt alusetult säästnud vaatamata sellele, et ta oma korterist küttekehad eemaldas. Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 sätestab korteriomandi mõiste: korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. KOS § 1 lg 2 täpsustab: kaasomandi esemeks on käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis /---/ ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. See tähendab, et antud juhul kuulus kostjale lisaks eluruumidele (reaalosa) ka 768/32627 mõttelist osa kaasomandist: maja üldkonstruktsioonidest ja tehnosüsteemidest, trepikodadest, katusest ja maja ümbritsevast maatükist jms. Kuivõrd maja kütmisel kulub osa energiat kaasomandi kütmiseks, peab selle eest tasumises võrdeliselt omandi suurusega osalema ka kostja vaatamata sellele, et ta oma korterist küttekehad eemaldas. Järgnevalt tuleb tuvastada, milline protsent kütmise täiskoormusest kulus maja kaasomandisse kuuluva osa kütmiseks. Hageja on esitanud tõendina eksperthinnangu koopia (tl 69-75), millest nähtub, et ühtsest küttesüsteemist välja lülitatud korterite osaluse määramisel maja küttekuludest tuleks arvestada alljärgnevaga