← Eesti

3-04-456/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Kaire Pikamäe ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. november 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-456 Haldusasi Kaebus Tallinna Kesklinna vanema 29.04.2004 korralduse nr 418 ja 27.04.2005 korralduse nr 409 õigusvastasuse tuvastamiseks osas, millega anti OÜ-le H kaubandustegevuseks
  2. ja
  3. aasta suvehooajaks kasutusse Raekoja platsi osa Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 21.10.2005 otsus haldusasjas nr 32695/2004 Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ S apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  4. oktoober 2006 Menetlusosalised Kaebaja OÜ S, esindaja Ervin Nurmela Vastustaja Tallinna Kesklinna Valitsus, esindaja Kaialiisa Koolberg Kolmas isik OÜ H, esindaja advokaat Carri Ginter RESOLUTSIOON Jätta OÜ S apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
  5. oktoobri 2005 otsus haldusasjas nr 3-2695/2004 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. OÜ S on Tallinnas x/x/x/x asuval kinnistul restorani "x" omanik. Kaebaja restorani aknad ja sissepääs jäävad Raekoja platsi poole. 3-04-456 OÜ-le H kuulub samal kinnistul restoran „y“, mis asub restorani „x“ kõrval ning mille sissepääs ja soklikorruse aknad jäävad samuti Raekoja platsi poole.
  7. Tallinna Kesklinna vanema 29.04.2004 korraldusega nr 418 anti linnarajatise osa x ees vastavalt Tallinna Kesklinna Halduskogu 16.03.2004 otsusega nr 9 kinnitatud plaanile kaubandustegevuseks kasutusse otsustuskorras OÜ-le H. Korralduse alusel sõlmiti leping tähtajaga 01.05.2004-30.09.
  9. Tallinna Kesklinna vanema 27.04.2005 korraldusega nr 409 anti linnarajatise osa x ees vastavalt Tallinna Kesklinna Halduskogu 16.03.2004 otsusega nr 9 kinnitatud plaanile kaubandustegevuseks kasutusse otsustuskorras OÜ-le H. Korralduse alusel sõlmiti leping tähtajaga 01.05.2005-30.09.
  11. OÜ S kaebuses paluti teha kindlaks Tallinna Kesklinna vanema 29.04.2004 korralduse nr 418 õigusvastasus osas, millega anti OÜ-le H kaubandustegevuseks
  12. a suvehooajaks kasutusse Raekoja platsi osa, mis jääb restorani "x" akende ja sissepääsu ette; keelata Tallinna Kesklinna Valitsuse tegevus, mis seisneb Raekoja platsi osa, mis jääb restorani "x" akende ja sissepääsu ette, kolmandatele isikutele kaubandus- tegevuseks kasutusse andmises. 30.05.2005 kaebuse muudatuses paluti asendada keelamistaotlus tühistamise taotlusega, s.t tühistada Tallinna Kesklinna vanema 27.04.2005 korraldus nr 409 osas, milles anti OÜ-le H
  13. a suvehooajaks kaubandustegevuseks kasutusse Raekoja platsi osa, mis jääb restorani "x" akende ja sissepääsu ette. Kui kohus leiab, et tühistamine ei ole kaevatava haldusakti täitmise tõttu enam võimalik, siis tuvastada selle õigusvastasus. Kaevatavad aktid rikuvad kaebaja ettevõtlusvabadust ja omandiõigust. Korralduse alusel OÜ H poolt Raekoja platsile rajatud toitlustusettevõte (restorani "y") suveterrass muutis suurema osa kaebaja restoranist mittevaadeldavaks Raekoja platsilt, varjas vaadet kaebaja restoranist Raekoja platsile, takistas kaebaja restorani pääsetavust ning rikkus restorani ruumilise ja stiililise terviklikkuse. Korraldus on vastuolus Tallinna Linnavolikogu 04.04.2002 määrusega nr 21 kinnitatud Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmise korra (Kord) p-ga 11.
