← Eesti

3-06-166/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman (eesistuja), Ruth Virkus ja Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 1.november 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-166 Haldusasi R.T kaebus Pärnu Vangla direktori 30.12.2005 käskkirja nr 123 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 28.02.2006 otsus haldusasjas nr 306-166 Menetluse kohtus alus ringkonna- Pärnu Vangla apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 24.oktoober 2006 Menetlusosalised Kaebaja R.T Vastustaja Pärnu Vangla RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Halduskohtu 28.02.2006 otsus nr 3-06-166 muutmata ja Pärnu Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Pärnu Vangla direktori 30.12.2005 käskkirjaga nr 123 karistati kinnipeetav R. T VangS § 67 punktide 1 ja 2 ning Pärnu Vangla kodukorra punktide 6.1.1; 6.1.2 ja 12.3 rikkumise eest noomitusega. Käskkirja kohaselt pani R. T toime distsiplinaarsüüteo, mis seisnes selles, et ta 20.12.2005 kell 13.00 lõunasöögi jagamise ajal segas vanglaametnike tööd ega täitnud vanglaametniku korraldust segamine lõpetada. Eeltooduga seoses ei olnud võimalik täpselt täita Pärnu Vangla kodukorra päevakava. Kaebuses palus R. T käskkiri tühistada. Kaebaja väitis, et ei ole distsipliinirikkumist toime pannud. 20.12.2005 lõunasöögi jagamise ajal ta vaid avaldas arvamust, et toiduportsjon on ettenähtust väiksem ja selles puudub liha. Kaebaja palvel kaaluti tema toiduportsjon üle ning 3-06-166 selgus, et portsjoni suurus on 180 g ettenähtud 300 g asemel. Alakaalulise toiduportsjoni vastuvõtmisest kaebaja keeldus. Tunni-pooleteise pärast teavitas korrapidaja kaebaja kambrikaaslase järelepärimise peale, et toit on koridoris. Toit oligi koridoris ja portsjon lõuna ajal pakutavast tunduvalt suurem ning selles oli nüüd ka liha. Kuna toit oli jahtunud, palus kaebaja seda soendada, millest aga keelduti. Koridoris ebahügieenilistes tingimustes tükk aega seisnud ning jahtunud toitu kaebaja enam ei soovinud ja vanglaametnik viskas selle prügikasti. Kaebaja hinnangul ei saa tema käitumist käsitleda vanglaametniku töö segamisena; samuti ei jätnud ta ühtegi vanglaametniku korraldust täitmata. Pärnu Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata, leides, et käskkiri on õiguspärane. Vanglaametniku töö segamine seisnes selles, et kaebaja jätkas alusetute pretensioonide esitamist toiduportsjonite kaalu kohta ka peale seda, kui ta pärast ülekaalumist veendus, et need olid normist isegi raskemad, kaaludes ettenähtud 300 g asemel 320-360 g. Vanglaametnike seaduslikke korraldusi kaebaja ei täitnud. R. T protestimine põhjustas kamber nr 6 viibiva kinnipeetava jalutusele viimise hilinemise 10 minutit. Tallinna Halduskohus rahuldas kaebuse ja tühistas vaidlusaluse käskkirja. Tõendamist ei leidnud vastustaja väide, et R. T ei allunud korraldustele ja segas vanglaametnike tööd. Kaebaja keeldumine toidu ilma ülekaalumata vastuvõtmisest, ajendatuna kahtlusest toidu koostise ja kaalu normidele mittevastavusest, on õiguspärane ja kooskõlas põhiseadusliku õigusega väljendusvabadusele (PS § 45). Asjaolu, et protest osutus distsiplinaarmenetluse protokolli kohaselt põhjendamatuks, eeltoodud seisukohta ei väära. Visuaalselt polnud kaebajal võimalik liha kogust ja toiduportsjoni kaalu täpselt hinnata. Nõuda kaebajalt väljendusvabaduse kasutamise eeltingimusena juba enne kontrollkaalumise läbiviimist garantiid protesti edukusele, ei ole põhjendatud. Oma arvamuse avaldamist ei saa käsitleda süülise ja õigusvastase tegevusena. Käskkirjast ei nähtu, et kaebaja oleks oma arvamust avaldanud vormis, mis ei ole kooskõlas üldtunnustatud sõnakasutuse ja