← Eesti

2-06-13001/5

Obsah (8)§ 428§ 430§ 661§ 173§ 174§ 168§ 138§ 143

Tsiviilasi 2-06-13001 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Katrin Saar Määruse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2006. a., Tallinn Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-13001 Tsiviilasi I.A

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja on esitanud kohtule avalduse hagist loobumise kohta abielu lahutamise nõudes, kuna pooled on nõus abielu lahutamisega perekonnaseisuasutuses. Kohus võtab abielulahutuse nõudest loobumise vastu. Seoses sellega tuleb tsiviilasja menetlus antud nõude osas lõpetada.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled on jõudnud elatise maksmise osas kompromissile. Kostja on nõus tasuma poolte ühise poja ülalpidamiseks igakuiselt 2.000 krooni. Kohus leiab, et puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks

§ 430lg 3 alusel.

Seega tuleb kompromiss kinnitada ja sellega seoses asja menetlus elatise väljamõistmise nõudes lõpetada. Vastavalt

§-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 661

lg 2 kohaselt on menetluse lõpetamise määruse puhul määruskaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 4 järgi võib kohus asja menetluse lõpetamisel kompromissi või hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses näha ette ka menetluskulude rahalise suuruse.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja antud paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 5 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt.

§ 168lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud 2

(3)Tsiviilasi 2-06-13001 teisiti.

§ 138lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt

§ 143

p-le 4 on asja läbivaatamise kuluks menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud. Käesolevas tsiviilasjas on tekkinud menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud kokku summas 85 krooni ja 30 senti. Eelnimetatud summast hagejale menetlusdokumentide kättetoimetamise kulu on 39 krooni ja 60 senti ja kostjale 45 krooni ja 70 senti. Kohus leiab, et eelnimetatud summad tuleb jätta poolte kanda vastavalt sellele, kelle tõttu menetluskulu tekkinud on. Katrin Saar kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.