2-05-7626/1

2-05-7626/34 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2006, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-7626/34 (endine nr 2/34-16962/05) Tsiviilasi OÜ-u hagi AP vastu 18 543,16 krooni nõudes Läbi vaadatud kirjalikus menetluses istungit pidamata 20.04.2006 Kohtuotsus põhineb hagi õigeksvõtmisel Menetlusosalised ja nende esindajad hageja OÜ hageja lepinguline esindaja SE kostja AP RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada.
3. Välja mõista AP võlgnevus 18 543 (kaheksateist tuhat viissada nelikümmend kolm) krooni ja 16 senti OÜ-u kasuks. Kohtukulude jaotus
4. Välja mõista AP menetluskulu 2327 (kaks tuhat kolmsada kakskümmend seitse) krooni ja 16 senti OÜ-u kasuks.
5. Välja mõista A menetluskulu 167 (ükssada kuuskümmend seitse) krooni ja 50 senti riigituludesse, mis tuleb tasuda arvelduskontole või, märkides viitenumber. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohtu ja kohtumaja nimetus, tsiviilasja number ja menetluskulu katteks.
6. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetluse käik 1 2-05-7626/34 Hageja esitas kohtule hagi, milles palus mõista kostjalt välja võlgnevus summas 18 543,16 krooni ja kohtukulud. Kostja võttis kohtule esitatud avalduses hagi õigeks ning teatas, et on nõus kirjaliku menetlusega ja asja läbivaatamist kohtuistungil ei soovi. Kohtu põhjendused TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 1 võib tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 448 lg 3 kui kirjeldava või põhjendava osata otsust soovitakse täita väljaspool Eesti Vabariiki, võib pool nõuda kohtult otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 ja 2 kohaselt enne 01.juulit 2002.a sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. TsÜS (kuni 01.07.2002.a kehtinud redaktsioon) § 58 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest. TsK § 173 järgi tuleb kohustis täita nõuetekohaselt; § 174 järgi on ühepoolne kohustise tingimuste muutmine või kohustise täitmisest keeldumine lubamatu. TsK § 231 lg 1 kohaselt rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teist protsendimäära. Vastavalt VÕS (kuni 31.12.2005.a kehtinud redaktsioon) § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 164 lg 1 tulenevalt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuna kostja on hagi õigeks võtnud, kuulub hagi rahuldamisele. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 1400 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ja § 61 lg 1 p 1 alusel õigusabikulu 927,16 krooni, s o 5 % 2 2-05-7626/34 hagi rahuldatud osast. TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 alusel kuuluvad kostjalt väljamõistmisele riigituludesse ka kostjale hagiavalduse ja selle lisade kättetoimetamise kulud summas 167,50 krooni. Vastavalt kehtiva TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Maire Lukk Kohtunik 3