KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Kai Kullerkupp ja Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht 23. oktoober

§ 637

lõike 1 kohaselt kokkuleppe puudumisel tasu suuruse kohta kuulub tasumisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Kostja ei ole põhimõtteliselt keeldunud tasu maksmast, vaid on soovinud selle kindlaksmääramist mõistlikkuse printsiibist lähtuvalt, olles valmis tasuma hagejale 60.000 krooni. Hageja sellise summaga ei nõustunud. Poolte vahel

1. aprillil
2. a. sõlmitud leping kostja seadmete tehnilise teenindamise ja hoolduse kohta ei ole kohaldatav. Käesoleval juhul on tegemist erakorralise tööga, mille puhul ei ole võimalik tuvastada tavalist tasu. Seega tuleb kindlaks teha mõistlik tasu, lähtudes sellest, kui palju kulub sarnasel töövõtjal aega sellise töö tegemiseks ning milline on tööks kasutatavate materjalide tavaline maksumus. Tööde eest makstava tasu suurus tuleb kindlaks määrata osundatud põhimõtetest lähtuvalt. Kostjal kulus töö tegemiseks ebamõistlikult palju aega, s.o. 172 tundi. B AS-i poolt kostjale
3. mail
4. a. esitatud pakkumise kohaselt võtaks hageja poolt tehtud tööde tegemine aega 56 töötundi. Seega, lähtudes B AS-i poolt esitatud ajakulust ning poolte vahel lepinguga kindlaksmääratud tunnitasu määrast, milleks on vastavalt lepingu punktile
5. 1 200 krooni ilma käibemaksuta tööde norm-tunni eest, oleks hageja töötasu suurus koos käibemaksuga 57.253, 60 krooni (nimetatud summa on saadud, lahutades hageja arvel näidatud käibemaksuta summast 71.720 krooni 116 üleliigset töötundi korrutatuna 200 krooniga (23.200 krooni) ning lisades saadud summale käibemaksu, s. o. 71.720 – 23.200 + 3 18%). Hageja ei ole avaldanud, milline on tema poolt materjali kulu seoses tehtud tööga ning kas juurdelisatud kasum on mõistlik. Enne töödega alustamist ei esitanud hageja hea tava kohaselt tehtavate tööde maksumuse kohta kalkulatsiooni. Pärast tööde teostamist ei olnud hageja nõus põhjendama tema poolt nõutud tasu kujunemist. Hageja on kasutanud tööde teostamisel erinevaid käepäraseid materjale detailide valmistamiseks ja on alust arvata, et ka kasutatud detaile. Selle tagajärjel on kannatanud tööde kvaliteet, mida tõendab ekspertiisiakt nr. 001/06S. Viiviste osas kostja hagi samuti ei tunnistanud. Kuna puudus eelnev kokkulepe tasu osas, on kostjal õigus keelduda kohustuste täitmisest ja ta ei pea ka viivist maksma. Kui kostjal oleks tulnud ka viivist tasuda, siis alates nõude sissenõutavaks muutumisest, seega mitte
6. jaanuarist
7. a., vaid kuu aega peale arve esitamist. Esimese astme kohtu otsus
8. mai
9. a. otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt, mõistes AS-ilt S hageja kasuks välja 23.836 krooni.
10. märtsil
11. a. tegi hageja kostjale hinnapakkumise 4 kahveltõstuki Komatsu ostmiseks. Samas hinnapakkumises pakkus hageja täiendavat võimalust hüdraulika jaotuse paigaldamiseks tõukurile (hinnaga 18.000 krooni) ja haaratsile (26.000 krooni).
12. a. detsembris viis kostja 4 laadurit hagejale ümberseadistamiseks, s. o. haaratsite paigaldamiseks. Tööde täpses hinnas kokku ei lepitud. Kostja keeldus tööde eest esitatud arvet tasumast, pidades seda põhjendamatuks. Läbirääkimiste teel pooled kompromissini ei jõudnud. Viimase pakkumisena nõustus kostja tasuma tööde eest 60.000 krooni + käibemaks. Pooled ei vaidlusta
13. aprillil
14. a. sõlmitud lepingut kostja seadmete tehniliseks teenindamiseks. Lepingu p. 4 näeb ette teeninduse maksumuse ja arveldamise korra. Kuid kostja leiab, et käesoleval juhul ei olnud tegemist lepingujärgse tööga, vaid erakorralise tööga. Tööde teostamise osas käisid läbirääkimised ja kostja ootas hinnapakkumist. Hinnapakkumist ei tehtud, vaid hageja esitas kostjale tehtud tööde eest arve. Poolte vahel sõlmitud lepingu nr. 15-03-2003 punkti
15. 2 kohaselt mõistetakse tehnilise teenindamise all: a) profülaktilise tehnilise ülevaatuse teostamist; b) vajaduse korral ja tehniliste võimaluste olemasolul profülaktilise tehnilise ülevaatuse teostamisel väljaselgitatud rikete kohapeal kõrvaldamist; c) rikete kõrvaldamist tellija kutsel; d) lühikese tähtaja jooksul tellija prioriteetset varustamist olemasolevate tagavaraosadega ja kulumaterjalidega. Seega mõiste „tehniline teenindamine“ ei hõlma uute tõstukite ümberseadistamist teatud otstarbega töö tegemiseks. Kuna tegemist ei olnud lepingujärgse tööga, ei kuulu kohaldamisele lepingus ettenähtud teeninduse maksumuse ja arveldamise kord. Poolte vahel oli tegemist töövõtulepinguga

