← Eesti

3-03-121/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Kaire Pikamäe ja Ivo Pilving Määruse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2006, Tallinn Haldusasja number 3-03-121 Haldusasi L. L. apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 13.06.2005 otsuse peale haldusasjas nr 3-341/2004 Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 08.02.2006 määrus nr 3-341/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik L. L. määruskaebus RESOLUTSIOON
  2. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  3. veebruari 2006 määrus haldusasjas nr 3-341/04 osas, millega tagastati apellatsioonkaebus L. L..
  4. Täiendada määrust riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse rahuldamata jätmise osas ja anda L. L. täiendav tähtaeg 300 krooni riigilõivu tasumiseks. L. L. tuleb tasuda 300 (kolmsada) krooni riigilõivu Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas kümne päeva jooksul arvates käesoleva määruse jõustumisest.
  5. Jätta L. L. esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus ra huldama.
  6. Rahuldada L. L. määruskaebus osaliselt. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtusse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Määruskaebus esitatakse määruse teinud ringkonnakohtu kaudu. Määruskaebus peab hiljemalt tähtaja viimasel päeval olema jõudnud kohtusse (TsMS § 62 lg 2). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. 08.09.2003 esitas L. L. halduskohtule kaebuse ja tasus 10 krooni riigilõivu.
  8. Tallinna Halduskohtu 28.03.2005 määrusega võeti menetlusse L. L. kaebus Tallinna Linnavalitsuse 19.02.2003 korralduse nr 421-k tühistamise nõudes ning leiti, et 26.02.2003 sõlmitud riigihanke raamlepingu ja täiendava kokkuleppe õigus vastaseks tunnistamise nõue on hõlmatud korralduse tühistamise nõudega. Menetlusse võeti ka 10 000 krooni suuruse kahju 3-03-121 hüvitamise nõue ja kaebaja vabastati maksejõuetuse tõttu riigilõivu tasumisest kahjunõude esitamisel.
  9. Tallinna Halduskohtu 13.06.2005 otsusega jäeti rahuldamata L. L. kaebus Tallinna Linnavalitsuse 19.02.2003 korralduse nr 421-k ning 26.02.2003 sõlmitud riigihanke raamlepingu ja täiendava kokkuleppe tühisuse tuvastamise nõudes, samuti 10 000 krooni moraalse kahju hüvitamise nõudes.
  10. 13.07.2005 esitas L. L. halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse ja taotluse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks maksejõuetuse tõttu.
  11. Tallinna Halduskohtu 14.07.2005 määrusega jäeti apellatsioonkaebus käiguta ja anti selle puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva määruse kättesaamisest arvates. Kohus leidis, et 23.12.2004 esitatud töötu kaardi koopia ei tõenda kaebaja maksejõuetust apellatsioonkaebuse esitamise hetkel ning kohustas kaebajat esitama kohtule tõend i 300 krooni riigilõivu tasumise kohta või enda maksejõuetust tõendavad dokumendid apellatsioonkaebuse esitamise seisuga, et kohus saaks võtta seisukoha kaebaja maksejõuetuse kohta.
  12. 02.09.2005 esitas L. L. halduskohtule uue riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse, mille kohaselt ta on Tööhõiveametis arve l ilma töötu abirahata ja ei oma vara, mistõttu ta ei ole maksevõimeline. Taotlusele oli lisatud töötukaardi väljavõte, millest nähtuvalt ei ole kaebaja perioodil 27.12.2004 – 19.08.2005 töötu abiraha saanud, ning Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna teatis, mille kohaselt on L. L. nimel Tallinna kinnistusjaoskonnas kinnistu registriosa nr 147793, Harju kinnistusjaoskonnas tema nimele kinnisvara registreeritud ei ole.
  13. Tallinna Halduskohtu 08.02.2006 määrusega jäeti riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus rahuldamata ja tagastati apellatsioonkaebus L. L.. Määruse kohaselt selgus andmete kontrollimisel järgmist: 1) Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonnas on registreeritud kaebaja omandina Tallinnas * mõtteline osa maatükist ja sellel asuvast ehitisest, reaalosana korter *. Kanne on tehtud 13.11.2003 ja kehtib kaebaja suhtes. 2) L. L. oli ema M. S. eestkostja. 01.11.2003 peatati pensioni väljamaksmine kaebaja emale kuni tema surmani 09.05.
