← Eesti

3-04-47/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Viive Ligi, liikmed Lauri Madise ja Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-47 Haldusasi Kaebus Tallinna Hooneregistri ebaseadusliku toiminguga tekitatud kahju nõudes Tallinna Halduskohtu 16.06.2005 otsus nr 3-1224/04 Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev L. L.i apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebaja L. L. Vastustaja Tallinna Linnavalitsus 17.04.2006 RESOLUTSIOON Muuta Tallinna Halduskohtu 16.06.2005 kohtuotsuse haldusasjas nr 3-1224/04 põhjendusi vastavalt käesoleva kohtuotsuse põhjendustele. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest 26.aprillil
  2. Kassatsioonkaebus peab tähtaja viimasel päeval olema ringkonnakohtus (TsMS § 62). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Tallinna Halduskohtule 15.03.2004 esitatud kaebuses leiab L. L., et talle on Tallinna Hooneregistri toimingutega põhjustatud mittevaralist kahju 300 000 krooni ulatuses. Kaebuse kohaselt oli Tallinna Linnakohtu menetluses olevas L. L. i hagis A. L. i ja A. S. vastu (tsiviilasi nr 23-3999/97) hagi tagamise korras pandud võõrandamise keelumärge * korterile. Tallinna Hooneregister ei täitnud kohtu 2.septembri 1997 määrust võõrandamise keelumärke seadmiseks ning väljastas 05.09.1997 P. R. O. õiendi nr 4548 nimetatud korteri kohta ilma märketa võõrandamiskeelu kohta. Väljastatud õiendi alusel korter võõrandati. Hagi tagamata jätmine ja õiendi väljastamine korteri võõrandamiseks kahjustas kaebaja võimalusi omandiõiguse taastamiseks korterile, mis oli õigusvastaselt erastatud ja edasi müüdud. Kaebaja leiab, et ta on Hooneregistri ebaseadusliku tegevuse tõttu korterist ilma jäänud, tema elukvaliteet on langenud, ta ei saa elada oma korteris, kodust ilmajäämise tõttu kahanes tema töövõime. 3-04-47
  4. Tallinna Linnavalitsus kaebusega ei nõustunud ja leidis, et Hooneregistri toimingud ei puudutanud kaebaja õigusi. Kaebaja pole kunagi olnud korteri omanik ja seepärast ei saanud ta korterist ka ilma jääda. Lisaks eeltoodule on Hooneregister käitunud õiguspäraselt, jättes täitmata linnakohtu määruse ja väljastades õiendi korteri omaniku esindajale. Tallinna Linnakohtu määrusega kohustati Hooneregistrit panema võõrandamise keelumärge A. L.. kuuluvale korterile, septembris 1997 ei kuulunud korter A. L.. vaid P.R.O.. Seega polnud võimalik määrust täita ning sellest informeeriti kohut. Õiend korteri võõrandamiseks väljastati korteri omaniku esindajale ning õiendi väljastamisest keeldumiseks poleks alust olnud ka siis, kui kohtumääruse alusel oleks keelumärge registrisse kantud.
