← Eesti

3-06-1284/5

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-1284 Otsuse kuupäev

  1. oktoober 2006 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi AS M. G. kaebus Maksu-ja Tolliameti Lõuna maksu-ja tollikeskuse poolt 03.05.2004.a üleminekusätete rakendamiseks juhiste andmise õigusvastasuse tuvastamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev
  2. oktoober 2006 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja AS M. esindaja adv Marko Paabumets ja vastustaja Maksu- ja tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse esindaja Jaak Siim. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud AS M. G. ostis Poola Vabariigist külmutatud kanakintsud ja külmutatud kalkunifileed ilma kontideta. Kaup jõudis Eestisse pärast
  3. maid 2004.a. (s.o pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga). OÜ V. L. esitas
  4. mail 2004 deklarandina enda nimel AS-i M. G. eest Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskusele (endine Maksu- ja Tolliameti Tartu Tolliinspektuur) tollideklaratsiooni, mille kohaselt antud kaupadele rakendati vabasse ringlusesse lubamise tolliprotseduur. Maksu- ja Tolliameti Tartu tolliinspektuuri 31.05.
  5. a kirjaga nr 16.-3-1/2130 teavitati nii AS-i M. kui ka OÜ-d V. L., et juba vormistatud deklaratsioonil deklareeritud kauba suhtes kohaldatakse kolmandatele riikidele kehtivat tollimaksumäära ja sellepärast tuleb deklaratsiooni muuta, ühtlasi paluti kontrollida ja viia seadusandlusega vastavusse deklaratsioonis olevad andmed ning teavitada muudatustest tolli kirjalikult hiljemalt 07.06.
  6. 23.08.2004.a. koostas Lõuna maksu- ja tollikeskus maksuotsused nr 800 J 1 ja 800 J 2, mille kohaselt kohustati OÜ-d V. L. ja AS-i M. G. tasuma maksuvõlg summas 275 565 krooni. OÜ V. L. esitas temale suunatud maksuotsuse nr 800 J 1 peale vaide Maksu- ja Tolliametile, vaie jäeti rahuldamata. OÜ V. L. esitas maksuotsuse nr 800 J 1 peale kaebuse haldusasjas nr 3-633-04 ning AS M. G. maksuotsuse nr 800 J 2 peale haldusasjas nr 3-377-04 Tartu Halduskohtule. Mõlemates haldusasjades kaebused rahuldati. Nimetatud halduskohtu otsuste peale esitas MTA LÕTMK apellatsioonkaebused ning ringkonnakohus rahuldas need. Ringkonnakohtu otsuste peale esitasid kassatsioonkaebused nii OÜ V. L. kui AS M. G.. Riigikohus tegi 10.05.2006.a. kaks analoogset otsust (otsuse haldusasjas nr 3-3-1-65-05 ning otsuse haldusasjas nr 3-3-1-66-05), millega jättis kassatsioonkaebused rahuldamata. AS M. G. esitas Riigikohtule teistmisavalduse. Uueks asjaoluna, mis olid kohtulahendi tegemise ajal küll olemas, kuid ei olnud AS-le M. teada, käsitles avaldaja Maksu- ja Tolliameti poolt antud juhiseid üleminekusätete kohaldamiseks 01.09.2006 ei andnud Riigikohus teistmisavaldusele menetlusluba. Pärast Riigikohtu
  7. mai 2006.a. otsust tasus AS M. maksuotsusega nr 800 J 2 tasumisele määratud maksuvõla 275 565 krooni. Kaebuse taotlus ja põhistus AS M. G. esindaja advokaat Marko Paabumets esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Lõuna maksu- ja tollikeskuse poolt 03.05.