  14. Ida-Viru Maakohtu 25.02.2003 hagi tagamise määruse tsiviilasjas nr 2-221/03 kohaselt on väljamaksmata pensionisumma 15 648 krooni. 3) Jõhvi notar Tiit Juse poolt 27.06.2005 väljaantud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse kohaselt koosneb pärandvara nõuetest Ida-Viru Maavalitsuse vastu summas 136 000 krooni, Sotsiaalkindlustusameti (Tallinna pensioniameti) vastu summas 68 000 krooni ning Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti vastu summas 86 000 krooni. Tasuda tuleb notaritasu 671,40 kr. 4) Tallinna notar Ragne Tehveri 05.11.2004 arve nr 4085 järgi on kaebaja maksnud notaritasu pärandi vastuvõtmise avalduselt, algärakirja valmistamiselt ja ärakirjade kinnitamiselt summas 207,70 krooni. 5) Korteriühistu * on esitanud ühistu liikme L. L. vastu hagi 147 054 krooni võla nõudes ja kaebaja vastuhagi on tagasi lükatud. 6) Tööturuameti 08.11.2005 tõendi kohaselt on L. L. arvel alates 28.01.2005 ja ei saa töötu abiraha. Viimati töötas L. L. nende andmetel
  15. aastal. L. L. poolt kohtule 29.12.2005 esitatud tõendi kohaselt ei ole tema töötu staatus muutunud. 7) Tallinna Pensioniamet saatis kaebajale rahakaardiga emale väljamaksmata pensioni 7148 krooni, mis AS RE Post 28.12.2005 tõendi kohaselt anti kaebajale üle 19.09.
  16. 8) Selgusetuks jäi, millisel alusel kasutab L. L. * korterit, mille ta on andnud oma aadressi ja asukohana notar R. Tehveri büroole. 2

(4)3-03-121 9) Määruse kohaselt andis kohus taotluse menetlemise käigus kaebajale võimaluse tasuda riigilõiv, kui talle laekub emale väljamaksmata pension. Kaebaja teatas jaanuaris 2006, et on saanud Tallinna Pensioniametilt raha, kuid tema sissetulekud ei võimalda äraelamist ning ravimiseks tehtud kulutused, notarile makstud tasud ja tema vastu algatatud kohtuprotsessid ei ole võimaldanud saadud raha säästa. Paasiku tänaval asuv korter ei ole realiseeritav, sest on kaebaja eluase. Kaebaja 09.01.2006 esitatud arve kohaselt oli ta Ida-Tallinna Keskhaiglas ambulatoorsel taastusravil november-detsember
  1. Kaebaja arvates tõendab
  2. a lõpu ravikulutusi * OÜ 17.08.2005 arve 048-008 maksetähtajaga 19.08.2005, mille järgi pidi kaebaja tasuma reisi Tür gisse summas 5240 krooni. Kaebaja ei pidanud riigilõivu tasumist võimalikuks ja palus vabastada teda selle tasumisest. 10) Riigilõivu tasumise nõue teenib eesmärki piirata läbimõtlematute kaebuste esitamist. 11) Kuigi kaebaja ei ole pikemat aega töötanud, on ta 19.09.2005 saanud 7148 krooni, millest tal oli võimalik tasuda nõutud riigilõiv. Kaebaja sai sisuliselt maksepikenduse, kuna kohus kogus tõendeid ja kaebaja esitas neid ka ise. Seega oli kaebajal võimalus planeerida oma rahaliste vahendite kasutamist. Kaebaja ei ole näidanud, missugustest vahenditest ta elatub; esitatud tõenditest nähtub, et ta on ajutiselt saanud tasusid, mis võimaldavad tal kasutada nn ravi, tasuda notaritasusid ja minna reisima. Reisimisele tehtud kulutust ei saa lugeda vältimatuks ravikuluks. Kaebaja on saanud pärandvara Tallinnas, kuid ei esitanud andmeid selle kohta, millest pärandvara koosneb. Kaebaja maksejõuetus on näiline ja tal on võimalik tasuda nõutud riigilõiv. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
  3. L. L. määruskaebuses paluti tühistada halduskohtu määrus ja vabastada teda riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Kohtu poolt esile toodud põhjused on naeruväärsed ning esitatud asjaolud on ebatäpsed ja Maksu- ja Tolliameti poolt kinnitamata. Tegemist on delikaatsete isikuandmetega. Kaebaja leidis, et on riigilõivuseaduse § 16 lg 1 alusel vabastatud riigilõivu tasumisest kahju hüvitamise nõudes seoses väärteoasja nr 4-1190/03-h otsusega. Kaebaja palus kohaldada esialgset õiguskaitset ja keelata trahvide tasumine AS * arveldusarvele, leides, et kodanikud peavad trahve tasuma otse Tallinna linna arveldusarvele.