  5. Tallinna Halduskohtu 16.06.2005 otsus ega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et Tallinna Hooneregistri likvideerimise tõttu vastustab viimase poolt tekitatud kahju eest Tallinna Linnavalitsus. Tallinna Hooneregistri toimingute õigusvastasuse tuvastamine on hõlmatud kahjunõudega. Kaebaja õigusi ei riiva Tallinna Hooneregistri poolt 05.09.1997 õiendi väljastamine korteri omaniku esindajale korteri võõrandamiseks. Samas tuleb märkida, et õiendile oli võõrandamise keeld kantud. Kaebajal puudub põhjendatud huvi nimetatud toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks, samuti pole rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi ega tekitatud talle mingit kahju. Kui kaebaja subjektiivseid õigusi pole rikutud, pole kohtul vaja anda sisulist hinnangut kaebuses toodud asjaolude kohta. * korter erastati kaebaja pojale ning kaebaja oli ilmselt selleks nõusoleku andnud. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUS ES
  6. Apellatsioonkaebuses palub L. L. tühistada Tallinna Halduskohtu 16.06.2005 otsus ja saata asi uueks arutamiseks samale kohtule. Kohus oleks pidanud kaasama protsessi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, kes pidi üle võtma kõik Tallinna Hooneregistri kohtuvaidlused. Kohus pole kaebust sisuliselt lahendanud ja hinnangut Tallinna Hooneregistri ebaseaduslikule tegevusele andnud. Hooneregister on väljastanud mitmeid erineva sisuga * korteri kohta käivaid õiendeid. Nimetatud õiendid näitavad, et A. S. omand nimetatud korterile tekkis ebaseaduslikult. 05.09.1997 õiend rikkus otseselt kaebaja tsiviilprotsessiõigusi ja tekitas kaebajale moraalset kahju. Kohtu viide võõrandamise keelumärke olemasolule õiendil on asjakohatu, sest nimetatud märge ei tulenenud 02.09.1997 kohtumäärusest. Õigusvastane oli hagi tagamise määruse täitmata jätmine üksnes seetõttu, et selles näidatud korteri omaniku nimi ei olnud õige. Kohtu poolt pandud võõrandamise keelu seadmist see ei takistanud. Tulenevalt TsKS § 156 lg 4 ja 5 on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist isikult, kelle süül jäi hagi tagamise määrus täitmata. Kahju suuruse määrab avaldaja. Kohus ei ole andnud hinnangut kaebaja väitele, et 05.09.1997 õiendil puudub avalikõiguslik suhe. Õiendi väljastamine oli ebaseaduslik Tallinna Panga aresti ja 02.09.1997 Tallinna Linnakohtu määrusega pandud võõrandamise keelu tõttu. Ebaõige on kohtu viide sellele, et kaebajal puudub õigus eluruumi erastamiseks. Pealegi väljub antud küsimus käesoleva kaebuse raamidest.
  7. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb Tallinna Linnavalitsus apellatsioonkaebusele vastu. Kohus on õigesti kaasanud vastustajana Tallinna Linnavalitsuse, sest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile läksid vastavalt linna ja ministeeriumi vahelise 12.12.2003 koostöölepingu punktile 2.7 üle üksnes Tallinna Hooneregistri pooleliolevad vaidlused. Käesolev kahjunõue on esitatud peale Tallinna Hooneregistri tegevuse lõpetamist 01.01.2004 ja Tallinna linna asutuse 1997.aasta toiminguga väidetavalt tekitatud kahju eest vastutab Tallinna Linnavalitsus. Tallinna Hooneregister ei saanud Tallinna Linnakohtu 02.09.1997 määrust täita, sest tulenevalt TsMS § 156 lg 1 p 2 ei seostu kohtumäärusega seatud võõrandamiskeeld mitte vara vaid isikuga. 2

