ÄRAKIRI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-05-17125 (endine nr 2-3166/05) Otsuse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Kohtuasi A M

) § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema /---/ nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema /---/ kasuks.

§ 61

lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

§ 61

lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

§ 61

lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et kuna

§ 61

lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Seega ka isik, kes nõuab elatise suurendamist minimaalmäärani, ei pea eraldi tõendama lapse vajadusi ega vajaduste muutumist. Kuivõrd hageja nõuab elatise suurendamist minimaalmäärani, tuleb eeldada sellise nõude põhjendatust.

§ 61

lg 4 sätestatud miinimummäära tõusmisel kuulub väljamõistetud elatis vahetult ümberarvutamisele. Alates 01. jaanuarist 2006 tõusis alampalk 3000 kroonile, millega elatise miinimummäär tõusis 1500 kroonile. Kostja vastuväited Hagist vabanemiseks peab kostja tõendama, et esineb mõni

§ 61

lg 6 p-des 1-3 nimetatud erandlik asjalolu elatise vähendamiseks alla minimaalmäära.

§ 61

lg 6 sätestab, et kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. 3

§ 61

lg 6 p 3 vastuväite, mille kohaselt ei ole tal võimalik nõutud suuruses elatist maksta, kuna tal ei ole piisavalt sissetulekut. Kostja konto väljavõtetelt nähtub, et tema netopalk perioodil 08/05 – 01/06 on 2962 krooni. Kostja väitel võetakse tema palgast igakuiselt 850 krooni alimente. Koos alimentidega 850 krooni ja tulumaksuga on kostja palk seega keskmiselt 4507 krooni. Kostja ülalpeetavateks ei loeta abikaasat ja abikaasa last. Arvestades, et kostjal on 2 ülalpeetavat (tütar A ja poeg J), siis jätkub sellest palgast nii kostja kui tema ülalpeetavate jaoks (4507/3=1502).

§ 61

lg 2 kohaselt lähtutakse elatise määramisel lisaks jooksvale sissetulekule üldisest varalisest seisust. Kinnistusraamatu väljavõtetest nähtub, et kostjale kuulub Kohtla-Järve linnas 3 korterit: Ritsika 20-3 üldpinnaga 49 m2, Ritsika 20-2 üldpinnaga 53,7 m2 ja Ritsika 20-1 üldpinnaga 53 m2. Lisaks sellele kuulub kostjale 100 % osaühingust Albavis Pro, kellele 2004 aasta majandusaasta aruande kohaselt on vara kokku 520 427 krooni väärtuses, millest omakapital 324 469 krooni. Põhjendatud ei ole kostja väide, et ta teeb tütrele kulutusi siis, kui tütar on tema juures. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et elatise määramisel ei arvestata muude kulutuste tegemist lapsele. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kostjal on piisavalt vara, et maksta elatist

§ 61lg 4 sätestatud määras.

Menetluskulud Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus (TsMTRS) § 3 kohaldatakse enne

1. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule
2. septembril
3. Hageja oli riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 alusel vabastatud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Enne
4. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 64 lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kooskõlas enne
5. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 48 lg 1 p 6 määratakse hagihind maksete vähendamise või suurendamise hagis summaga, mille võrra maksete vähendamist või suurendamist nõutakse, kuid mitte rohkem kui aasta eest. Seega 12 x (1345 – 800) = 4140 krooni. Riigilõivuseaduse (RLS) lisa 2 kohaselt kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv 420 krooni. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses ning kostjalt kuulub välja mõistmisele riigituludesse riigilõiv 560 krooni. /allkiri/ Peeter Pällin Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE Peeter Pällin Kohtunik 4