← Eesti

2-06-11403/4

Obsah (4)§ 49§ 60§ 61§ 70

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-06-11403 Otsuse tegemise aeg ja koht 01. november 2006. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuistungi toimumise aeg 24. oktoob

) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (

§ 49). 8.

Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (

§ 60lg 1).

9. Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (

§ 61lg 2).

2 10.

§ 61

lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. 11. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist seadusega sätestatud miinimumsummas (

§ 61lg 4), mis alates 01.01.2006.

a on pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2006. aastal on kuupalga alammäär 3 000 krooni, millest ½ on 1 500 krooni). Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellisest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel (

§ 61

lg 6), siis, kui lapsevanem on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud.

  1. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks töövõimetu, mistõttu ta ole suuteline oma lapsele ülalpidamist kindlustama. Kostja esitas kohtule Virumaa Tööhõiveameti tõendi selle kohta, et ta on võetud töötuna arvele alates 20.03.
  2. a. Kohus märgib, et vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida töö ja teenida sissetulekut (vähemalt kuupalga alammäära ulatuses) nii endale, kui lapsele. Õiglane ei ole olukord, kus laps kannatab puudust seetõttu, et lapsevanem isiklikust mugavusest või muudest isiklikest põhjustest tulenevalt ei pea vajalikuks töötada. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Laps vajab ülalpidamist pidevalt ja seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne ja piisav ning ainult sel juhul saab asuda seisukohale, et ülalpidamiskohustus on täidetud. ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 21 p 1 sätestab, et vanematel lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende keskpunktis.
  3. Hageja väide, et 180 krooni lapse ülalpidamiseks pole piisav elatusraha, on õige. Elatis on kostjalt välja mõistetud 10 aastat tagasi. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et kuna

§ 61

lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Seega ka isik, kes nõuab elatise suurendamist minimaalmäärani, ei pea eraldi tõendama lapse vajadusi ega vajaduste muutumist. Kuivõrd hageja nõuab elatise suurendamist minimaalmäärani, tuleb eeldada sellise nõude põhjendatust. 14. Elatis kuulub suurendamisele alates elatisehagi esitamisest s.o 12.05.2006. a

§ 70lg 1 alusel.

Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.