  8. a üleminekusätete rakendamiseks edastatud juhiste õigusvastaseks tunnistamist. Kaebuse kohaselt andis toll 03.05.2004.a. Maksu- ja Tolliameti Tartu tolliinspektuuri tolliosakonna juhataja Alar Põldmaa isikus elektronposti vahendusel tollimaakleriks olnud OÜ-le V. L. kehtiva õigusega vastuolus olevad juhised tollideklaratsiooni täitmiseks, mille järgimine tingiski ebaõigete andmete esitamise tollideklaratsioonis. Kaebaja hinnangul on nimetatud juhiste olemasolu tuvastamiskaebuse esitamist tingivaks uueks asjaoluks, millest AS M. G. sai teada alles pärast Riigikohtu otsuse tegemist. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et juhiste andmine oli Maksu- ja Tolliameti kohustuseks. Samas leidis kaebuse esitaja, et 03.05.2004.a. juhiste andmine oli õigusvastane haldustoiming. Deklarant OÜ V. L. oli deklaratsiooni koostamiseks vajaliku info saamiseks pöördunud eelnevalt tolli poole. Seejärel andis toll nimetatud juhised. Lisaks deklarandile OÜ V. L. oli toll andnud samasugused juhised ka teistele deklarantidele. Antud juhul on toll vastavalt oma kohustustele juhised ning selgitused küll andnud, kuid need on väärad (seadustega vastuolus) ja ei ole taganud ka seaduste ühetaolist kohaldamist. Seega oli MTA tegevus vastuolus maksukorralduse seaduse §-dega 14 lg 1 ja 15 lg
  9. Toiminguga on rikutud AS M. õigusi, sest sellest tulenevalt on deklarant tema eest esitanud seadusega vastuolus oleva tollideklaratsiooni. Sellest tingitult on koostatud ka maksuotsused, millega AS M. G. ja OÜ-d V. L. kohustati tasuma 275 565 krooni. Riigikohus jättis antud maksuotsused tühistamata ning seega säilis ka maksuvõlg. Riigikohus märkis, et see võlg tuleb tasuda solidaarselt. Kui aga Maksu- ja Tolliamet ei oleks deklarandile ebaõiget informatsiooni esitanud, ei oleks nimetatud maksuvõlga tekkinud, kuivõrd õige info teadmise korral ei oleks AS M. G. kaupa deklareerinud, kuna imporditollimaks oli ebaloomulikult kõrge. Kuna AS M. G. on nimetatud maksuvõla tasunud ning talle on tekkinud 275 565 krooni ulatuses kahju, on AS-1 M. G. antud toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks põhjendatud huvi. Kaebuse esitaja arvates oli OÜ V. L. poolt esitatud tollideklaratsioon kooskõlas Maksu- ja Tolliameti poolt antud juhistega. Deklaratsioon ei sisaldanud tollimaksu, sest kaubal oli EL tollistaatus (kaup asus EL territooriumil) ning see oli vabastatud tollimaksust. Seetõttu oli deklaratsioonis (lahtrisse 47: 2 maksude arvestus) märgitud vaid käibemaks ja aktsiis, mis juhiste kohaselt kuulus tasumisele, kuna kaup ei olnud tollimaksuga maksustatav, märgiti deklaratsiooni lahtrisse 36 kood 100 ja kuna deklaratsioon koostati 04.05.2004.a., märgiti lahtrisse nr 37 lisakood F
  10. Seega deklaratsioon oli täidetud nii, nagu Maksu- ja Tolliamet oli seda ette näinud. Samas nähtub maksuotsusest teistsugune info. EÜ Komisjoni määruse nr 1972/2003 kohaselt kaubad, mida deklareeriti (koodidega 0207 14 60 ja 0207 27 10) maksustatakse vabasse ringlusesse lubamise päeval erga omnes (kõigile kohaldatava) imporditollimaksuga. Seega tulnuks lahtrisse 47 märkida täiendav maksusumma. Riigikohtu seisukohast nähtuvalt seisnes deklaratsioonis viga selles, et maksude arvestuses (lahter 47) oli märkimata jäetud Euroopa Komisjoni määruse nr 1972/2003 alusel tasumisele kuuluv maksusumma. Vaidlusalustest juhistest nähtuvalt oli aga kaup tollimaksust vabastatud. Deklaratsiooni oli märgitud maksusumma ilma tollimaksuta ning see oli kooskõlas juhistega. Deklarandile juhised andes teostas toll õigusvastase toimingu. Tolli kohustus oli anda õiget informatsiooni ja seadusega kooskõlas olevaid juhiseid vastavalt maksukorralduse seaduse § 14 lg-le 1 ja §15 lg-le
