TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-1236 Otsuse kuupäev 03.11.2006 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi AP’i kaebus avalik-õigusliku suhte kindlakstegemiseks Asja läbivaatamise kuupäev 21.09.2006, 17.10.2006 Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja AP, kaasatud isiku Jõgeva Maavalitsuse esindaja Inge Kottise Resolutsioon Lugeda tuvastatuks APi töötamine ajavahemikul 02.11.1987 kuni 01.12.1990 avalikus teenistuses Avaliku teenistuse seaduse § 1 mõistes. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, KAEBUSE ESITAJA TAOTLUS, PÕHJENDUSED AP taotleb esitatud kaebuses Jõgeva Rajooni Agrotööstuskoondises (ATK) töötatud ajavahemiku alates 01.11.1987 kuni 01.12.1990 avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemist ja seost avaliku teenistusega. 08.
- 2006 täpsustas AP, et taotleb kohtult tunnistada töötamist Jõgeva Rajooni ATK-s gasifitseerimise ala peaspetsialisti ametikohal perioodil 01.11.1987 kuni 01.12.1990 avalikõiguslikuks suhteks ja avalikuks teenistuseks ATS § 1 tähenduses. AP märgib, et ta töötas Jõgeva rajooni Agrotööstuskoondise peaspetsialistina gasifitseerimise alal alates 08.10.1987 kuni 01.12.
- Nimetatud ajavahemikul on vormistatud järgmised dokumendid:
- Eesti NSV Jõgeva rajooni RSN TK 27.10.1987 korraldus nr 102-KA „Saadjärve kolhoosi peainseneri suunamisest tööle Jõgeva rajooni Agrotööstuskoondisesse“ - arvestati Jõgeva ATK taotlusega ja loeti AP suunatuks vastutavale tööle Jõgeva ATK-sse alates 08.10.1987;
- Jõgeva ATK 28.10.1987 a. käskkiri nr 36-K „ APi tööle võtmine“ alates 08.10.1987;
- 30.10.1987 Jõgeva Rajooni ATK käskkiri nr 37-K „APi töölt vabastamine“ - vabastada AP töölt seoses üleviimisega Kevade kolhoosi 01.novembril 1987 a. ENSV TööK § 33 p 5 alusel. 1 Kaebaja leiab, et Jõgeva ATK 28.10.1987 a. käskkiri nr 36-K „ APi tööle võtmine“ alates 08.10.1987;
- 30.10.1987 Jõgeva Rajooni ATK käskkiri nr 37-K „APi töölt vabastamine“ ei vastanud tegelikkusele. AP suunati ja tegelikult töötas kogu selle perioodi alates 08.10.1987 kuni 01.12.1990 Jõgeva ATK peaspetsialistina gasifitseerimise alal. Seda iseloomustavad ka sissekanded tööraamatus. APile nagu paljudele teistele maksti tööperioodi jooksul palka majandite arvelt. Jõgeva ATK ja Maavalitsuse peaspetsialistina juhtis ja korraldas AP Jõgeva ja Saadjärve maagaasi kõrgrõhu regulaatorjaamade, Jõgeva suunalise kõrgrõhu ning Jõgeva linna, Siimusti ja Saadjärve madalrõhu gaasitorustiku projekteerimist ja väljaehitust. Kogu töötatud perioodi jooksul asus tema kontor Jõgeva linnas, Aia tn
- Avaldaja leiab, et teenistusdokumendid on vormistatud mittevastavuses tegeliku tööga, dokumentaalselt ta Agrotööstuskoondises tööl ei olnud, palka sai Kevade kolhoosist, kuid täitis avaliku võimu ülesandeid. Kevade kolhoosiga mingeid tööalaseid suhteid ei olnud. Kuna Vabariigi Valitsuse 02.01.1996 määrusega nr 1 „Nende endiste Eesti NSV ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka“ on loetelusse arvatud ka Agrotööstuskoondises töötatud aeg, on vajalik tuvastada kohtu korras, et AP töötas Jõgeva Rajooni ATK-s gasifitseerimise ala peaspetsialisti