§ 635lõike 1 tähenduses.

Hageja (töövõtja) kohustus muutma asja, kostja (tellija) aga maksma selle eest tasu.

§ 637

lõike 1 kohaselt, kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Hageja käsitles hinnapakkumisena tõstukite

1. märtsi
2. a. müügipakkumises kajastatud hinda, mille kohaselt läheb kahe tõstuki ümberseadistamine maksma à 18.000 krooni ja kahe tõstuki ümberseadistamine à 26.000 krooni. Sellest tulenevalt oleks nelja tõstuki ümberseadistamine läinud maksma 88.000 krooni. Hageja lubas teostada tööd väiksema hinnaga ja esitas arve koos käibemaksuga summale 84.629, 60 krooni, mis vastab kokkulepitud tasule. Kostja ei käsitle märtsis tõstukite ostmisel tehtud hinnapakkumist ümberseadistamistööde hinnapakkumisena. Kostja seadusliku esindaja seletuse kohaselt käisid hagejaga läbirääkimised seoses ümberseadistamisega. Uute tõstukite hinnapakkumine võis ju kuskil majas olla, kuid 7 - 8 kuud hiljem ei seostanud keegi seda hagejalt tellitava tööga. Oodatud hinnapakkumise asemel saabus tehtud töö arve. 4 Kuna pooled ei olnud töövõtulepinguga eelnevalt tasu suurust kokku leppinud ja tegemist oli erakorralise, mitte tavapärase tööga, kuulub maksmisele mõistlik tasu. Mõistliku tasu kindlaksmääramisel tuleb arvestada töö tegemiseks kulunud materjalide maksumusega, kulunud tööajaga ja mõistliku kasumiga. Hagejal kulus tõstuki seadistamiseks 172 tundi. Materjalide kulu ja kasumi kohta ei ole hageja andmeid esitanud, kuna materjalide puhul oli tegemist laojääkidega. Originaalsõlmede turuhinnad oleksid olnud kordi kallimad. Tõenditena on hageja selliste tööde teostamiseks esitanud sarnaste töövõtjate hinnapakkumised, arvestades originaaldetailidega (A kategooria) või vastavat litsentsi omavate firmade poolt tööstuslikult valmistatud detailidega (B kategooria). AS-i R pakkumise kohaselt maksaks 4 tõstuki ümberseadistamine 138.000 krooni; AS-i A pakkumise kohaselt maksaks ühe laadija ümberseadistamine 89.460 krooni + käibemaks; T OÜ pakkumise kohaselt oleks ühe tõstuki ümberseadistamise varuosade hind 50.000 krooni, töö maksumust ei ole kajastatud ning B AS-i pakkumise kohaselt oleks 4 tõstuki ümberseadistamise maksumus 57.780 krooni (materjalide maksumus 37.800 krooni ja tööde maksumus 19.600 krooni), millele lisandub käibemaks. Mõistliku hinna määramisel tuleb arvestada ka tööde kvaliteeti. Hageja kasutas tõstukite ümberseadistamiseks kohapeal valmistatud seadmeid ja detaile (C kategooria). Kuna tegemist ei ole originaaldetailidega, pidigi tööde kogumaksumus kujunema väiksemaks. Sellise kvaliteediga tööde eest ei ole kostja nõus maksma hageja poolt küsitud hinda. AS-i B Ltd spetsialisti poolt
3. jaanuaril
4. a. koostatud ekspertiisiakti kohaselt on nelja laaduri ümberseadistamisel kasutatud varuosad ja süsteemid funktsionaalselt paigaldatud ning vastavuses sihtotstarbega. Ümberseadistamine on läbi viidud mittetööstuslikul viisil. Osa kronsteinidest ja piirajatest on valmistatud käepärastest materjalidest, mis tingib kõrgsurvevoolikute vigastamise, voolikute kattematerjal on kohati pragunenud. Sõlmede keevitused ja värv ei ole kvaliteetsed. Nimetatud asjatundja arvamus vastab tõendile esitatud nõuetele ja on lubatav. Mõistlikuks tasuks teostatud tööde eest tuleb lugeda B AS-i hinnapakkumisega võrdset tasu, s. o. 57.780 krooni, millele lisandub käibemaks 10.400 krooni. Kuna kohtumenetluse ajal on kostja tasunud hagejale 50.000 krooni, võlgneb ta täiendavalt veel 18.180 krooni. Kuna kostja viivitas rahalise kohustuse täitmisega, saab hageja

