Tsiviilasi nr 2-06-3533 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Katrin Saar Määruse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2006. a., Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-3533 Tsiviilasi I

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 4 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled on esitanud kohtule kompromissilepingu, mille paluvad kinnitada ja asja menetluse lõpetada. Kohus leiab, et puuduvad alused kompromissilepingu kinnitamata jätmiseks

§-le 432 kui menetlus on lõpetatud ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi

1. lõike järgi tagastatakse riigilõiv määruse alusel riigilõivu tasunud isiku nõudel. Hageja esitas kohtule hagi ühisvara jagamiseks, taotledes endale vara koguväärtusega 808.250 krooni, millelt oleks tulnud riigilõivuseaduse lisa 2 alusel tasuda riigilõivu summas 33.250 krooni. Hageja tasus hagi esitamisel
4. a. riigilõivu 1.500 krooni (tl 4) ja palus end riigilõivu tasumisest osaliselt vabastada. Harju Maakohtu
7. a. määrusega (tl 19) vabastati hageja riigilõivu tasumisest poole, s.o 16.625 krooni ulatuses ja kohustati teda tasuma täiendavalt riigilõivu 16.625 krooni, mille hageja
10. a. ka tasus (tl 24). Seega on hageja tasunud kokku riigilõivu 18.125 krooni ja vabastatud riigilõivu tasumisest summas 16.625 krooni, mis teeb riigilõivu summaks kokku 34.750 krooni. Hageja on tasunud riigilõivu ettenähtud summast 1.500 krooni rohkem.

§ 150

lg 1 p 1 järgi tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Hageja poolt enam tasutud 1.500 krooni kuulub eelnimetatud sätte alusel hagejale tagastamisele.

§ 150

lg 2 p 1 alusel kuulub hagejale tagastamisele pool tasutud riigilõivusummast 16.625 krooni, s.o 8.312 krooni ja 50 senti. Kokku kuulub hagejale tagastamisele riigilõiv summas 9.812 krooni ja 50 senti.

§ 168

lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 4 kohaselt võib kohus asja menetluse lõpetamisel kompromissiga näha menetluse lõpetamise määruses ette ka menetluskulude rahalise suuruse. Kohtule kinnitamiseks esitatud kompromissis on pooled kokku leppinud, et kohtukulud jäävad poolte enda kanda.

§ 138lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt

§ 143

p-le 4 on asja läbivaatamise kuluks menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud. Käesolevas tsiviilasjas on tekkinud menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud kokku summas 145 krooni. Eelnimetatud summast hagejale menetlusdokumentide kättetoimetamise kulu on 99 krooni ja 30 senti ja kostjale 45 krooni ja 70 senti. Eelnimetatud summad tuleb hagejalt ja kostjalt välja mõista riigituludesse. 3