  14. Korra p-s 11.1 toodud määratlemata õigusmõistet "vahetus läheduses" tuleb sisustada kooskõlas sätte eesmärgiga. Sätte eesmärk on tagada eelkõige tarbijate huvides olukord, kus linnarajatisele suvehooajaks rajatav kaupluse, toitlustusäri või teenindusettevõtte laiendus moodustaks vastava kaupluse, toitlustusäri või teenindusettevõtte siseruumidega ruumilise, stiililise ja seega ka teeninduse seisukohalt ühtse terviku. Korra p 11.1 mõtte kohaselt peab olema välistatud olukord, kus kaupluse, toitlustusäri või teenindusettevõtte ees asuvale linnarajatisele (tänavale, väljakule) kerkib suvehooajal mõne teise ettevõtja toitlustusvõi teeninduskoht. Iga konkreetse linnarajatise puhul on olemas vaid üks ettevõte, kes asub linnarajatise „vahetus läheduses“ ja kellele võib otsustuskorras linnarajatist kasutusse anda. Korraldusest ei nähtu, et vastustaja oleks arvestanud kaebaja põhjendatud huvidega. Kaebaja põhjendatud huvi õigusvastasuse tuvastamiseks on taotleda hiljem kahju hüvitamist. Kaebaja restoran on ettevõte Äriseadustiku § 5 mõttes. Ettevõttel on väärtus, kui see töötab kasumiga. Kaebaja restorani peamiseks tuluallikaks on klientide toitlustamine suvehooajal, kui Tallinna külastavad turistid ja kaebaja restorani külastatavus kasvab mitmekordselt võrreldes ülejäänud aastaga. Suvehooajal teenitav tulu peab kaebaja restorani puhul olema piisavalt suur, et katta talvehooajal tekkivat kahjumit. Kaebaja jäetakse korralduse täitmise käigus ilma olulises osas tulust (kasumist).
  15. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Kaevatavate korralduste vastuvõtmisel arvestati kõiki asjaolusid - ettevõtjate (sh kaebaja) ärihuve ja linnarahva ehk avalikku huvi. Kooskõlas HMS §-ga 40 on kõik menetlusosalised (ka kaebaja) saanud võimaluse kirjalikult ja suuliselt 2

(6)3-04-456 oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Tallinna Kesklinna Halduskogu 16.03.2004 otsuses nr 9 analüüsiti ettevõtjate ettepanekuid ja anti põhjalik seletus Raekoja platsi jaotuspõhimõtetele. Vastustaja on järginud diskretsiooni piire, eesmärki, proportsionaalsuse ning võrdse kohtlemise põhimõtteid. Kaalutlused, millest lähtutakse linnarajatise kasutusse andmisel, on esitatud Tallinna Kesklinna Halduskogu 16.03.2004 otsuse nr 9 lahutamatuks lisaks olevas seletuskirjas. Tallinna vanalinnas on tänavakohvikute loomise võimalused piiratud juba linnaosa eripära tõttu. Restoran "x" fassaadi esine ei ole täies ulatuses kolmanda isiku kasutuses. Asendiplaanilt on näha, et restoranil "y" puudub fassaad samas mahus, mis kaebaja restoranil. Ometi on selge, et tegemist on nii korras sätestatud "vahetu läheduse" kui ka halduskogu otsuses ja korralduses sätestatud "külgneva kinnistu" ning "sissepääsuga Raekoja platsilt“. Vastustajale jääb mõistmatuks kaebaja poolt väljendatud tema ettevõtlusvabaduse kahjustamine linna poolt - kaebajale võimaldati linnarajatise kasutamine sellekohase soovi avaldamisel, samuti nagu ka teistele taotlejatele. Kaebaja soov saada enda kasutusse suurem tükk võrreldes teiste kauplejatega ei ole objektiivselt põhjendatud ega põhine muudel kaalutlustel kui kaebaja isiklik ärihuvi ja konkurendi elimineerimine. Tõsiseltvõetav ei ole kaebaja väide, nagu riivaks kaebaja omandiõigust/vaadet Raekoja platsile restorani "y" paiknemine restoran "x" akende all. Sellisel juhul riivaks kaebaja omandiõigust ka tema enda suvekohvik tema enda akende all. Vastustaja ei pea õigeks kaebaja äririski kandmist kohalikule omavalitsusele, mis kaudselt on kaebuse esitamise põhjendatud huviks. Kaebuses esitatud tulufaktorite vähenemine ja kogu restorani tegevuse kahjumlikkus ei ole kuidagi seotud Tallinna linna tegevuse või tegevusetusega. Mõistmatud on kaebaja väited kahju tekitamisest ja kolmanda isiku täiendava tulu saamisest kaebaja arvel. Täiendava tulu teenimine on linna poolt pakutav võimalus ja see ei toimu kaebaja arvel. Korraldused on kontrollitavad, haldusaktides on esitatud nii õiguslik kui faktiline motiveering.