  11. Vaidlusaluste juhiste andmine oli seotud tolli ülesannete täitmisega, sest selle toimingu eesmärk oli teenindada isikuid tolliformaalsuse täitmisel, tagada tollieeskirjadest kinnipidamine, informeerida isikuid tolli valdkonnas ning tagada välislepingutega võetud maksu- ja tollialaste kohustuste täitmine. Juhiseid andes MTA neid ülesandeid ei järginud, sest tagatud ei olnud tollieeskirjadest ning õigusaktidest kinnipidamine, välislepingutega võetud kohustuste täitmine jne. Seega oli toiming vastuolus ka Maksu- ja Tolliameti põhimäärusega. Vaidlusaluse toiminguga on AS-le M. G. tekkinud varaline kahju summas 275 565 krooni. Kuna deklarant juhindus tolli poolt antud juhistest ning täitis deklaratsiooni sellest lähtuvalt, tekkis AS-le M. maksuvõlg. AS M. G. eeldas, et deklaratsioon on õigesti koostatud ning kaup lasti vabasse ringlusesse. Samas, kui AS M. G. oleks teadnud, juba deklaratsiooni tegemise ajal, et tasuda tuleb ebaloomulikult kõrge imporditollimaks, ei olekski AS M. G. soovinud kaupa deklareerida ja saatnud selle tagasi ning selleks olid tal ka võimalused. Kaebuse esitaja märkis, et ta ei soovi kahju hüvitamise nõuet esitada koheselt, vaid pärast toimingu õigusvastaseks tunnistamist halduskohtu poolt. Maksu- ja tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse vastuväited Vastustaja leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebuse esitaja on esitanud kaebuses paljasõnalise väite, mille kohaselt ei olnud talle teada deklarandiks olnud tollimaaklerile OÜ V. L. tolliametniku poolt edastatud elektronkirja olemasolu, milles anti juhised tollideklaratsioonile andmete kandmiseks. Kaebaja väitel on antud juhiste olemasolu uueks asjaoluks, millest AS M. G. sai teada alles pärast Riigikohtu otsuse tegemist. Vastustaja oli seisukohal, et isegi kui kaebaja väide tõele vastab, pidanuks importijale kui tehingust otseselt huvitatud isikule imporditava kauba kohta tolli poolt antud juhised mõistliku hoolsuse rakendamise korral teada olema. Vastustaja rõhutas, et importija on kliendina oma suhetes tollimaakleriga (alates 01.05.
  12. a kasutatakse õigusaktides mõisteid tolliagentuur ja tolliagent) privaatautonoomia põhimõttest tulenevalt vaba otsustama, kas ja millistel tingimustel võlaõiguslikku lepingut sõlmida. Lepingu sõlmimisega võtavad importija ja deklarant vabatahtlikult ilma riigi vahele segamiseta solidaarselt endale vastutuse deklareeritud andmete täielikkuse ja õigsuse ning esitatud 3 dokumentide autentsuse eest, samuti riski maksude tasumise kohustuse osas. On ilmne, et nimetatud isikud ei saa iga esitatud tollideklaratsiooni puhul täpselt ette arvestada tolli järelkontrolli ja korrigeerimise tulemusena suureneda võiva maksukohustuse ulatust, kuid neil on võimalik ette näha võetud riski ulatus. Importija peaks äririske hinnates huvituma, kas, millistel tingimustel ja millises määras tema poolt sissetoodav kaup maksustatakse, pöördudes vajadusel teabe saamiseks tollivaldkonna spetsialistiks oleva tollimaakleri poole. Käesoleval juhul ei saa vaidlust olla selles, et varasemas halduskohtumenetluses protsessiosaliseks olnud OÜ-le V. L. oli kaebuses viidatud asjaolu teada juba tunduvalt enne jõusolevate kohtulahendite tegemist. Maksu- ja Tolliameti Tartu tolliinspektuuri tolliosakonna juhataja Alar Põldmaa poolt saadeti juhised Euroopa Liidu üleminekusätete rakendamiseks elektronposti aadressile maaklerid@kammeljas.customs.ee juba 03.05.
  13. a kl 15.37, s.o päeva võrra varem, kui deklarandiks olnud OÜ V. L. esitas enda nimel, kuid kaebaja eest tollideklaratsiooni CO 4 I 110 04/05/
  14. Nii deklarandil kui importijal oli võimalik alates 29.03.2004.a. tutvuda Maksu- ja Tolliameti veebilehel www.emta.ee rubriigi “Toll” alamrubriigi “Õigusaktid ja juhendid” jaotuse “EL tolliõigus” alla paigutatud ametlike üleminekumeetmeid puudutavate informatiivsete materjalidega, sh dokumendiga, mis kannab pealkirja “Tollikoodeksi komitee infodokument üleminekumeetmetest” (täiendatud 04.02.
