2-04-1779/3

Ärakiri: KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-04-1779 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2006, Jõhvi Kohus Ida-Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi V P`a ja V P`a hagi V P`a vastu elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
2. jaanuar 2005 Menetlusosalised Hageja: V P (IK xxx, elukoht: xxx) Hageja: V P (IK xxx, elukoht: xxxi) Hagejate esindaja: Vandeadvokaat Kaido Kooga Kostja: V P (IK xxx, elukoht: xxx) Kostja esindaja: S P (IK xxx) Resolutsioon Jätta V P`a ja V P`a hagi rahuldamata. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu
3. veebruaril
4. a kell 16.
5. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD V P`a ja V P`a abielust on sündinud xxx poeg V P. Ida-Viru Maakohtu 17.12.2001.a otsusega oli V P´alt välja mõistetud elatis V P´a kasuks tema ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 300 krooni alates 06.11.2001.a .ning V P´a kasuks viimase 1 ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 700 krooni. Viru Ringkonnakohtu 08.05.2002.a otsusega oli muudetud Ida-Viru Maakohtu 17.12.2001.a otsust osaliselt väljamõistetud elatiste suuruse osas ning mõistetud V P´alt V P kasuks elatis 500 krooni ja V P´a kasuks 825 krooni kuus alates 06.11.2001.a. Ida-Viru Maakohtu 01.04.2004.a otsusega oli Vaike P´a ja V P´a hagi V P´a vastu elatise suuruse muutmise nõudes jäetud rahuldamata. Viru Ringkonnakohtu 19.10.2004.a otsusega oli jäetud IdaViru Maakohtu 011.04.2004.a otsus muutmata. HAGIAVALDUS JA SELLE PÕHJENDUSED Hagejad esitasid kohtule hagi V P vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Viru Ringkonnakohtu otsusega kostjalt välja elatis V P´a ülalpidamiseks 500 krooni ning V P ülalpidamiseks 825 krooni kuus. Kuigi hagejate sissetulekud on suurenenud, ei võimalda need inimväärset äraelamist. Perekonnaseaduse muudatus elatise osas on tehtud, kuid kostja ei ole sellele reageerinud. Poja kasvades on vajadused suurenenud, kuna viimane õpib Tallinnas. Hommikusöökide eest tuleb maksta 180 krooni, elamiseks kulub nädalas 380 krooni enam. V P on töövõimetusinvaliid, millega kaasnevad ka suuremad kulutused. Kallinenud on kulutused toidule ja eluasemele. Kostja sissetulekud ei vasta tegelikkusele, kuna tema väljaminekud on suuremad kui sissetulekud. Hageja V P palub V P`alt välja mõista elatis 1 500 krooni ning hageja V P palub V P`alt välja mõista elatis 2 500 krooni. KOSTJA VASTUS Kostja oma 23.12.2004.a vastuses hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt on kostja töötu, mille tulemusena on tekkinud elatise võlgnevus. Hagejatel on kindel sissetulek. Kostja ei ole võimeline oma majandusliku seisundi tõttu nõutavas suuruses elatist maksma. Samuti ei ole kostja võimeline maksma kohtukulusid. ASJA KÄIK Ida-Viru Maakohtu 24.10.2005.a määrusega määrati hagejatele riigi õigusabi osutajaks Kaido Kooga. EELISTUNG Eelistungil 18.11.2005.a hagejate esindaja palus hagi rahuldada, kuna elu on kallinenud ja hagejate kulutused suurenenud. V P õpib Tallinnas koolis ning tema kulutused ühes kuus moodustavad 3 222 krooni. V P`a kulutused on kommunaalteenuste hindade suurenemisega samuti tõusnud. Hagejate esindaja palus välja mõista elatise V P´ale 2 500 krooni ning V P`ale 1 500 krooni. Kostja hagi ei tunnistanud, seletades, et ta töötab kuuendat kuud, kuid kõrgemat palka ei saa, kuna tal pole vastavat haridust tõendavat tunnistust. Kostjal on auto, mis on soetatud mitu aastat tagasi. Kostja on uuesti abiellunud. KOHTUISTUNG Kohtuistungil 25.01.2006.a hagejate esindaja palus hagi rahuldada täies ulatuses. Esindaja palus hagejatele elatise välja mõista seoses nende invaliidsusega. V P´a ülalpidamiskulud on suurenenud seoses õppimisega. V P`ale on määratud invaliidsusgrupp ning pensioni suurus moodustab 1 714 krooni. Hageja V P`a seletuste kohaselt on tal invaliidsus määratud seoses närvidega. 