ametikohal perioodil 01.11.1987 kuni 01.12.1990 ja tegemist oli avalik-õigusliku suhtega ning avaliku teenistusega ATS § 1 tähenduses. Eelnimetatud asjaolu tuvastamine on vajalik teenistuslehe korrastamiseks ja avaliku teenistuse staaži tuvastamiseks, millest sõltub APi lisatasu. Kaebaja eesmärk on saada töötamisel avalikus sektori lisatasu 15%, milleks on vajalik omada avaliku teenistuse staaži vähemalt 15 aastat, praegu on staaži umbes 12 aastat. KAASATUD ISIKU SEISUKOHT Kohtule esitatud kirjalikus seletuses Jõgeva Maavalitsus leiab, et APi töötamine Jõgeva Rajooni Agrotööstuskoondise peaspetsialistina gasifitseerimise alal ei ole kaebusele lisatud ja vastustaja poolt kogutud dokumentidega tõendatud Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee 23.07.1986 otsusega kinnitatud “Jõgeva Rajooni Agrotööstuskoondise põhimääruses” on kindlaks määratud agrotööstuskoondise ülesanded ja pädevus ning agrotööstuskoondise haldusaparaadi struktuuri kinnitamise ja haldusaparaadi ülalpidamiskulude kindlaksmääramise põhimõtted. Gasifitseerimisega seotud tegevuse juhtimine “Jõgeva Rajooni Agrotööstuskoondise põhimääruse” järgi rajooni agrotööstuskoondise pädevusse ei kuulunud. Nende üleannete täitmine toimus sel ajal Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Gasifitseerimise Peavalitsuse kaudu, mida tõendab ka vastusele lisatud Gasifitseerimise Peavalitsuse 23.09.1983 kiri nr OI-6/1514, mida säilitatakse Jõgeva Rajooni Agrotööstuskoondise arhiivifondis . “Jõgeva Rajooni Agrotööstuskoondise põhimääruse” punkti 13 kohaselt kinnitas rajooni agrotööstuskoondise haldusaparaadi struktuuri agrotööstuskoondise nõukogu ning koosseisunimestiku kõrgemalseisva organi poolt kinnitatud töötajate arvlimiitide ja haldusaparaadi piirassigneeringute piires koondise esimees. Jõgeva Rajooni 2 Agrotööstuskoondise koosseisunimestikus aastatest 1987 – 1989 gasifitseerimise ala peaspetsialisti ametikohta Jõgeva Rajooni Agrotööstuskoondise koosseisus ei olnud. Eesti NSV Riikliku Agrotööstuskomitee
- augusti
- aasta käskkirjaga nr 323 “Rajoonide agrotööstuskoondiste ja sovhooside ning teiste põllumajandusettevõtete juhtivate töötajate, spetsialistide ja teenistujate töö tasustamise kord” kehtestatud töötasustamise põhimõtete järgi maksti Jõgeva Rajooni Agrotööstuskoondise esimehe käskkirjaga kõigile Jõgeva Rajooni Agrotööstuskoondise spetsialistidele preemia, mis koosnes 10% kinni peetud ametipalgast ning realiseerimismahtude alusel ümberarvutatud palga vahest, aga nimetatud aastate agrotööstuskoondise esimehe vastavasisulistes käskkirjades APi nime preemia saajate nimekirjas ühelgi aastal ei esinenud. Jõgeva Rajooni Agrotööstuskoondise kõik töötajad vabastati
- detsembril 1989.a töölt “Eesti NSV töökoodeksi” § 37 punkti 1 alusel Jõgeva Rajooni Agrotööstuskoondise
- detsembri 1989 käskkirjaga nr 41-k “Töötajate vabastamine seoses Jõgeva ATK likvideerimisega”. APiga nimetatud käskkirjaga töösuhet ei lõpetatud. Jõgeva Rajooni Agrotööstuskoondise likvideerimismenetlus lõpetati
- jaanuaril