(4)3-04-47 Korter ei kuulunud isikule, kelle suhtes kohtumäärusega võõrandamiskeeld seati. Hooneregister tagastas kohtumääruse kohtule vastava selgitusega. Tallinna Linnakohus uut määrust ei teinud. Hooneregister oli kohustatud väljastama õiendid sõltumata sellest, kas varale oli seatud võõrandamiskeeld või mitte. Hooneregistri töötajatele ei olnud pandud järelevalvet omanike üle vara käsutamise seaduslikkuse tagamiseks. Õiendi väljastamiseks ei olnud vaja isiku või asutuse nõusolekut, kelle avalduse alusel keelumärge oli seatud, kuid õiendile tuli kanda vastav keelumärge. Kuna kaebaja õigusi õiendi väljastamine ei saanud rikkuda, ei pidanudki kohus selle toimingu seaduslikkust hindama. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Kaebaja leiab, et talle on tekitatud mittevaralist kahju Tallinna Hooneregistri tegevusega. Kaebuse kohaselt jättis Tallinna Hooneregister täitmata Tallinna Linnakohtu 02.09.1997 hagi tagamise määruse ja väljastas korteri omaniku esindajale õiendi korteri võõrandamiseks ilma kohtumäärusest tuleneva võõrandamiskeelu märketa. Kaebuse täienduses (toimiku lk 53) on kaebaja põhjendanud mittevaralise kahju tekkimist sellega, et jäi ilma kodust ega saanud jätkata töötamist südalinnas, tema materiaalne olukord halvenes, ebaseadusliku õiendi väljastamine takistas erastamisprotsessi õigeaegset käivitamist ning ta jäi ilma erastamisõigusest, ta sai psühholoogilise šoki, kui kuulis, et tema korter on müüdud, ja oli eeltoodu tõttu pikemat aega töövõimetu. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt nõuab kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist tsiviilprotsessiõiguste rikkumise tõttu. Kaebaja väitel on hagi, mille tagamise määruse vastustaja täitmata jättis, käesoleval ajal üldkohtu menetluses. Kaebuse avalik-õigusliku suhte puudumise tuvastamisest Tallinna Hooneregistri õie ndi osas tagastas kohus läbivaatamatult ning seega ei pidanud otsuses kaebaja sellekohasele väitele vastama (määrus 07.12.2004, toimiku lk 47). Samuti ei käsitle ringkonnakohus vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamist iseseisva nõudena, sest sellise tuvastuse taotlemiseks ei ole kaebaja näidanud muud põhjendatud huvi, kui kahjuhüvitise saamine.
  2. Halduskohus on õigesti määratlenud vastustaja käesolevas asjas. Tallinna Hooneregistri tegevus lõpetati alates 01.01.2004, Tallinna Hooneregistri näol oli tegemist Tallinna Maa-ameti hallatava asutusega ning sellise asutuse poolt 1997.aastal väidetava ülesannete täitmata jätmisega tekitatud kahju eest vastutab Tallinna Linnavalitsus. Tallinna Hooneregister oli andmekogu volitatud töötleja ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei ole Tallinna Hooneregistri õigusjärglane.
  3. Kuna nõutakse enne riigivastutuse seaduse jõustumist (01.01.2002) tekkinud mittevaralise kahju hüvitamist, tuleb kahjunõude põhjendatuse kontrollimisel lähtuda põhiseaduse §-st 25 (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 6.juuni 2002 otsus nr 3-3-1-27-02). Viidatud lahendis on Riigikohus leidnud järgmist: „Mittevaraline kahju seisneb isiku hingelistes kannatustes (nt alandatus, solvumine, hirm, nördimus, mure, kaotusvalu) või füüsilistes kannatustes, mida on talle tekitatud tahtlikult või hooletuse tõttu. Avaliku võimu kandja vabaneb mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustusest, kui ta tõendab, et kahju põhjustanud avalikku ülesannet täitnud isik ei olnud kahju tekitamises süüdi. Mittevaralist kahju saab hüvitada vaid sellele isikule, kelle õigusi on kahju tekitamisel rikutud.“ Põhiseaduse § 25 järgi on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Riigikohtu halduskolleegium märkis eelpool viidatud 6.juuni 2002 otsuses veel, et põhiseaduse § 25 tekstiosast "õigusvastaselt tekitatud" ja §-st 13 lg 2 tuleneb, et kahju hüvitamise aluseks pole mitte igasugune avalike ülesannete täitmine, vaid üksnes õigusvastane akt või toiming, sh tegevusetus või viivitus. 3
(4)3-04-47
  1. Seega tuleb käesoleval juhul kontrollida, kas Tallinna Hooneregistri tegevusetus kohtumääruse täitmata jätmisel ning tegevus õiendi väljastamisel olid õigusvastased ja rikkusid kaebaja õigusi, kas õigusvastase tegevusega on kaebajale põhjustatud selliseid hingelisi või füüsilisi kannatusi, mis võiksid olla käsitletavad mittevaralise kahjuna. Oma õiguste rikkumise ja seeläbi kahju kannatamise peab tõendama kaebaja.