2 Hageja V P`a seletuste kohaselt on tal puue seoses närvidega. Kostja esindaja seletuste kohaselt on kostja brutopalgaks alates 2005,.a novembrist 4 500 krooni kuus. Kostja oli vahepeal töötu, seega tekkis tal elatise võlgnevus. Käesoleval hetkel maksab kostja elatist pluss võlga. Hagejate põhjendused kulutuste suurenemise osas on tõendamata. Hageja V P on väitnud, et puue tekkis peale lahutust, seega puudub seaduslik alus elatise väljamõistmiseks. V P on vahepeal vahetanud õppeasutust. Kostja esindaja palus jätta hagi rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, leiab, et hagi on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Hagejate nõudeks on sisuliselt elatise määra suurendamine, kuna eelnevalt on kohtuotsusega hagejatele elatis välja mõistetud. Abikaasa ülalpidamiskohustus on sätestatud perekonnaseadus (PkS) § 21, mille kohaselt abikaasa on kohustatud abi vajavat töövõimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. PkS § 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Viru Ringkonnakohtu 08.05.2002.a otsusega muudeti Ida-Viru Maakohtu kohtuotsust osaliselt ning mõisteti kostjalt välja elatis alates 06.11.2001.a V P`a kasuks 500 krooni ning V P`a kasuks 825 krooni kuus. PkS § 23 lg 2 kohaselt varalise seisundi või abivajaduse muutumisel võib abikaasa või lahutatud abikaasa nõuda elatise suuruse muutmist või elatise maksmise lõpetamist. Vastavalt PkS § 61 lg 3 vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Seadusest tulenevalt ei piisa elatise suuruse muutmiseks ainult hagejate vajaduste muutumisest. Seega tuleb hinnata poolte varalist seisundit võrreldes elatise määramise ajaga. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Ida Viru Maakohtu 17.12.2001.a otsuses (tl 18-19) ning Viru Ringkonnakohtu 08.05.2002.a otsuses (tl20-22) on kostja varalise seisundi kindlaks tegemisel lähtutud kostja keskmise sissetuleku suurusest, mis moodustas 4 133 krooni kuus. Hagejad on väitnud, et kostja sissetulek on tunduvalt paranenud, kuna kostja on ostnud sõiduauto ning soetanud maja. OÜ-tu LHVR andmetel (tl 82) töötab kostja alates 18.05.2005.a antud ettevõttes ehitustöölisena ning tema kuupalk moodustab 3 000 krooni kuus. Seega elatise määramise ajaga võrreldes oli kostja sissetulek alates juunist kuni novembrini 2005.a 1 133 krooni (4133-3000) väiksem. Kuna kostja esindaja seletuste kohaselt on kostja sissetulek alates 2005.a novembrist 4500 krooni, on kostja sissetulek nimetatud ajast alates võrreldes 2001.a sissetulekuga 367 krooni (4500 -4133) võrra suurenenud. Vastavalt TsMS § 230 lg 4 ja lg 5 mõtte kohaselt võib kohus omal algatusel ülalpidamisasjades teha iseseisvalt järelpäringuid. Kohus tegi omal algatusel järelpäringuid registritesse. Autoregistri andmete kohaselt on kostja nimele registreeritud sõiduauto ZAZ väljalaskeaasta 1988.a. 3 Kinnistusameti andmetel on kostja nimel korteriomand asukohaga xxx. Antud korteris elavad hagejad. Ehitusregistri andmetel kostja nimele vallasvara registreeritud ei ole. Maksuameti andmetel töötab kostja OÜ-s LHVR. Ida Viru Maakohtu 17.12.2001.a