käitumistavadega. Vaidlusalusest käskkirjast ega distsiplinaarmenetluse protokollist ei selgu tegelikult, millist konkreetset korraldust kaebaja ei täitnud. Kohtu hinnangul on vangla karistanud kinnipeetavat selle eest, et protest ei osutunud vastustaja arvates põhjendatuks. Tuvastatuks saab lugeda, et mitte uskudes algselt pakutud toiduportsjonite kaalu normidele vastavust, esines kaebaja ca ühe minuti jooksul vastavate selgitustega, kuni talle anti käsk kambrisse tagasi minna, mille kaebaja ka täitis. Kohtule esitatud kirjalike materjalide ja tunnistajate R. S (vanemvalvur) ning Ü. A (inspektor-korrapidaja) ütluste põhjal saab järeldada, et kaebaja talle antud käske täitis ning vanglaametnike niinimetatud segamine väljendus vaid asjaolus, et pretensiooni lahendamiseks vanglaametnike poolt ettevõetud toimingute tegemine vajas aega ning mitmete kinnipidamisasutuse töötajate kaasamist. Põhjendatuks ei saa lugeda vastustaja väidet, justkui tõi kinnipeetava protest toiduportsjonite alakaalulisuse vastu vältimatult kaasa vangla päevakavast kõrvalekaldumise. Kaebaja viibis oma kambris ja valvurite loal lühiajaliselt koridoris, kust ta sai vaid avaldada oma arvamust talle pakutava toiduportsjoni normidele vastavuse kohta. Protestile reageerimise meetodid valis vangla. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES Pärnu Vangla apellatsioonkaebuses paluti kohtuotsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta R. T kaebus rahuldamata ja vaidlusalune käskkiri muutmata. Apellandi väitel hindas halduskohus tõendeid vääralt ning see viis ebaõige lahendi tegemisele. Käesolevas vaidluses on keskseks küsimus sellest, kas kaebaja jätkas oma rahulolematuse väljendamist ka pärast seda, kui veendus toiduportsjoni suuruse ja koostise õigsuses. Asja materjalid, sealhulgas inspektor2

(4)3-06-166 korrapidaja abi Ü. A ja vanemvalvur R. S ettekanded ja ütlused kohtus kinnitavad, et kaebaja jätkas oma rahulolematuse väljendamist ka pärast seda, kui toit üle kaaluti ja kaebaja nägi, et pretensioonid toidu kaalu ja koostise osas on alusetud. Selline kaebaja tegevus on sisuliselt käsitatav põhjendamatu protesteerimisena, mis väljendus sõnades „pidevalt on jama, toitu on vähe ja meid pidevalt nöögitakse“, aga ka selles, et väljakutsuvalt nõuti suuremat portsjoni, anti kella, esitati valvurile küsimusi toidu kohta ning nõuti toitu tagasi ja selle soojendamist. Kohtu seisukoht, et kõnealust rahulolematust tuleb käsitleda üksnes kaebaja selgitustena, mis oli ajendatud väidetavalt toiduportsjonile liha juurde panemisest, on ekslik, seda enam, et liha hilisem toiduportsjonitele lisamine ei ole tõendatud. Vaidlusaluse käskkirja kohtulikku kontrolli ei välista asjaolu, et selles ei ole kirjeldatud, milles vanglaametnike segamine täpselt väljendus. On ilmne, et põhjendamatu ja väljakutsuval, üleoleval ning kõrgendatud toonil esitatud protestimine häiris vanglaametnikke nende teenistusülesannete täitmisel. Ka kinnipeetav peab oma mõtete ja arvamuste avaldamisel arvestama üldtunnustatult omaks võetud väärtusmastaapidega ja vanglas valitseva korraga. Kohus leidis ebaõigesti, et kaebaja nn selgitused kestsid ca 1 minut. Selle järelduse tegemisel lähtus kohus ilmselt tunnistaja Ü. A ütlusest “T monoloog kestis ca minuti“, jättes tähelepanuta R. S ütluse, et „T protesteerimine oli pikk protsess“. Vanglaametniku seaduslikud korraldused, mida kaebaja eiras, puudutasid mitte tema kambrisse tagasiminekut, vaid vanglaametnike töö segamise lõpetamist. Vanemvalvur R. S on kohtuistungil avaldatud tõdemusega, et „kambrisse tagasi mineku käsku ta täitis. Käske täitis kõiki, selle koha pealt probleeme ei olnud“ soovinud rõhutada, et kaebajale ei ole etteheiteid