TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06- 1314 Otsuse avalikult kuulutamise 31.10.2006 , Tartu Halduskohtu kantselei aeg ja koht Kohtunik Mare Priks Koh

§ 9

lg 1 kohaselt koostatakse detailplaneering lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. Asja materjalidest lähtuvalt on Mäe kinnistu detailplaneeringu kehtestamisel Ülenurme Vallavolikogu lähtunud AS Teede tehnokeskus poolt 2002 koostatud „T-2 Tallinn-Tartu –Võru Luhamaa maantee Ilmatsalu ristmik- Uhti ristmik km 182,6-194,2 rekonstrueerimise eelprojektist. Detailplaneeringu tellijaks on E.M. ning toimikus oleval kaardil nähtub, et detailplaneering on kooskõlastatud Maanteeameti poolt ning Tartu Teedevalitsuse poolt. Samas nähtub ka Tartumaa Päästeteenistuse kooskõlastus ning samuti kooskõlastus OÜ XXXe tingimustega viitega kirjale nr. 29 13.12.

1. Kaebaja ei ole nõus asjaoluga, et kehtestatud detailplaneeringu kohaselt peaks vaidlusalune kogujatee kulgema üle OÜ –le XXX kuuluva planeeritud parkimisala ning on esitanud omapoolse nägemuse asjast, et kogujatee peaks kulgema Ehitusservice tagant, millel ei ole puutumust OÜ XXXe parklaga. Kohus ei pidanud vajalikuks menetlust peatada seoses üldplaneeringu menetlusega ja maanteeameti seisukoha ja ettepanekute äraootamisega, kuna nimetatud asjaolud oleksid tinginud asja arutamise põhjendamatu venimise lõpptähtaega teadmata. Maanteeameti kirjast nähtuvalt on Maanteeamet algatanud Tartu ringtee eelprojekti korrigeerimise , kuna liiklussageduse kiire kasvu ja maanteeäärsete alade arendamise tõttu vajavad projektlahendused ülevaatamist. Tulenevalt liiklusseadusest tuleb maanteeameti seisukohalt põhimaantee Tartu ringtee lõik lahendada l klassi nõuete järgi. Parempöördega maha- ja pealesõit ei tohi I klassi maanteedel paikneda ristmikule lähemal kui 2 km (linnalähivööndis l km), 2002.aastal valminud eelprojekt ei taga kavandatud teenindustaset teel ning vajab kooskõlastamist. Kohus peab oluliseks anda hinnang detailplaneeringule, mis on kehtestatud 30.05.2006 , mille menetlus on läbi viidud
2. aastal. Kohus, olles hinnanud detailplaneeringu kehtestamise seaduspärasust, on seisukohal, et vaidlustatud planeering ei ole vastuolus seadusesätetega ning puudub alus tunnistada kehtetuks Räni külas Mäe kinnistu detailplaneeringu kehtestamine.

§ 24

lg 3 kehtestab detailplaneeringu kohalik omavalitsus ning tulenevalt PLS § 25 lg 4 avaldatakse vastav teade kohaliku omavalitsuse poolt vastavas ajalehes. Detailplaneeringu menetluses võib isik esitada planeeringu suhtes ettepanekud ja vastuväited, planeeringut vaidlustada või pöörduda otse kohtusse. Antud juhul pole kaebaja planeerimismenetluses pretensioone esitanud planeeringu avaliku arutelu käigus ega oma ettepanekuid teinud, OÜ XXXe taotlus muudatusettepanekute kohta üldplaneeringu osas on esitatud vallale peale planeeringu kehtestamist. Planeeringu kehtestamisel on arvesse võetud OÜ XXXe 13.12.2005 kooskõlastus nr. 29. Käesoleval hetkel on üldplaneering kehtestatud ning vastustaja esindaja sõnutsi on pooleli keskkonnamõju hindamise etapp ning üldplaneeringu kehtestamise osas on esitanud OÜ XXX oma ettepanekud. Maanteeameti kirjast 05.09.2006 nähtuvalt ei ole maanteeamet nõustunud valla üldplaneeringu muudatusettepanekutega. Maanteeamet on algatanud Tartu ringtee eelprojekti korrigeerimise , kuna liiklussageduse kiire kasvu ja maanteeäärsete alade arendamise tõttu vajavad projektlahendused ülevaatamist ning põhimaantee Tartu ringtee lõik tuleb lahendada I klassi nõuete kohaselt.

§ 8lg 3 p.

8 kohaselt on üldplaneeringu eesmärk teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine. Asja materjalide kohaselt on antud juhul vaidlustatud detailplaneeringu kehtestamine kooskõlas detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtiva üldplaneeringuga, kuid hilisemalt kehtestatud üldplaneering võib muudatusi tuua kaasa ka detailplaneeringus ning muuta liiklusskeemi OÜ XXXe kasuks. Eeltoodu alusel puudub kohtul alus detailplaneeringu kehtestamise otsustuse tühistamiseks, samuti pole tuvastatud , et rikutud oleks vaidlustatud detailplaneeringu kehtestamisega kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus on lähtunud HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 6. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste kanda. Kohtunik Mare Priks