- aastal. Nende endiste agrotööstuskoondise töötajate, kes asusid tööle Jõgeva Maakonnavalitsuse Põllumajandusametis, tööraamatud ja isiklikud toimikud anti likvideerimismenetluse lõpetamisel aktiga üle maakonnavalitsusele. APi tööraamatut ja isiklikku toimikut maakonnavalitsusele üle ei antud ning maakonnavalitsuse dokumentides ei ole andmeid selle kohta, et AP oleks seoses rajooni agrotööstuskoondise likvideerimisega Jõgeva Maakonnavalitsuses alates
- jaanuarist 1990 tööle asunud. “Kevade” kolhoosi arhiivifondi dokumentidest nähtub, et APi avalduse alusel võeti ta “Kevade” kolhoosi juhatuse
- oktoobri 1987 otsusega tööle alates
- oktoobrist
- “Kevade” kolhoosi keskuse osakonna aastate 1987 –1990 töötasu arvelduste raamatu järgi on APile alates oktoobrist 1987 kuni detsembrini 1990 makstud töötasu 350 krooni kuus. Nimetatud kuupalgamäär ei ole vastavuses Jõgeva Rajooni Agrotööstuskoondise koosseisunimestikus toodud palgamääradega (agrotööstuskoondise esimehe ametipalk oli 340 krooni kuus, millest igakuuliselt arvati maha 10%, seega 306 krooni kuus). Kohtuistungil nõustus Jõgeva Maavalitsuse esindaja, et AP täitis avaliku võimuga seotud ülesandeid 01.11.1987-01.12.1990, kuid ei olnud Agrotööstuskoondise spetsialist. AP võis täita täitevkomitee ja hiljem maakonnavalitsuse ülesandeid. Vahepealne ATK-sse tööle vormistamine võis toimuda selleks, et säiliks üldine ja pidev staaž. Gasifitseerimise programmid kinnitas rajooni täitevkomitee ning A.Pilvet sai olla tegelikult sel ajal täitevkomitee teenistuses ja täita täitevkomitee ülesandeid. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused, tunnistajate – kaebuses märgitud ajal Jõgeva Agrotööstuskoondises tehnilise järelevalve peainspektorina töötanud Aare Maremäe ja peainsenerina töötanud Arvi Tammeli ütlused ning hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele.
- Vastavalt HKMS § -le 7 lg 1 võib kaebusega avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. AP on kaebuses taotlenud kindlaks teha, et töötamine Jõgeva rajooni gasifitseerimise spetsialistina 3 ajavahemikul 01.11.1987 kuni 01.12.1990 kujutas endast avalik-õiguslikku suhet ja avalikku teenistust ATS § 1 tähenduses. Antud suhte tuvastamisest sõltub tema töötasu suurus avaliku teenistuse seaduse alusel, samuti temale tulevikus arvestatava pensioni suurus. Seega on kaebajal põhjendatud huvi avalik-õigusliku suhte tuvastamiseks kaebuses märgitud perioodil.
- ATS § 182 lg 1 kohaselt arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka enne käesoleva seaduse jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes töötatud aeg ja nimetatud asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt riigi ja kohaliku omavalitsuste ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg vastavalt käesoleva seaduse § 153 punktile 1 ja käesoleva paragrahvi 1.lõikele arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka, kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Vabariigi Valitsuse 02.01.1996 määrusega nr 1 on kinnitatud endiste Eesti NSV ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka. Osundatud loetelu p.9 all on märgitud Vabariiklik Agrotööstuskoondis (ATK) ja Vabariiklik Aianduskoondis ja rajooninõukodude täitevkomiteede juures asunud ATK asutused.