  2. Tallinna Linnakohtu 02.09.1997 määrusega pandi kostja A. L. kuuluvale korterile * võõrandamise keelumärge (lk 4). Määrus saadeti täitmiseks Tallinna Hooneregistrile. Tallinna Hooneregistri 03.09.1997 kirjaga nr 572 (lk 97) teatati kohtule, et määrust ei ole võimalik täita, sest korteri omanikuks ei ole määruses märgitud isik. Samuti teatati kohtule korteri omaniku nimi ja omandiõiguse alus. Kuni 11.09.1998 kehtinud TsKS § 154 lg 1 p 1 nägi hagi tagamise abinõuna ette kostjale kuuluva kinnisvara võõrandamise keelumärke või kohtuhüpoteegi registris ja tema või teiste isikute juures oleva vallasvara või rahasummade arestimise hagihinda arvestades. Ringkonnakohus leiab, et vastustajal oli võimalik nimetatud määrust täita sõltumata sellest, et määruses näidatud korteri omaniku andmed olid määruse tegemise ajaks muutunud. Võõrandamiskeeld pannakse konkreetsele varale ning kuivõrd korter, mille suhtes võõrandamiskeeldu rakendati, oli piisavalt täpselt määratletud, ei olnud takistusi keelu seadmisel. Kuna võõrandamise keelumärke sissekandmisest keeldumine oli õigusvastane, oli õigusvastane ka korteri omaniku esindajale õiendi väljastamine 05.09.1997 ilma vastava keelumärketa. Kohus on eksinud, leides, et võõrandamise keelumärge oli õiendile kantud – tegemist oli Tallinna Pangaga sõlmitud pandilepingust tuleneva võõrandamiskeeluga. Õiendi väljastamisest keeldumiseks ei olnud aga alust ka sel juhul, kui registrisse olid kantud varaga seotud keelud või kitsendused. (19.04.1997 jõustunud andmekogude seaduse § 10 lg 2). Õiendile tuli sel juhul kanda varal lasuvad keelud ja kitsendused, nagu nägi ette kehtestatud õiendi vorm.
  3. Vaatamata eeltoodule ei pea ringkonnakohus kahjunõuet põhjendatuks. Kaebaja ei ole tõendanud, et vastustaja õigusvastase käitumise tõttu oleks tema õigusi rikutud. Kaebaja lähtub eeldusest, et ta ei saa tunnistada linna ja kaebaja poja vahel sõlmitud korteri erastamise tehingut ja edasimüügi tehinguid kehtetuks ning taastada korteri erastamisele eelnenud olukorda seetõttu, et korter on läinud võõrandamiskeelu märke õiendile kandmata jätmise tõttu heauskse ostja omandusse. Sellise eelduse õigsus asja materjalidest ei nähtu. Kaebaja väitel on hagi, mille tagamise määrus täitmata jäeti, endiselt üldkohtu menetluses. Sellisel juhul ei ole aga selge, miks kaebaja arvab, et ta on korteri erastamise võimalusest ilma jäänud vastustaja õigusvastase toimingu tõttu. Kui hagi jääb rahuldamata põhjendamatuse tõttu, ei ole vastustaja tegevus põhjustanud kaebajale kaotusvalu ja nördimust, mis, arvestades kaebaja selgitusi, võiksid olla käsitletavad mittevaralise kahjuna. Kaebaja on käesoleval ajal endiselt * korteri üürnik ja ebaõigete andmetega õiendi väljastamise või korteri müügi tõttu ei muutunud tema seisundis midagi. Korter oli juba enne vaidlustatud õiend i väljastamist erastatud ja korduvalt edasi müüdud ning kaebuses toodud asjaolude pinnalt ei ole selge, miks just septembris 1997 toimunud müük kaebaja erastamisõigust piiras ja talle hingelisi kannatusi põhjustas. Seega jääb kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendusi tuleb muuta vastavalt ringkonnakohtu otsuse põhjendustele. Kohtunikud Lauri Madise Lilianne Aasma Viive Ligi 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.