4. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks avaldajale, eestkostetava esindajale ja teatada asjaolust et isik kaotab valimistel hääleõiguse , valijate nimekirja pidavale asutusele. Kohtumääruse jõustumine ja edasikaebe kord Eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus jõustub selle eestkostjale kättetoimetamisega. (
Eestkostja määramise määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või muu isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus (
lg 1) Käesoleva määruse peale võib
lg 1 kohaselt menetlusosaline esitada määrusekaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale (
Avalduse sisu Avalduse kohaselt on OS sügava puudega töövõimetuspensionär, kes ei suuda iseseisvalt oma elu korraldada, vajab pidevat kõrvalabi ja juhendamist ning järelvalvet, kuna võib oma tegevuse ja tegevusetusega tekitada kahju nii iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale. OS sündis raske vaimse alaarenguga, D sündroomiga. Terve elu on elanud ta lastekodus, tema vanematelt on ära võetud vanemate õigused. Tema varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks ning kohustuste täitmiseks on vaja talle määrata seaduslik esindaja. Avaldaja on seisukohal, et tulenevalt oma vaimsest seisundist ei ole OS võimeline andma arvamust talle eestkostja määramise ja eestkostja isiku kohta. Tulenevalt eeltoodust teeb avaldaja ettepaneku OS´ile eestkostjaks määrata eestkosteasutus kaudu ja määrata OS´ile kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Huvitatud isiku OS esindaja seiskoht Huvitatud isiku OS esindaja leidis, et eestkostja määramise avaldus on põhjendatud, kuivõrd OS ei taju ümbritsevat ja palus määrata tema eestkostjaks kaudu. Esindaja kohtus OSiga, kohtumise ajal istus O. S sülle ning soovis kogu aeg ``patsi lüüa`´` , tunnetamata oma jõudu, esindaja tegi kindlaks, et tema füüsiline ja vaimne areng ei vasta eale, sõnalist kontakti ei ole võimalik saavutada, kuivõrd ta ei räägi, on võimeline teatud tegevusi matkima. Tallinna linna seisukoht Avaldaja) esindaja SK on seisukohal, et tulenevalt oma vaimsest seisundist ei ole OS võimeline andma arvamust talle eestkostja määramise ja eestkostja isiku kohta. Tema varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks ning kohustuste täitmiseks on vaja talle määrata seaduslik esindaja. Kohtu põhjendused ja resolutsioon TsÜS § 8 lg 2 kohaselt alla 18 – aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Asjaolu, et OS ei saa aru ümbritsevast ja tema poolt teostatud tehingud ei taga tema varaliste õiguste kaitset, on tõendatud asjas esitatud kirjalike tõenditega. Asja kohtuliku arutamise käigus on läbi viidud ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis OS suhtes selgitamaks, kas ta oma psüühilise seisundi poolest on võimeline kestvalt aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Asjaolu, et OS´il on D sündroom, mistõttu ta ei ole suuteline aru saama oma tegudest ja neid juhtima, on tõendamist leidnud. kuni Tallinna Psühhiaatriahaiglas lasteosakonnas toimunud uuringutel intellekti täpsustamiseks, kus diagnoositi OS´il mõõdukas vaimne alaareng, D sündroom. Arstlikus Ekspertiisikomisjonis on OS´ile määratud sügav puue. Ekspert PV on jõudnud järeldusele, et uuritav OS kannatab mõõduka vaimse alaarengu all, mis on põhjustatud geneetilisest haigusest (D sündroom). OS ei ole kestvalt võimeline aru saama oma tegudest ega neid juhtima. Ta vajab eestkostja määramist kolmeks aastaks ja eestkostja ülesandeks on tagada OS´i ööpäevaringne hooldus ning järelevalve. Oma psüühilise seisundi poolest ei ole OS võimeline esitama oma arvamust eestkoste määramise ja eestkostja isiku kohta ja ei ole võimeline esinema kohtus. Kohus, hinnanud seadusest juhindudes osundatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et OS on geneetilise haiguse (D sündroom) tõttu piiratud teovõimega ning ta ei või iseseisvalt teha tehinguid, vajades eestkostete kõigi asjade ajamiseks. TsÜS § 8 lg 3 kohaselt kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.
lg 1 kohaselt määrab kohus eestkoste seadmise menetluses piiratud teovõimega täisealisele isikule esindaja, kui see on isiku huvides vajalik. Arvestades asjaolu, et OS on piiratud teovõimega isik, tuleb talle tema varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks määrata eestkostja. Arvestades huvitatud isikute arvamust ja avaldaja kaudu nõusolekut olla eestkostja, asub kohus seisukohale, et kaudu on sobilik olema OS eestkostjaks. kaudu vastab PKS § 95 lg 3 nõutavatele omadustele ja võimetele. Asja kohtuliku menetlemise käigus ei ole tuvastamist leidnud asjaolud (PKS § 96), mis välistaksid tema määramise eestkostjaks.
lg 1 kohaselt kohus määrab piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määrusega, lg 2 kohaselt märgis kohus määruses, kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta. Esitatud tõenditest ning arvestades OS esindaja ärakuulamist, leiab kohus, et ilma eestkostja nõusolekuta ei või OS tehinguid teha. Tulenevalt teostatud ekspertiisiaktist, ei pea kohus võimalikuks OSi ärakuulamist
lg 1 kohaselt, kuivõrd kohus on vahetu mulje põhjal veendunud, et isik ei ole ilmselt võimeline oma tahet väljendama.
lg 6 kohaselt kui eestkoste seatakse kõigi eestkosteava asjade ajamiseks kaotab isik valimistel hääleõiguse, millest tuleb teatada valijate nimekirja pidavat asutust
lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Liili Lauri kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.