  4. Tallinna Linnavalitsus e kirjalikus vastuses leiti, et määruskaebus on põhjendamatu ja paluti jätta see rahuldamata.
  5. AS * kirjalikus vastus paluti samuti jätta määruskaebus rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  6. Halduskohus kontrollis L. L. apellatsioonkaebuse vastavust halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-s 32 sätestatud nõuetele ja leidis, et koos apellatsioonkaebusega ei ole esitatud tõendit riigilõivu tasumise kohta, mistõttu kaebuse ei vasta HKMS § 32 lõikele
  7. Halduskohus andis 14.07.2005 määrusega kaebajale kümnepäevase tähtaja apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamiseks, kohustades kaebajat esitama kohtule tõendi 300 krooni riigilõivu tasumise kohta või enda maksejõuetust tõendavad dokumendid apellatsioonkaebuse esitamise seisuga, et kohus saaks võtta seisukoha kaebaja maksejõuetuse kohta.
  8. Kaebaja taotle s riigilõivu tasumisest vabastamist nii apellatsioonkaebuse esitamisel kui ka vastuseks apellatsioonkaebuse käiguta jätmise määrusele. 3
(4)3-03-121 Vastavalt HKMS § 91 lõikele 1 tuleb taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks lahendada kohtumäärusega. HKMS § 91 lg 3 alusel saab kohtumäärusele, millega kohus ei vabastanud isikut riigilõivu tasumisest, esitada määruskaebuse. Osundatud sätetest tuleneb, et kui kohus jätab kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata, tuleb kaebajale anda võimalus vaidlustada riigilõivu tasumisest vabastamata jätmise määrus ja anda täiendav tähtaeg riigilõivu tasumiseks.
  1. Halduskohus lahendas vaidlustatud määrusega kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse, jättes selle rahuldamata. Halduskohus ei andnud kaebajale võimalust vaidlustada riigilõivu tasumisest vabastamata jätmise määrust ega täiendavat tähtaega riigilõivu tasumiseks, vaid tagastas sama määrusega apellatsioonkaebuse HKMS § 33 lg 3 alusel. HKMS § 33 lg 3 alusel tagastab halduskohus apellatsioonkaebuse selle esitajale määrusega, kui kaebaja ei kõrvalda puudusi määratud tähtajaks. Halduskohtu määruse peale kaebuse tagastamise kohta võib esitada määruskaebuse. Juhul, kui lahendada ühe määrusega riigilõivu tasumisest vabastamata jätmise taotlus ja apellatsioonkaebuse tagastamine, võib olla kahjustatud isiku põhiseadusega tagatud kaebeõigus, sest isik ei tea enne apellatsioonkaebuse tagastamist kohtu seisukohta riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse kohta ning ei saa seetõttu apellatsioonkaebuse puudusi kõrvaldada. Arvestades eeltoodut tuleb tühistada halduskohtu määrus apellatsioonkaebuse tagastamise osas. Halduskohus saab otsustada apellatsioonkaebuse tagastamise küsimuse alles pärast seda, kui on jõustunud kohtumäärus riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse rahuldamata jätmise kohta ja kaebaja ei ole kohtu poolt täiendavalt määratud tähtajaks riigilõivu tasunud.
  2. Halduskohus on piisavalt põhjendanud, miks ei saa kaebajat haldusasjas kogutud tõendite alusel lugeda maksejõuetuks ja vabastada 300 krooni riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Samuti on asjakohane viide riigilõivu tasumise nõude eesmärgile. Ringkonnakohus nõustub selles osas määruse põhjendustega ega pea HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Asjaolu, et tegu on isikuandmetega, ei tähenda, et need ei tõendaks kaebaja maksevõimet. Samuti ei pea kohtulahendi aluseks olevad andmed olema kinnitatud maksuhalduri poolt.
  3. Määruskaebuses märgitud otsus väärteoasjas ei olnud käesolevas asjas vaidluse esemeks. Seetõttu on väide riigilõivu tasumisest vabastamise kohta nimetatud otsuse alusel asjakohatu.
  4. Kuna käesolevas asjas ei olnud kaebuse esemeks ka trahvide tasumise keelamine AS * arveldusarvele, ei ole taotletud esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik.
  5. Neil põhjendustel ei anna määruskaebuse väited alust halduskohtu määruse tühistamiseks riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse rahuldamata jätmise osas. Samas peab ringkonnakohus HKMS § 46 lg 1 p 2 alusel vajalikuks täiendada halduskohtu määrust riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse rahuldamata jätmise osas ja anda kaebajale täiendav tähtaeg 300 krooni riigilõivu tasumiseks. Kaebajal tuleb tasuda 300 krooni riigilõivu Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas kümne päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest. Kaire Pikamäe Ivo Pilving Lilianne Aasma 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.