- APi kaebuse puhul on vajalik lahendada esmaselt küsimus, kas A.Pilvet töötas ajavahemikul 01.11.1987 kuni 01.12.1990 Jõgeva rajooni ATK-s või mitte. Kui leiab tuvastamist fakt, et A.Pilvet töötas sel ajal Jõgeva Rajooni ATK-s, puudub vajadus avalikõigusliku suhte olemasolu kindlakstegemist, kuna Vabariigi Valitsuse 02.01.1996 määruse nr 1 järgi arvatakse töötamine Vabariiklikus Agrotööstuskoondises avaliku teenistuse staaži hulka. AP tööraamatu kannete (tlk.7-8) ning Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee 27.10.1987 korralduse nr 102-KA (tlk.4), Jõgeva Rajooni ATK 28.10.1987 käskkirja nr 36-K (tlk.5) ja 30.10.1987 käskkirja nr 37-K (tlk.6), Jõgeva Maakonnavalitsuse 05.12.1990 määruse nr 636 (tlk.9) ja Jõgeva Maavalitsuse 28.01.1992 korralduse nr 9-KA (tlk.10) alusel töötas A.Pilvet järgmiselt: 1) 08.10.1987 – 01.11.1987 Jõgeva Rajooni Agrotööstuskoondises vanemökonomistina; 2) 02.11.1987 - 01.12.1990 „Kevade“ kolhoosis ATK peaspetsialistina gasifitseerimise alal, 3) 01.12.1990 – 01.02.1992 Jõgeva Maavalitsuse peaspetsialistina. Kaebaja on kirjalikus kaebuses väitnud, et vaidlusalusel perioodil 02.11.1987 kuni 01.11.1990 töötas ta Jõgeva ATK-s peaspetsialistina gasifitseerimise alal, sõltumata sellest, et tööraamatu järgi töötas „Kevade“ kolhoosis. Jõgeva Maavalitsus arvamuse andjana on seisukohal, et A.Pilvet ei saanud sel ajal Jõgeva ATK-s töötada, võis aga töötada rajooni täitevkomitee alluvuses. Kohus on seisukohal, et esitatud materjalide põhjal ei ole leidnud tõendamist, et AP oleks ajavahemikul 02.11.1987 kuni 01.12.1990 töötanud Jõgeva ATK-s, sõltumata ametikoha nimetusest. Ühtegi arvestatavat tõendit kohtule selle kohta esitatud ei ole. Tööraamatu kande järgi on A.Pilvet 02.11.1987 tööle võetud „Kevade“ kolhoosi, kust ta on vabastatud 01.12.
- Jõgeva Rajooni Agrotööstuskoondise koosseisunimestikes aastatest 1987 – 1989 A.Pilvetit Jõgeva Rajooni ATK koosseisus ei olnud. Ka puuduvad tõendid, et A.Pilvet oleks Jõgeva ATK-st palka saanud. A.Pilveti enda seletuse järgi sai ta palga kätte „Kevade“ kolhoosist, kuidas Jõgeva ATK ja kolhoos selles osas omavahel arveldasid, kaebaja ei tea. Samuti pole A.Pilvetit olnud Jõgeva ATK töötajate nimekirjas 31.12.1989 seisuga, s.o ajal kui toimus töötajate vabastamine seoses Jõgeva ATK likvideerimisega. Ka tunnistajate ütlustega ei leidnud tõendamist A.Pilveti töötamine Jõgeva ATK-s. Tunnistajate ütluste kohaselt töötas 4 A.Pilvet vaidlusalusel perioodil Jõgeva ATK ruumides ning tegeles gasifitseerimisega, kuid kellega oli A.Pilvet töösuhetes ja kellelt saadud ülesandeid täitis, tunnistajatel teave puudus. Seega ei ole leidnud kohtus tõendamist, et A.Pilvet töötas vaidlusalusel perioodil Jõgeva ATK töötajate koosseisus peaspetsialistina. Asjaolu, et A.Pilveti töökoht asus Jõgeva ATK majas, ei oma asjas õiguslikku tähendust ja ei tee kaebajat ATK töötajaks.