  1. Kolmas isik vaidles kaebusele vastu ja leidis, et linn on haldusakti andmisel lähtunud mõistlikult kõigi taotlejate ja avalikest huvidest ning teinud neid arvestades õiguspärase otsuse.
  2. Tallinna Halduskohtu 21.10.2005 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et tühistamine ei ole kaevatava haldusakti täitmise tõttu enam võimalik, mistõttu saab kohus tuvastada vaid 27.04.2005 korralduse nr 409 õigusvastasuse. Käesolevas asjas on lahendatavateks küsimusteks, kuidas tõlgendada Korra p-s 11.1 sisalduvat määratlemata õigusmõistet „vahetus läheduses“ ja kas vastustaja on linnavara kasutusse andmisel järginud võrdse kohtlemise põhimõtet. Korra p 11.1 kohaselt antakse linnarajatis sellel kaubandustegevuse teostamiseks rendile kindlaksmääratud tähtajaks otsustuskorras linnarajatise vahetus läheduses asuva kaupluse, toitlustusäri või teenindusettevõtte tegevuse hooajaliseks laiendamiseks väljapoole ettevõtte siseruume. Antud juhul on linnarajatiseks Raekoja plats. Asja faktilisi asjaolusid, Tallinna Kesklinna Halduskogu 16.03.2004 otsust nr 9 ja Korra p-s 11.1 sätestatut arvestades leidis kohus, et lisaks kaebajale kuuluvale restoranile „x“ on linnarajatise vahetus läheduses ka OÜ-le H kuuluv restoran „y“. Nii kaebajale kui kolmandale isikule kuuluvad restoranid asuvad Raekoja platsi vahetus läheduses (samal külgneval kinnistul) ning restoranide sissepääsud jäävad Raekoja platsi poole. Kohus ei nõustunud kaebaja poolt määratlemata õigusmõiste kitsendava sisustamisega (ainus linnarajatisele lähim vahetus läheduses asuv toitlustusäri on see, mille fassaadi osa on kõige laiemalt linnarajatisega külgnev), kuna normi kehtestaja ei ole normi vastavalt sõnastanud ning antud küsimuse lahendamisel viiks see ka ebavõrdse kohtlemise ja ebamõistliku tulemuseni (kolmanda isiku kasutusse jääks vaid tema ukseava laiune osa linnarajatisest). Kaebaja tõlgendus on vastuolus ka normi eesmärgiga. Otsustuskorras linnarajatise rendile andmise eesmärgiks ei saa olla huvitatud isikute ringi piiramine ühe isikuni. See oleks vastuolus kaebaja rõhutatud kohaliku omavalitsuse poolt linnavara kasutamisest kasu teenimise põhimõttega, 3
(6)3-04-456 kuigi kohus eelnevalt selgitas, et kasumi teenimine ei ole peamine kriteerium, millest lähtuda. Normi eesmärki ja haldusorgani kaalutlusi selgitab halduskogu otsus. Linnaosavalitsus on Korra p 7 alusel küsinud arvamuse linnaosa halduskogult. Tallinna Kesklinna Halduskogu 16.03.2004 otsuse nr 9 lisa 1 seletuskirja kohaselt on halduskogu pidanud vajalikuks, et vanalinna tänavatel paiknevates välikohvikutes võib teenindamine toimuda ainult külgneval kinnistul asuvast alalisest toitlustamisettevõttest ja välikohvikute jagamisel Raekoja platsil tuleb lähtuda võrdse kohtlemise printsiibist, st jagada Raekoja platsi välikohvikute pind võrdselt Raekoja platsil asuvate toitlustamisega tegelevate ettevõtjate vahel. /…/ Üksikute äriühingute majanduslikud huvid ei ole ega saagi olla primaarsed. Oluline