  15. a.) Kõnesoleva dokumendi lisa 1 “Ülemineku erimeetmed seoses teatud põllumajandustoodetega” käsitleb detailselt Määrust nr 1972/2003, sisaldades väljavõtet nimetatud õigusaktist ning sellele lisatud selgitusi ja näidet rakendamise kohta. Nimetatud dokumendiga tutvumise võimalusele on viidanud ka Riigikohtu halduskolleegium 10.05.
  16. a haldusasjas nr 3-3-1-66-05 tehtud otsuse p-s
  17. Riigikohtu halduskolleegium rõhutas expressis verbis, et õigusaktide mittetundmine ei vabasta deklaranti õigete andmete esitamise kohustusest. Vastustaja oli seisukohal, et kaebuse esitaja on vääralt tõlgendanud Maksu- ja Tolliameti Tartu tolliinspektuuri tolliosakonna juhataja Alar Põldmaa poolt 03.05.
  18. a kl 15.37 elektronposti aadressile maaklerid@kammeljas.customs.ee saadetud elektronkirja sisu, mistõttu on avaldaja teinud eksliku järelduse, justkui oleks selles sisalduvad juhised vastuolus õigusaktidega ning seega õigusvastased. Kõnesoleva elektronkirja teine lause ütleb: “Üleminekumeetmete rakendamisel, kui tõendatakse ära kauba EL tollistaatus, vabastatakse see kaup tollimaksust, kuid käibemaks ja aktsiis tuleb tasuda”. Seega tuleneb tsiteeritud tingivas kõneviisis kirjutatud lausest, et tollimaksuvabastust kohaldatakse juhul, kui tegemist on ühenduse tollistaatuses oleva kaubaga. Elektronpostiga antud juhiste kohaselt saanuks kaubale soodustust kohaldada eeldusel, et kaup omab Euroopa Liidu tollistaatust. Halduskohtule esitatud kaebuses jätab aga AS M. G. esindaja täielikult tähelepanuta asjaolu, et Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt kehtisid kaebaja poolt imporditud kauba suhtes kaubanduspoliitilistel eesmärkidel kehtestatud erireeglid (ülemineku erimeetmed), mistõttu puudus õiguslik alus kaubale sellise staatuse omistamiseks ning maksusoodustuse kohaldamiseks. Riigikohtu halduskolleegium on 10.05.
  19. a haldusasjas nr 3-3-1-66-05 tehtud otsuses leidnud, et deklarandina tegutsenud tollimaakler OÜ V. L. oleks pidanud viima end kurssi toimunud õigusalaste muudatustega ja Euroopa Liidu õigusest tulenevate kohustustega ning esitama andmed kooskõlas kehtinud õigusest tulenevate nõuetega, mistõttu ei saa väita, et tasumise eest vastutav isik toimis heauskselt ja järgis kõiki kehtivaid sätteid. Kuna aga deklarant ega ka importijaks olnud kaebaja nõutavat hoolsust asjakohaste õigusaktidega tutvumisel üles ei näidanud, ei olnud nad teadlikud Määruses nr 1972/2003 sisalduvast regulatsioonist. 4 OÜ V. L. esindaja märkis ekslikult tollideklaratsiooni CO 4 I 110 04/05/2004 lahtrisse 36 “Soodustus” tollisoodustuse koodiks “300”. Rahandusministri 27.aprilli 2004.a. määruse nr 99 § 4 kohaselt märgitakse importimisel tollideklaratsiooni lahtrisse 36 “Soodustus” kolmekohaline tollimaksusoodustuse kood vastavalt määruse lisale
  20. Määruse nr 99 lisa 13 kohaselt kasutatakse koodi “300” sooduslepingust tuleneva soodustollimaksumäära rakendamiseks, samas kui koodi “100” kasutatakse juhul, kui kolmandatele riikidele kohaldatavate tollimaksumäärade osas soodustollimaksumäära ei taotleta või pole seda kehtestatud. Tollivormistuse käigus tehti tolliametniku poolt deklaratsiooni lahtrisse 36 parandus ning koodiks märgiti “100”, kuna imporditava kauba osas soodustollimaksumäära ei kehtinud. Selline parandus oli igati kooskõlas Maksu-ja Tolliameti Tartu tolliinspektuuri juhataja Alar Põldmaa poolt 03.05.2004 elektronposti aadressile maaklerid@kammeljas.customs.ee edastatud juhistega tollideklaratsiooni täitmise kohta. Paranduse tegemine oli tingitud asjaolust, et kõnesoleval juhul märkis deklarandi esindaja tollimaksusoodustust tähistava koodi tollideklaratsioonile ilma selleks õiguslikku alust omamata, kuna tolli andmeil oli veodokumendiks olev TIR-märkmik nr XZ42065065 avatud Poola Vabariigis 30.04.
