lg 1 kohaselt on vanglal õigus kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangla sisekorda reguleerivaid õigusakte. V. S. on tutvunud Tartu Vangla kodukorraga 05.11.2004.a ja on teadlik kinnipeetavatele esitatavatest nõuetest. Kaebaja on nimetatud nõudeid korduvalt rikkunud oma süülise käitumisega, mida tõendab asjaolu, et teda on distsiplinaarkorras karistatud seitsmel korral. Aset on leidnud viis intsidenti, mil kaebajat ei ole distsiplinaarkorras karistatud, vaid temaga on läbi viidud vestlused. Vaatamata sellele tarvitab kaebaja suhtlemisel pidevalt ebatsensuurseid, solvavaid ja ähvardavaid väljendeid, eirab tahtlikult vanglaametnike korraldusi ning on õiguskorra suhtes negatiivse hoiakuga. Viimati pani kaebaja toime raske distsipliinirikkumise 06.07.2006.a kella 16.45 ajal, mil ta sõimas ja ähvardas vanglaametnikku ning eiras korraldust minna tagasi oma elusektsiooni. Vanglaametniku sõimamine, ähvardamine ja korraldusele mitteallumine kaaskinnipeetavate juuresolekul võib põhjustada kinnipeetavate seas üldise rahutuse või meeleavalduse ja on seega ohtlik kogu vangla julgeolekule. Tartu Vangla direktori 07.07.2006.a käskkirjaga nr 1-4/927 karistati kaebajat selle eest kartserisse paigutamisega 45 ööpäevaks. Vastavalt
lg-le 1 on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Nimetatud eesmärkide nõuetekohaseks täideviimiseks on vajalik ettearvamatu käitumislaadiga kinnipeetavate suhtes, kes ei ilmuta valmisolekut asuda õiguskuulekale teele,
§-s 69 loetletud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine. Vangla on kohustatud võimalikke õigusrikkumisi ennetama. Arvestades seda, et kaebaja on varem korduvalt eiranud vanglaametnike seaduslikke korraldusi, omanud talle mittekuuluvaid esemeid ning kaebaja poolt väljendatud ähvarduse „mõnele peab lauad muretsema..“ tõsidust lasub Tartu Vanglal kohustus teostada tema suhtes tõhusamat järelevalvet ning piirata kokkupuuteid teiste kinnipeetavatega. Seetõttu rakendas Tartu Vangla direktor kaebaja suhtes ülalnimetatud paragrahvi punktis 1 märgitud vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, punkti 3 alusel kehakultuuriga tegelemise keelamist ja punkti 4 alusel eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Vaidlustatud käskkirja väljaandmisel on direktor järginud vangla julgeoleku tagamiseks antud kaalutlusõiguse piire, kaebaja suhtes kohaldatud julgeolekuabinõud on kohased ja proportsionaalsed seatud eesmärgi suhtes. Vastustaja palub kohtul jätta V. S. kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Tegemist on tähtaegse ja lubatava kaebusega. HKMS § 9 lõike 1 kohaselt võib kaebuse haldusakti tühistamiseks halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. Kuna kaebuse esitaja vaidlustab 19.07.2006.a haldusakti, siis on 26.07.2006.a Tartu Halduskohtule esitatud kaebus tähtaegne. HKMS § 6 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda haldusakti tühistamist, mille tõttu on kaebuse esitaja nõude lahendamine halduskohtu pädevuses. HKMS §-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 koosmõjust tuleneb, et halduskohtu pädevuses on kaebuse esitaja õigusi rikkuva õigusvastase haldusakti tühistamine, kuid kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tegemist õigusvastase haldusaktiga, mille tõttu puudub alus vaidlustatud käskkirja tühistamiseks.
lõige 1 sätestab, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesolevat seadust või vangla sisekorraeeskirju, tahtlikult kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on vägivaldne teiste isikute suhtes. Tartu Vangla direktori 07.07.2005.a, 20.10.2005.a, 15.12.2005.a, 15.12.2005.a, 14.03.2006.a, 01.06.2006.a ja 07.07.2006.a käskkirjadega (tl 14-20) on tõendatud, et kaebuse esitaja on süstemaatiliselt rikkunud vangistusseadust, mille tõttu on teda ühe aasta jooksul seitsmel korral karistatud distsiplinaarkorras. Tartu Vangla direktori 07.07.2006.a käskkirjast (tl 20) tulenevalt on vastustaja õigustatult käsitlenud kaebuse esitajat vägivaldse isikuna. Neil faktilistel asjaoludel on vastustaja temale kuuluvat kaalutlusõigust kasutanud asjakohaselt ja vaidlustatud käskkirja puhul ei ole tegemist kaalutlusevaga haldusaktiga, mille tõttu jätab kohus HKMS § 26 lõike 1 punkti 6 alusel kaebuse rahuldamata. Roby Koik Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.