on leida erinevate õiguste ja vabaduste vahel mõistlik tasakaal. /…/ Linnarahva huvides on oluline erinevate stiilide/restoranide paljusus/mitmekesisus ka suvekohvikute osas. Kohus leidis, et selline määratlemata õigusmõiste sisustamine on õige. Kuna Korra p-le 11.1 ja haldusorgani seatud kriteeriumidele vastas nii kaebaja kui kolmas isik, ei ole materiaalõiguse normi kohaldatud ebaõigesti ega rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet või jäetud arvestamata kaebaja huvidega põhjendatud määral. Kaevatavate korraldustega ei jäetud kaebajat ilma kasumi teenimise võimalusest, see võimalus tagati võrdselt teiste ettevõtjatega. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust linnavara kasutusse andmisel nõuda enda ärihuvide eelistamist teiste ettevõtjate ärihuvidele. Kui kaebaja soovis/soovib säilitada enda restorani siseruumidest avaneva vaate Raekoja platsile, oli/on tal võimalik loobuda suveterrassi pidamisest. Tarbijate huvide kahjustamine haldusorgani poolt kehtestatud linnavara kasutamise jaotuspõhimõtete tõttu on tõendamata. Kaevatavad haldusaktid vastavad HMS § 54 nõuetele ja on õiguspärased. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 8. OÜ S apellatsioonkaebuses paluti tühistada kohtuotsus ning rahuldada uue otsusega kaebus ja tuvastada kaevatavate korralduste õigusvastasus. Kaebaja ei vaidlusta kohtuotsust Tallinna Kesklinna vanema 27.04.2005 korralduse nr 409 tühistamise taotluse rahuldamata jätmise osas. Kaebaja leiab, et kohus on vääralt tõlgendanud Korra punkti 11.1, jättes tähelepanuta, et Korra p 11.1 rakendamisel tuleb lisaks selles toodud eesmärkidele arvestada ka isikute ettevõtlusvabaduse ja omandiõigusega. Korra p 11 alusel linnarajatise kaubandustegevuse teostamiseks kasutusse andmisel on Tallinn kohustatud tagama, et sellega ei piirataks hooajaliselt ettevõtja õigusi ettevõtlusega tegemisel. Kui kasutusse antavale linnarajatisele püstitatakse välikohvik ja see varjab teise ettevõtja ettevõtet, siis piirab välikohvik teise ettevõtja võimalusi tegeleda ettevõtlusega. Seega rikutakse juba teise ettevõtja põhiseaduse §-st 31 tulenevat ettevõtlusvabadust, mida saab piirata üksnes seadusega. Korra p 11.1 alusel on Tallinna linnal võimalik anda linnarajatist ainult selle isiku kasutusse, kelle kaupluse, toitlustusäri või teenindusettevõtte ette kasutusse antav linnarajatise osa jääb ning kelle ettevõtlusvabadust kasutusse antavale linnarajatise osale püstitatav ettevõtte laiendus (n välikohvik) võiks piirama hakata. Teenindusettevõtte toimimiseks on vajalik, et ettevõte oleks nähtav. Ettevõte saab enda olemasolust anda teada hoone fassaadi abil. Kui püstitatav välikohvik ettevõtte kasutatavat fassaadiosa, sissepääsu ja aknaid ei hakka varjama, ei riiva linnarajatisele püstitatav teise ettevõtte laiendus selle ettevõtte omaniku ettevõtlusvabadust. Eelnevast tulenevalt ei ole hoone keldrikorrusel ning esimesel ja teisel korrusel paiknevad ettevõtted käsitletavad