  21. a (lähtetollipunkt Gera Kalwaria) ehk teisisõnu alustati transiidi tolliprotseduuri enne 01.05.
  22. a. Kuna deklareeritav kaup oli enne 01.05.
  23. a laienenud ühenduses hõlmatud ÜTS art 4 lg 16 p-is b nimetatud tolliprotseduuriga (s.o transiit), kuulus kaup vastavalt Määrusele nr 1972/2003 maksustamisele vabasse ringlusse lubamise päeval kohaldatava erga omnes imporditollimaksuga. Kuna Euroopa Liit nägi ette kõnesoleva kauba suhtes ülemineku erimeetmete rakendamise, sh maksustamise kolmandatele (ühendusevälistele) riikidele kohaldatava tollimaksumääraga, ei saanud kaupa mingil juhul käsitleda ühenduse tollistaatusega kaubana, millele laieneks tollimaksuvabastus. Vastustaja rõhutas, et maksuhalduri toiming ei saa põhjustada maksukohustuse tekkimist. Riigikohtu halduskolleegium märkis 10.05.
  24. a haldusasjas nr 3-3-1-66-05 tehtud otsuse p-s 15, et maksunõude ja maksukohustuse tekkimise aluseks on juriidiliste faktide kogum. Maksukohustus tekib seega vahetult seaduses sätestatud teokoosseisu saabumisel. Seega maksumaksja maksukohustus ei teki mitte maksuhalduri haldusakti või toimingu, vaid seaduse alusel. Maksuvõlg aga tekib seaduses sätestatud tingimuste saabumisel tekkiva maksukohustuse mittekohase täitmise tulemusena. Kohtu otsus ja põhjendused Kohus jätab AS M. G. kaebuse rahuldamata. Kaebuse esitaja taotles, et kohus tunnistaks õigusvastaseks Lõuna maksu- ja tollikeskuse poolt 03.05.2004 üleminekusätete rakendamiseks edastatud juhised. Juhiste all peab kaebuse esitaja silmas Maksu- ja Tolliameti Tartu tolliinspektuuri tolliosakonna juhataja Alar Põldmaa poolt 03.05.
  25. a kl 15.37 elektronposti aadressile maaklerid@kammeljas.customs.ee saadetud elektronkirja (tl 11). Tolliosakonna juhataja Alar Põldma edastas eeltoodud elektronposti aadressile Maksu- ja Tolliameti peadirektori asetäitja poolt kohalikele tollikeskustele saadetud informatsiooni. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebuse esitaja on kirja sisu vääralt tõlgendanud ja teinud eksliku järelduse nagu oleks selles sisalduvad juhised vastuolus õigusaktidega ning seega õigusvastased. Kõnesoleva elektronkirjas on oluline selle teine lause, mis ütleb: “Üleminekumeetmete rakendamisel, kui tõendatakse ära kauba EL tollistaatus, vabastatakse see kaup tollimaksust, 5 kuid käibemaks ja aktsiis tuleb tasuda”. Järgnev tekst käsitleb deklaratsiooni täitmist lähtuvalt kauba tollistaatusest. Seega elektronpostiga antud juhise kohaselt saanuks kohaldada kaubale maksusoodustust eeldusel, et kaup omab Euroopa Liidu tollistaatust. AS M. G. poolt imporditud kaup (tooted vastavalt koodidega 027071460 ja 02072710 - kanakintsud ja kalkunifilee) Euroopa Liidu tollistaatust ei omanud. Kuna Euroopa Liit nägi ette kõnesoleva kauba suhtes ülemineku erimeetmete rakendamise, sh maksustamise kolmandatele (ühendusevälistele) riikidele kohaldatava tollimaksumääraga, ei saanud kaupa käsitleda ühenduse tollistaatusega kaubana, millele laieneks tollimaksuvabastus. AS M. poolt imporditud kauba tollistaatust ja sellega seonduvat maksustamist käsitleb Riigikohtu halduskolleegium oma
  26. mai 2006.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-66-
  27. Riigikohtu halduskolleegium märgib nimetatud otsuse p-s 9, et käesolevas kohtuasjas on asjassepuutuv Euroopa Liiduga Ühinemislepingule lisatud Ühinemisakti IV lisa ja Euroopa Komisjoni määrus nr 1972/2003 Tðehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemisel põllumajandustoodetega kauplemise suhtes võetavate üleminekumeetmete kohta, eelkõige selle määruse art 3, mida kohaldatakse kui erandit Ühinemisakti IV lisa peatükist 5 ja ÜTS art-st 20 ja art 214 lg-st