§ 113

lõike 1 kohaselt nõuda viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tasunõue muutus sissenõutavaks

§ 637

lõigete 4 ja 5 alusel pärast kostja poolt töö vastuvõtmist ja ülevaatamist, seega mõistlikult vajalikuks tähtajaks nõude sissenõutavaks muutumisel oli üks kuu arve esitamisest – 24. jaanuarist 2005. a.

§ 113

lõike 4 kohaselt ei pea võlgnik tasuma viivist aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuste täitmisest. Kostja on õigustatult keeldunud tasu maksmisest, kuna eelnevat kokkulepet tasu suuruse osas ei olnud ning vaatamata korduvatele nõudmistele hageja nõutavat tasu ei põhjendanud. Samas oli töö kostjale vastuvõetav ning

1. aprillil
2. a. tasus ta hagejale töö eest 50.000 krooni. Seega on kostja enda kui tellija kohustust aktsepteerinud, kuid aktsepteeritud osas täitmisega viivitanud. Viivist tuleb seega arvestada summalt 50.000 krooni perioodi eest
3. jaanuarist
4. a. kuni
5. aprillini
6. a. Lähtudes Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonide intressimäärast kuni
7. jaanuarini
8. a., on tasumisele kuuluv viivis 5656 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku rakendusseaduse (TsMS RakS) § 3 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 kohaselt jäävad kohtukulud poolte enda kanda. Apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses vaidlustab hageja maakohtu otsuse osas, millega maakohus hagi ei rahuldanud, paludes kostjalt täiendavalt välja mõista põhivõla 16.449, 60 krooni ning viivise 1960, 70 krooni, seega kokku 18.410, 30 krooni. Maakohus on ekslikult teinud järelduse, et vaidlusalune tellimus on apellandi poolt teostatud töövõtulepingu alusel ning sellest lähtudes ebaõigesti määranud tehingu peamised 5 tingimused ja tellimuse maksumuse kujunemise. Osapooled ei ole väljendanud oma kavatsust töövõtulepingu sõlmimiseks ega soovinud muuta tavapärast korda ja nende suhete iseloomu, mis olid kehtestatud
9. aprilli
10. a. lepingu nr. 15-03-2003 tingimustega ja osapoolte vastastikuse praktikaga. Vastustaja ei nõudnud vaidlusaluse tellimuse esitamisel täiendava lepingu sõlmimist, vaid tegutses tavapärases korras. Lähtudes eelnevast kokkuleppest, teadis vastustaja, et apellant teostab töö turuhinnast madalama hinnaga võimalikult lühikese tähtaja jooksul talle omase kvaliteediga ning tellimuse lõplik maksumus tehakse kindlaks tellimuse lõpetamisel kogu selle ulatuses. Vastustaja vaatas töö tulemuse üle, võttis tellimuse märkusteta vastu ning kõik riskid läksid peale täidetud tellimuse kostjale üleandmist talle üle. Esitatud arve vastab teostatud tööde mahule ja kvaliteedile ning hind on madalam keskmisest turuhinnast taolise tellimuse täitmise eest. Samas ei olnud lepinguga kokku lepitud hüvitise väljamaksmist ega selle suurust, järelikult on vastustaja kohustatud apellandile välja maksma tavapärase hüvitise. Hagi materjalid sisaldavad vaidlusaluse tellimuse hinnavõrdlust teiste firmadega, seega saab tavapärase hüvitise tellimuse täitmise eest kindlaks määrata turuhinna alusel. Ainult tavapärase hüvitise puudumise korral on kohtul õigus määrata kindlaks mõistliku hüvitise suurus. Maakohus on jätnud hindamata apellandi avaldustes toodud argumendid ning kasutanud vastustaja poolt esitatud tõendeid. Ebakorrektselt on määratud viivise suurus. 