võrdsetena. Hoone esimesel korrusel paikneva ettevõtte omanikule linnale kuuluva linnarajatise kasutusele andmine ei kahjusta keldrikorrusel ega teisel korrusel paikneva ettevõtte omaniku õigusi niivõrd, kuivõrd sissepääs tema ettevõttesse ei ole varjatud. Ettevõtte tegevuseks vajalikud ruumid on iga ettevõtja valinud vastavalt enda tahtele. Seega ettevõtjad, kes on oma kaupluse, toitlustusäri või teenindusettevõtte tegevuseks valinud muul, kui hoone esimesel korrusel 4
(6)3-04-456 paiknevad ruumid, on ruumide valikul pidanud arvestama sellega, et välikohvikut või muud ettevõtte laiendust neil linnarajatistel püstitada ei saa. Samuti tuleb arvestada, et kasutusele antavale rajatisele püstitatav ettevõtte osa moodustaks ettevõtte muude osadega visuaalse stiilse terviku ja tagaks klientide kiire ja kvaliteetse teenindamise. Nende eesmärkide saavutamine on võimalik vaid juhul, kui kasutusele antav välikohvik ja ettevõtte muu osa ei ole ruumiliselt teineteisest eraldatud. Ruumiline terviklikkus on saavutatav ainult ettevõtte ja selle laienduse paiknemisel samal tasapinnal. Kaebaja arvates on Korra p 11 alusel võimalik Tallinna linnale kuuluv rajatis kasutusse anda ainult ettevõttele, mis paikneb rajatisega külgneval kinnistul ning mis saab välikohviku rajada või muul viisil enda ettevõtet laiendada kasutusele antava pinna arvelt selliselt, et ettevõtte muu osa ja kasutusele antava rajatise osale püstitatav ettevõtte osa ei oleks ruumiliselt teineteisest eraldatud. Ettevõtja kasutusse ei saa anda rajatise osa juhul, kui sinna püstitatav ettevõtte osa hakkab varjama teise ettevõtja ettevõtte fassaadi osa aknaid ja/või sissepääsu. Kaevatavad korraldused on õigusvastased. Nende alusel OÜ H kasutusse antud Raekoja platsi osale püstitati välikohvik. Osa püstitatud välikohvikust varjas mõlemal perioodil (01.05.30.09.2004 ja 01.05.-30.09.2005) kaebaja restorani „x“ aknaid ja fassaadi. Kumbki korraldus ei arvestanud ka Korra p 11.1 eesmärkidega tagada klientide kiire ja kvaliteetne teenindus ning ettevõtte visuaalne terviklikkus.
  1. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja ei ole rikkunud kaebaja ettevõtlusvabadust - kaebajale on võimaldatud linnarajatise kasutamine Raekoja plats x, samuti nagu ka teistele taotlejatele. Asjaolu, et restorani ühe akna ees paikneb konkurendi visuaalselt erinev tänavakohvik, ei ole ettevõtlusvabaduse rikkumine. Tallinna linnal lasus kohustus lähtuda hea halduse ja isikute võrdse kohtlemise põhimõtetest ning kaebaja nõue tema paremaks kohtlemiseks võrreldes teise tema kõrval asuva isikuga, ei ole õigustatud. Määratlemata õigusmõiste „vahetu lähedus“ on sisustatud proportsionaalselt ja õiglaselt ning sellega ei ole kahjustatud ühegi ettevõtja huve. Korralduste vastuvõtmisel arvestati ettevõtjate (sh kaebaja) ärihuve ja linnarahva e. avalikku huvi. Üksikute äriühingute majanduslikud huvid ei ole ega saagi olla primaarsed. Oluline on leida erinevate vabaduste vahel mõistlik tasakaal.