  28. Euroopa Komisjoni määruse nr 1972/2003 art 3 lg 2 kohaselt maksustatakse vabasse ringlusse lubamise päeval kohaldatava erga omnes imporditollimaksuga sama määruse artikli 4 lõikes 5 loetletud tooteid, mis on enne
  29. maid 2004 olnud viieteistkümnes liikmesriigis või uues liikmesriigis vabas ringluses ja mis on
  30. mail 2004 laienenud ühenduses ajutiselt ladustatud või hõlmatud määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 4 lõike 15 punktis b ja lõike 16 punktides b kuni g nimetatud tollireþiimi või -protseduuriga või mida transporditakse laiendatud ühenduses pärast nendega seotud tolliformaalsuste täitmist. Määruse nr 1972/2003 art 4 lg-s 5 on märgitud ka käesolevas asjas olulised tooted vastavalt koodidega 027071460 ja 02072710 (kanakintsud ja kalkunifilee). Tegemist on enne ühinemist alustatud tolliprotseduuriga seoses kaubaga praegusest uuest liikmesriigist Poola Vabariigist. Kohtul ei ole alust asuda seisukohale, et Maksu- ja Tolliameti Tartu tolliinspektuuri tolliosakonna juhataja Alar Põldmaa poolt 03.05.2004.a. kl 15.37 elektronposti aadressile maaklerid@kammeljas.customs.ee edastatud elektronkiri, mis sisaldas Maksu- ja Tolliameti juhiseid üleminekusätete kohaldamiseks, on õigusvastane. Asjaolu, et AS M. eest tollideklaratsiooni esitanud tollimaakler (tolliagent) OÜ V. L. ei orienteerunud üleminekumeetmeid käsitlevates õigusaktides ega suutnud õigesti määratleda imporditava kauba tollistaatust, ei muuda tolli poolt 03.05.2004 elektronposti teel antud juhiseid õigusvastaseks. Kaebuse esitaja märkis, et toiminguga (juhiste edastamisega) on rikutud AS M. õigusi, sest sellest tulenevalt on deklarant tema eest esitanud seadusega vastuolus oleva tollideklaratsiooni. Sellest tingitult on koostatud ka maksuotsused, millega AS M. G. ja OÜ-d V. L. kohustati tasuma 275 565 krooni. Kuna AS M. G. on nimetatud maksuvõla tasunud ning talle on sellega seoses tekkinud 275 565 krooni ulatuses kahju, on AS-1 M. G. antud toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks põhjendatud huvi. Kuna kaebuses on väljendatud kaebaja kavatsus esitada kohtule tulevikus kahjunõue sõltuvalt antud kohtuvaidluse tulemustest, loeb kohus, et kaebajal on tuvastamiskaebuse esitamiseks põhjendatud huvi. Samas omab kahjunõude esitamisel määravat tähtsust kaebaja õiguste rikkumine väidetava kahjutekitaja poolt. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et tema õigusi on rikutud käesolevas asjas vaidlustatud juhiste edastamisega. Kaebaja õigusi võis rikkuda deklarandi poolt kaebaja eest seadusega vastuolus oleva tollideklaratsiooni esitamine. Kaebaja õiguste rikkumisele hinnangu andmine ei kuulu käesoleva vaidluse esemesse, kuid lähtudes kaebuses esitatud väidetest peab kohus siiski asjakohaseks märkida järgmist: 6 Deklarant OÜ V. L. esindaja märkis ekslikult tollideklaratsiooni CO 4 I 110 04/05/2004 lahtrisse 36 “Soodustus” tollisoodustuse koodiks “300”, kuid rahandusministri
  31. aprilli
  32. a. määruse nr 99 kohaselt, mis jõustus
  33. mail 2004, märgitakse kood "300" sooduslepingust tuleneva soodustollimaksumäära rakendamiseks. Koodi "100" kasutatakse juhul, kui kolmandatele riikidele kohaldatavate tollimaksumäärade osas soodusmäära ei taotleta või seda pole kehtestatud (nagu praegusel juhul, sest Poola oli enne
  34. maid 2004 veel kolmas riik). Tollivormistuse käigus tehti tolliametniku poolt deklaratsiooni lahtrisse 36 parandus ning koodiks märgiti “100”, kuna imporditava kauba osas soodustollimaksumäära ei kehtinud. Selline parandus oli kooskõlas Maksu- ja Tolliameti Tartu tolliinspektuuri tolliosakonna juhataja Alar Põldmaa poolt 03.05.