68.180 krooni suuruse põhivõla korral oleks viivise suurus pidanud olema mitte vähem kui 6136, 20 krooni. Kohus on rahuldanud hagi 81% ulatuses, seega oleks pidanud ka kohtukulud vastustajalt välja mõistma selle summaga proportsionaalselt. Vastustaja on jätnud oma kohustused pahauskselt täitmata, tema keeldumine tellimuse eest hüvitist maksmast on apellandile tekitanud kahju seoses sunnitud kohtuvaidlusega. Vastustaja ei tasunud teostatud tellimuse eest ka summat 60.000 krooni, mida ta oli aktsepteerinud. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et otsuse tühistamiseks või muutmiseks põhivõlga puudutavas osas ei anna apellatsioonkaebus alust, küll tuleb muuta otsust väljamõistetava viivise suurust ja kohtukulude jaotust puudutavas osas. Vaidlust ei ole, et hageja seadistas kostja tellimusel ümber (moderniseeris, nagu apellant on kaebuses nimetanud) 4 kahveltõstukit ning et kostja võttis töö pretensioonideta vastu ja asus tõstukeid kasutama. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja poolt
11. detsembril
12. a. esitatud arvet summas 84.629, 60 krooni kostja ei tasunud ning et kohtumenetluse käigus
13. aprillil
14. a. tasus ta vaidlusaluse töö eest hagejale 50.000 krooni. Vaidlevad pooled tasu suuruse üle. Hageja leiab, et hinna määramisel tuleks lähtuda pooltevahelisest
15. aprilli
16. a. hoolduslepingust, mille kohaselt hooldustööde hinnaks on 200 krooni (käibemaksuta) tunnist. Kostja leiab, et tegemist oli töövõtuga, kusjuures töö maksumuses kokku ei lepitud ja kuna tegemist on töödega, millel ei ole tavapärast hinda, siis tuleks lähtuda mõistlikust hinnast. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et tõstukite ümberseadistamist teatud otstarbega töö tegemiseks (moderniseerimist), ei saa pidada tehniliseks teenindamiseks, pooltevaheline
17. aprilli
18. a. tehnilise teenindamise leping ei rakendu ja tegemist on töövõtuga. Oma seisukohta on maakohus piisava põhjalikkusega põhjendanud ja kolleegium ei pea vajalikuks midagi lisada. Kuna
19. aprilli
20. a. lepingus lepiti kokku üksnes hooldustööde hinnas, ei ole selles nimetatud tasu töövõtulepingu alusel tehtud tööde 6 maksumuse määramiseks kohaldatav. Kolleegium nõustub ka maakohtu selle seisukohaga, mille kohaselt kostjal on kohustus maksta hagejale vastavalt asjaoludele mõistlikku tasu (

§ 637lg.

1). Sedagi seisukohta on maakohus piisava põhjalikkusega käsitlenud. Põhjendatud on samuti maakohtu poolt määratud tasu suurus. Otsuses on kohus märkinud, milliseid asjaolusid ta mõistliku tasu määramisel arvestab, apellatsioonkaebusest ei nähtu aga, miks apellant maakohtu põhjendusega selles osas ei nõustu. Selle apellandi väitega, nagu oleksid pooled pidanud vaidlusaluse töö eest tavaliseks tasuks 200.000 krooni ning kokku leppinud, et hageja teeb töö odavamalt, ei ole kostja nõustunud, apellant ei ole oma väite tõendamiseks aga tõendeid esitanud. Viivise osas tuleb maakohtu otsus muuta, mõistes kostjalt hageja kasuks viivisena maakohtu poolt väljamõistetud 5656 krooni asemel välja 7504, 13 krooni. Maakohus arvestas viivist alates