kambrisse tagasiminekuks antud korralduste täitmise osas. R. T nõustus halduskohtu otsuse põhjendustega ja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja väitel saab apellatsioonkaebusest järeldada, et liha toiduportsjonitele hiljem siiski lisati. Seega ei saanud kaebaja segada vanglaametnike tööd, kuna vastav toiming kuulub nende töökohustuste hulka. Vanglaametnikule mingite asjaolude kohta küsimuste esitamine ei ole käsitletav tema segamisena teenistusülesannete täitmisel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks alust. VangS § 63 lg 1 kohaselt võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi VangS, vangla sisekorraeeskirja ja muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest. Kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on haldusakt, milles HMS § 56 kohaselt peavad olema toodud akti andmise faktilised asjaolud ja õiguslikud alused. Käesoleva vaidluse esemeks on Pärnu vangla direktori käskkiri, millega määrati kinnipeetavale distsiplinaarkaristus VangS § 67 punktide 1 ja 2 ning Pärnu Vangla kodukorra punktide 6.1.1, 6.1.2 ja 12.3 rikkumise eest. Nimetatud sätted näevad ette, et kinnipeetav on kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele, mitte takistama vanglaametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid; mitte segama vanglaametnikke ja –teenistujaid teenistuskohustuste täitmisel, täitma vastuvaidlematult ametnike seaduslikke korraldusi. Apellandi väitel on halduskohus tõenditele ebaõige hinnangu andmise tõttu tuvastanud ebaõigesti käskkirja andmise aluseks olevad faktilised asjaolud. Ringkonnakohus apellandi seisukohta ei jaga ning nõustub halduskohtu seisukohaga, et vaidlusalusest käskkirjast ega distsiplinaarmenetluse protokollist kaebaja distsipliinirikkumine ei selgu. Käskkirjas on märgitud, et 20.12.2005 kell 13.00 lõunasöögi jagamise ajal segas kaebaja vanglaametnike tööd ja ei allunud vanglaametniku korraldusele segamine lõpetada. Protokolli kohaselt segas kaebaja lõunasöögi jagamise ajal vanglaametnike tööd sellega, et nõudis suuremat portsjoni, käitus seejuures väljakutsuvalt, ei allunud vanemvalvuri (R. S) korraldusele lõpetada vanglaametnike 3
(4)3-06-166 töötegemise segamine, ning kaebaja selline käitumise põhjustas kell 13.45 toimuma pidanud kambri nr 6 kinnipeetava jalutuse hilinemise 10 minutit. Veel on protokollis märgitud, et seoses kaebaja esitatud pretensioonidega kutsuti kohale söökla juhataja, kes koos vangistusosakonna peaspetsialist A. J, vanemvalvur R. S, valvur A. J ning vangistusosakonna inspektor T. M teostasid toiduportsjonite kontrollkaalumise, mis näitas, et portsjonid keskmiselt ületavad kaalu 20-40 g. Protokolli kohaselt järeldub ülaltoodust, et kaebaja käitumine ja korduvad protestid ei olnud põhjendatud ja kuna kõik toimingud söögijagamisel olid õiged, ei olnud põhjust segada vanglaametnike tööd. Seega saab distsiplinaarmenetluse protokollist tõepoolest järeldada, et kaebajat on karistatud selle eest, et tema protest ei osutunud põhjendatuks. Vaidlusalusest käskkirjast, distsiplinaarmenetluse protokollist ega vanglatöötajate ettekannetest ei ole välja loetav vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud väide, et põhjendamatu protesteerimise, vanglaametnike töö segamise ja korraldustele mitteallumise all peeti silmas mitte kaebaja tegevust toidu jagamise ajal kell 13.00, vaid tema käitumist pärast toidu kontrollkaalumist. Distsiplinaarkaristuse määramise tinginud faktilised asjaolud peavad olema käskkirjas ära näidatud ning kohtumenetluses ei saa kinnipeetavale süüks arvatud tegu sisustama hakata. Kohtunikud Oliver Kask Ruth Virkus Silvia Truman 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.