otsuses (tl 18-19) on hagejate varalise seisundi kindlaks tegemisel lähtutud V P´a töövõimetuspensioni suurusest 800 krooni ning V P´a pensioni suurusest 1025 krooni. Virumaa Pensioniameti tõendite (tl. 5, 7, 37, 69, 115) kohaselt on V P´ale määratud töövõimetuspension alates 01.04.2004.a kuni 31.01.2005.a summas 1248 krooni kuus ja alates 01.07.2005.a kuni 31.12.2006.a 1500 krooni kuus ning V P´ale määratud töövõimetuspension alates 02.09.2004.a kuni 01.07.2005.a summas 1426 krooni kuus ja edasi summas 1714 krooni kuus. Seega elatise määramise ajaga võrreldes on hageja V P´a töövõimetuspension hagi esitamise aja seisuga 223 (1248- 1025) krooni võrra suurem ning alates 01.07.2005.a 475 (1500- 1025) krooni võrra suurem. Elatise määramise ajaga võrreldes on hageja V P´a töövõimetuspension hagi esitamise aja seisuga 626 krooni (1426-800) võrra suurem ja alates 01.07.2005.a 914 (1714 -800) krooni võrra suurem. Eeltoodust nähtub, et hagejate töövõimetuspensionid on võrreldes ajaga, mil elatised välja mõisteti suurenenud enam, kui kostja sissetulek. Arvestades kostja poolt makstavat elatist on V P´a vajadused rahuldatud 2214 (1714 +500) krooni ulatuses ning V P´a vajadused rahuldatud 2 325 (1500 + 825) krooni ulatuses. Tallinna Tehnikakooli tõendi (tl 57) kohaselt õpib V P antud koolis ning kooli lõpetamise aeg on 06.2007.a. Õpilaskodu koht maksab õpilasele 750 krooni kuus ning toitlustamine on enda kulul. Arstliku ekspertiisi otsuse (tl. 15) kohaselt on V P`ale määratud raske puue. Arstliku ekspertiisi otsuse (tl 38) kohaselt on V P`ale määratud keskmine puue kuni 31.08.2007.a. Hagejate seletuste kohaselt moodustavad V P`a kulutused kokku 3 222 krooni kuus ning V P`a kulutused on samuti suurenenud, samas ei ole hagejad oma kulutusi (peale Õpilaskodu koha maksumuse) tõendanud. Kostja on kulutuste suurenemisele vastu vaielnud. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, arvestades, et hagejad ei ole oma vajaduste suurenemist praktiliselt tõendanud, leiab, et kostja varaline seisund ei ole võrreldes elatise väljamõistmise ajaga niivõrd oluliselt muutunud, et see võimaldaks tal maksta elatist varem määratust suuremas ulatudes, sh hagejate poolt nõutud ulatuses. Lisaks sellele arvestab kohus seda, et Ida-Virumaa kohtutäitur Risto Kütt`i õiendi (tl. 81) kohaselt moodustab V P`a elatise võlgnevus V P´a ees 5 899 krooni ning V P´a ees summas 2 500 krooni, mida kostja käesoleval hetkel kustutab osade kaupa. Kuigi PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui veerand Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära, leiab kohus, et kuna hageja V P omab sissetulekut töövõimetuspensioni näol, on nimetatud asjaolu antud vaidluses aluseks PKS § 61 lg 6 p 2 kohaldamiseks. Kohus leiab, et kuna kostja varaline seisund ei võimalda suurendada elatise suurust, on hagi põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes PkS § 21, § 23, § 60, § 61; TsMS § 434, § 436, § 442, § 456, § 632 lg 1 jätab kohus hagi rahuldamata. KOHTUKULUD TsMS RakS § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetlusekulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. 4 Kuna hagi on jäetud rahuldamata ning Ida-Viru Maakohtu 24.10.2005.a määrustega oli V P´a ja V P´a taotlused rahuldatud riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta, jäävad asjas kantud riigi õigusabi kulud riigi kanda. Kostja hagejatelt kohtukulude hüvitamist taotlenud ei ole. Kohtunik: /allkiri/ Ärakiri õige Helgi Vinni Kohtunik 5