1. jaanuarist
2. a. ja viivise arvestamise algusaega ei ole apellant kaebuses vaidlustanud. Samas on maakohus ebaõigesti arvestanud viivist 50.000 krooni suuruselt summalt, mille kostja kohtumenetluse käigus hagejale tasus. Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, nagu oleks kostja olnud õigustatud keelduma tehtud töö eest 50.000 krooni ületavat summat tasumast seetõttu, et kokkulepet tasu suuruses pooltel ei olnud ja hageja nõutava tasu suurust ei põhjendanud. Et pooltel ei olnud kokkulepet selles osas, kuidas tasu kindlaks määratakse, kuid hagejal oli õigus saada töö eest mõistlikku tasu, siis ei saanud kostja hagejale töö eest mõistliku tasu maksmata jättes tugineda hageja poolt oma kohustuse rikkumisele ja oli maksmisega viivituses. Kuna kohus pidas mõistlikuks tasuks 68.180 krooni, siis tuli viivist arvestada sellelt summalt. Hageja on soovinud viivist kuni
3. aprillini
4. a. ning apellatsioonkaebuses on hageja kogu viivitamise aja eest palunud kohaldada viivist 7% + 2% vaatamata sellele, et alates
5. jaanuarist
6. a. on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär 2, 25% ja

§-is 113 sätestatud viivisintress seega 9, 25%. Nii tuleb kostjal tasuda viivist 7504, 13 krooni (6136, 20 krooni 12 kuu eest

1. jaanuarist 2005 –
2. jaanuarini 2006 summalt 68.180 krooni; 1022, 70 krooni 2 kuu eest
3. jaanuarist
4. märtsini 2006 summalt 68.180 krooni; 313, 41 krooni 19 päeva eest
5. märtsist
6. aprillini 2006 summalt 68.180 krooni; 31, 82 krooni 7 päeva eest
7. aprillist
8. aprillini 2006 summalt 18.180 krooni; ajavahemiku eest
9. jaanuarist 2005 kuni
10. aprillini 2006 kokku 6136, 20 + 1022, 70 + 313, 41 + 31, 82 = 7504, 13 krooni). Kaebuses on maakohtule ette heidetud, et kohus jättis tähelepanuta apellandi poolt kohtumenetluses esitatud avalduste argumendid, apellant ei ole aga täpsustanud, millised tema väited on väidetavalt tähelepanuta jäänud. Samuti on apellant väitnud, nagu oleks kohus kasutanud vastustaja esitatud tõendeid, mis ei ole lubatavad ja asjassepuutuvad, kuid ka seda etteheidet ei ole apellant kaebuses konkretiseerinud. Kaebuse alapunktis 9 on apellant aga nimetanud rea asjaolusid, mille maakohus tema hinnangu kohaselt tähelepanuta jättis. Kolleegium leiab, et üldsõnalised etteheited argumentide tähelepanuta jätmise ja lubamatute tõendite kasutamise kohta ei võimalda konkreetset vastust. Mis puutub kaebuse punktis 9 nimetatud asjaoludesse, siis ei nähtu kaebusest, millised järeldused oleks apellandi arvates tulnud nendest teha. Kolleegium leiab, et maakohus on käsitlenud oma otsuses apellandi poolt loetletud asjaoludest neid, mis asjasse puutuvad, ülejäänutel ei ole aga asja lahendamiseks tähtsust. Kohtukulu jaotust tuleb muuta. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatut. Seega tuleb kohtukulude jaotamisel kohaldada kuni
11. jaanuarini
12. a. kehtinud TsMS-is sätestatut. Hageja tasus 84.629, 60 krooni suuruselt põhinõudelt riigilõivu 5250 krooni. Kõrvalnõude esitas ta uue seaduse kehtivuse ajal ega pidanud seega põhivõlast väiksemalt 7 viivisenõudelt lõivu tasuma (uue TsMS-i § 133 lg. 2). Hageja põhinõue, arvestades ka kostja poolt kohtumenetluse kestel tasutud summat (kokku 68.180 krooni), rahuldati 80, 6% ulatuses, seega tuleb kostjal vastavalt TsMS § 60 lõikele 1 hüvitada hagejale tema poolt tasutud riigilõivust sama suur osa ehk 4231, 50 krooni. Apellatsioonkaebuselt tasus hageja riigilõivu 1250 krooni, tema poolt vaidlustatud summast 18.410, 30 krooni rahuldati 10% (1848, 13 krooni). Arvestades TsMS § 60 lõikeid 1 ja 8, tuleb kostjal apellatsioonkaebuselt tasutud lõivust hüvitada hagejale samuti 10% ehk 125 krooni. Muude kohtukulude osas ei ole pooled TsMS § 60 lg. 3 kohast nimekirja ja kuludokumente esitanud. Kokku tuleb seega kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtukulu 4356, 50 krooni. Kai Kullerkupp Urmas Reinola Malle Seppik