- Kohus on seisukohal, et sõltumata sellest, et A.Pilvet ei olnud vaidlusalusel perioodil Jõgeva Rajooni ATK töötajate ametlikus koosseisus, täitis ta sel perioodil avaliku võimu ülesandeid ning tema tegelikku töötamist gasifitseerimise spetsialistina saab lugeda avalikõiguslikuks suhteks. AP täitis vaidlusalusel perioodil nii Jõgeva Rajooni Täitevkomitee kui Jõgeva Rajooni Agrotööstuskoondise poolt antud avaliku võimu ülesandeid. Kohus tugineb seejuures järgmistele asjaoludele. Nähtuvalt Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee 20.05.1987 otsusest nr 128 (tlk.90) on rajooni täitevkomitee kinnitanud Jõgeva rajooni maa- ja vedelgaasiga varustamise plaani aastataks 1987 kuni 1990 ning moodustanud rajooni gasifitseerimise komisjoni. Sama otsusega on tehtud rajooni agrotööstuskoondise esimehele ülesanne kinnitada ühe spetsialisti tööülesanneteks gasifitseerimise projektide, finantseerimise küsimuste, tellija poolt hangitavate seadmete, materjalide, torude ja aparaatidega komplekteerimise küsimuste operatiivne lahendamine ja koordineerimine, vabastades ta muudest tööülesannetest. Neid ülesandeid asus täitma AP. Seega saab järeldada, et sisuliselt otsustati panna rajooni gasifitseerimisega seotud ülesanded ühele ATK spetsialistile, neid ülesandeid hakkas täitma A.Pilvet, Jõgeva ATK-s vastavat ametikohta ei moodustatud. 08.10.1987 on A.Pilvet võetud tööle Jõgeva Rajooni ATK-sse ökonomisti ametikohale, kuid vabastatud juba 01.11.1987 seoses üleviimisega „Kevade“ kolhoosi. A.Pilveti enda seletuse järgi ökonomistina ATK-s ta töötanud ei ole. Samuti pole töötanud „Kevade“ kolhoosis. Kuidas vormistati tema tööle võtmine ning kelle arvelt talle palka maksti, ei olnud tema otsustada. Tööraamatusse on „Kevade“ kolhoosi poolt tehtud kanne, et A.Pilvet on alates 02.11.1987 võetud tööle ATK peaspetsialistiks gasifitseerimise alal. Sellega saab lugeda tõendatuks kaebaja väide, et ta pole kunagi „Kevade“ kolhoosis töötanud ega kolhoosiga töösuhetes olnud. Ka tunnistajate ütluste järgi töötas A.Pilvet kogu aja ATK ruumides ning tegeles gasifitseerimise ülesannetega. Tööalastes küsimustes oli teda juhendanud nii täitevkomitee plaanikomisjoni esimees kui ATK esimees. Gasifitseerimise spetsialistina oli esindanud rohkem maakonda (rajooni) kui agrotööstuskoondist. Seda, et A.Pilvet tegeles kogu rajooni gasifitseerimisega ja täitis avaliku võimu ülesandeid, tõendavad asjaolud, et A.Pilvet on rajooni gasifitseerimise komisjoni koosseisu arvatud 16.03.1988 kui rajooni ATK peaspetsialist gasifitseerimise alal (tlk.96). Kohtule on esitatud tõendid, millest nähtub, et A.Pilvet on Jõgeva Rajooni Täitevkomitee istungitest ATK peaspetsialistina osa võtnud 18.05.1988 (tlk.97-98), 23.01.1989 (tlk.101-102), 23.01.1989 (tlk.103-105). Ka peale Jõgeva Rajooni Agrotööstuskoondise likvideerimist APi staatus ei muutnud, ta täitis edasi maakonna gasifitseerimise spetsialisti ülesandeid. Nii on Jõgeva Maakonnavalitsuse 01.06.1990 istungist võtnud A.Pilvet osa spetsialistina gasifitseerimise alal (tlk.106-107), Jõgeva Maakonnavalitsuse 01.06.1990 määrusega nr 265 on A.Pilvet määratud uue gasifitseerimiskomisjoni aseesimeheks maakonna spetsialistina gasifitseerimise alal (tlk.108). A.Pilveti seletuse järgi oli tema ülesanneteks gasifitseerimiseprogrammide ja aastaplaanide tegemine, projekteerimise korraldamine, projektide elluviimine ning kontroll ja järelevalve nende projektide elluviimise üle, seega oli tegemist avaliku võimu funktsioonidega. 5 Seega on leidnud tuvastamist, et AP töötas perioodil 02.11.1987 kuni 01.12.1990 Jõgeva Rajooni Täitevkomitee alluvuses spetsialistina gasifitseerimise alal, täites avaliku võimu ülesandeid, ning millist perioodi tuleb lugeda avalikuks teenistuseks ATS § 1 tähenduses. Eda Muts kohtunik 6