  35. a elektronposti aadressile maaklerid@kammeljas.customs.ee edastatud juhistega tollideklaratsiooni täitmise kohta. Kuna deklareeritav kaup oli enne 01.05.
  36. a laienenud ühenduses hõlmatud ÜTS art 4 lg 16 p-s b nimetatud tolliprotseduuriga (s.o transiit), kuulus kaup vastavalt Määrusele nr 1972/2003 maksustamisele vabasse ringlusse lubamise päeval kohaldatava erga omnes imporditollimaksuga. Õige on see, et lisaks tollimaksusoodustuse koodi parandamisele tulnuks deklaratsioonil parandada ka maksude arvestust (lahter 47: "maksude arvestus"), kuid ei OÜ V. L. ega tolliametnik seda enne tolli poolt deklaratsiooni aktsepteerimist ei teinud. Samas ei oma see asjaolu käesoleva asja lahendamise seisukohalt tähtsust. Käesoleval juhul ei lahenda kohus kaebust deklarandi või deklaratsiooni läbi vaadanud tolliametniku toimingute peale. Kaebaja õiguste väidetava rikkumisega seonduvalt peab kohus vajalikuks osundada ka Riigikohtu halduskolleegiumi
  37. mai 2006.a. otsusele haldusasjas nr 3-3-1-65-05, mille punktis 9 tõdes halduskolleegium, et kuigi AS M. vahetult pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga ei teadnud ja võib-olla ei saanudki teada kõiki uusi tolliformaalsusi ja maksuarvestusi deklaratsiooni täitmisel, mida Eesti ühinemine Euroopa Liiduga kaasa tõi, ei vabane ta kohustusest esitada deklaratsioonis täielikud andmed. Seda seetõttu, et AS M. oli 22.10.
  38. a sõlminud OÜ-ga V. L. tähtajatu lepingu tollimaakleri teenuse osutamiseks, mille kohaselt AS M. volitas OÜ-d V. L. enda eest tollideklaratsiooni täitma. Riigikohus märkis, et tollimaakleril ja tema kliendil on impordimaksude tasumise korra ja tähtaja suhtes omavaheline kokkulepe ja seda ei reguleeri tollieeskirjad. Tollimaakler ei ole pelgalt dokumentide vormistaja ja vastutab tollivõla tekkimise eest. Tegemist on spetsialistiga, kes tollivormistuse käigus ei saa lähtuda üksnes kliendi esitatud andmetest, vaid peab evima laialdasi teadmisi tolliregulatsioonist. OÜ V. L. pidi seega professionaalse tollimaaklerina omama vastavaid teadmisi ja viima end kurssi toimunud muudatustega. Sõlmides lepingu OÜ-ga V. L., võttis AS M. endale riski ja seadusega sätestatud solidaarvastutuse, usaldades tollimaakleri teenuseid. Kuna kohus on otsuses jõudnud järeldusele, et Maksu- ja Tolliameti Tartu tolliinspektuuri tolliosakonna juhataja poolt 03.05.2004.a. aadressile maaklerid@kammeljas.customs.ee edastatud elektronkiri, mis sisaldas juhised tollideklaratsiooni täitmiseks olenevalt kauba tollistaatusest, ei ole õigusvastane, ei käsitle kohus ka kaebaja väiteid maksukorralduse seaduse § 14 lg 1 ja § 15 lg 1 ning Maksu- ja Tolliameti põhimääruse väidetava rikkumise kohta. Mai Saunanen kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.