  2. Kolmas isik ei nõustu kaebaja väitega, justkui tuleks esimesel korrusel asuvaid toitlustusasutusi kohelda paremini, kui teisel või keldrikorrusel olevaid. See seisukoht ei põhine seadusel ega arvesta faktilisi asjaolusid ja avalikke huve suvekohvikute lubamisel. Põhjendamatu on ka kaebaja väide, justkui piirataks suveterrasside väljaandmisega hooajaliselt ettevõtja õigusi ettevõtlusega tegemisel. Suveterrasside väljaandmisega luuakse ettevõtjale ajutiselt võimalus suurendada oma ettevõtlust ja teenida täiendavat kasumit. Kaebaja kaalutlused Korra p 11.1 tõlgendamise kohta on ekslikud. Kohus rõhutas õigesti, et linnarajatise kasutusse andmisel oli põhieesmärkideks toitlustusettevõtete võrdse kohtlemise tagamine välikohvikute jagamisel ning stiilide paljususe ja restoranide mitmekesisuse tagamine suvekohvikute osas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks vaidlustatud osas ja uue otsusega kaevatavate korralduste õigusvastaseks tunnistamiseks. Kohus on tuvastanud asja lahendamiseks olulised asjaolud ja kohaldanud õigesti materiaalõigusnorme. Kohus ei ole rikkunud kohtumenetluse norme, mis võiks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. Ringkonnakohus nõustub kohtuotsuse põhjendustega ega pea HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 5
(6)3-04-456
  1. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta, et halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud Korra punkti 11.1, mille kohaselt antakse linnarajatis sellel kaubandustegevuse teostamiseks rendile kindlaksmääratud tähtajaks otsustuskorras linnarajatise vahetus läheduses asuva kaupluse, toitlustusäri või teenindusettevõtte tegevuse hooajaliseks laiendamiseks väljapoole ettevõtte siseruume. Kaebaja poolt toodud Korra p 11.1 tõlgendusest lähtudes võiks vastustaja anda linnarajatise toitlustusäri kasutusse üksnes juhul, kui linnarajatisele püstitatav välikohvik ei hakka varjama teise ettevõtte fassaadi osa, sissepääsu ja aknaid. Sellisel juhul saaksid välikohviku rajamise võimaluse vaid hoone esimesel korrusel asuvad toitlustusärid, samal ajal jääksid välikohviku rajamise võimalusest ilma keldrikorrusel ja teisel (või kõrgemal) korrusel asuvad toitlustusärid. Kui teisel (või kõrgemal) korrusel asuvad toitlustusärid saaksid enda nähtavaks muutmiseks kasutada aknaid ja hoone fassaadi, siis keldrikorrusel asuvad toitlustusärid jääksid võimalikele klienditele märkamatuks. Kaebaja poolt toodud tõlgenduse puhul oleks ringkonnakohtu hinnangul tegemist toitlustusäride põhjendamatu ebavõrdse kohtlemisega. Vastustaja ei ole õigustatud kohtlema toitlustusärisid erinevalt, lähtudes nende poolt omandatud (kolmas isik) või renditud (kaebaja) ruumide asukohast hoones.
  2. Tallinna Kesklinna Halduskogu on kaevatavate korralduste aluseks oleva 16.03.2004 otsusega nr 9 kooskõlastanud Raekoja platsil asuvate välikohvikute jaotuse ja paigutuse plaani vastavalt lisale
  3. Plaanide (tl 16 ja 41) ja haldusasjas esitatud fotode (tl 17-18, 70) põhjal olukorda hinnates saab järeldada, et kaebajale ega kolmandale isikule ei olnud võimalik anda suvekohviku rajamise võimalust mujale ega muul viisil, kui seda on tehtud. Kolmanda isiku suvekohvik on küll varjanud kaebaja restorani ühe akna, kuid ei ole muutnud kaebaja restorani Raekoja platsilt mittevaadeldavaks. Samas on kaebaja suvekohvik varjanud kolmanda isiku soklikorrusel asuvaid aknaid ja takistanud valguse levimist restorani. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi konkreetset fakti selle kohta, et klientidel oleks olnud takistatud pääs kaebaja restorani või et klientide kiire ja kvaliteetne teenindamine oleks olnud takistatud kolmanda isiku välikohviku tõttu tema restorani ühe akna all. Kaebaja restorani ühe akna ees oleva kolmanda isiku suvekohviku talumise kohustus on proportsionaalne, tagamaks sama rajatisega külgnevate toitlustusäride võrdset kohtlemist.
  4. Neil põhjendustel tuleb jätta OÜ S apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus HKMS § 46 lg 1 p 1 alusel muutmata. Kaire Pikamäe Ruth Virkus Lilianne Aasma 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.