3-2695/2004 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 21.oktoober 2005, Tallinn Haldusasja number 3-2695/2004 Hald

§ 31

). 1 ASJAOLUD OÜ X on Tallinnas Raekoja plats 8/Kinga 6/Mündi 3/Pikk 12 asuval kinnistul restorani "Revalia" omanik. Kaebuse esitaja restorani aknad ja sissepääs jäävad Raekoja platsi poole. OÜ Y (menetlusse kaasatud kolmas isik) on samal kinnistul asuva restorani „Maikrahv“ omanik, mis asub restorani „Revalia“ kõrval ning mille sissepääs ja soklikorrusel asuvad aknad jäävad samuti Raekoja platsi poole. 29.aprillil 2004 andis Tallinna Kesklinna vanem korralduse nr 418, millega anti linnarajatise Raekoja plats 8 ees vastavalt Tallinna Kesklinna Halduskogu 16.03.2004 otsusega nr 9 kinnitatud plaanile kaubandustegevuseks kasutusse otsustuskorras OÜ-le Y. Korralduse alusel sõlmiti leping tähtajaga 01.05.2004-30.09.

1. 27.aprilli 2005 korraldusega nr 409 anti vastustaja OÜ Y kasutusse linnarajatise osa vastavalt Tallinna Kesklinna Halduskogu 16.03.2004 otsusega nr 9 kinnitatud plaanile. Korralduse alusel sõlmiti leping tähtajaga 01.05.2005-30.09.
2. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palus esialgses kaebuses teha kindlaks Tallinna Kesklinna vanema
3. aprilli 2004 korralduse nr 418 õigusvastasus osas, millega anti OÜ-le Y kaubandustegevuseks 2004.aasta suvehooajaks kasutusse Raekoja platsi osa, mis jääb restorani "Revalia" akende ja sissepääsu ette; keelata Tallinna Kesklinna Valitsusele tegevus, mis seisneb Raekoja platsi osa, mis jääb restorani "Revalia" akende ja sissepääsu ette, kolmandatele isikutele kaubandustegevuseks kasutusse andmises; välja mõista vastustajalt kaebaja kohtukulud. Kaebuse muudatuses (esitatud kohtule 30.05.2005) ja täienduses (esitatud kohtuistungil) palus kaebaja asendada kaebuses keelamistaotluse tühistamise taotlusega, s.t tühistada Tallinna Kesklinna vanema 27.aprilli 2005 korraldus nr 409 osas, milles anti OÜ-le Y 2005.a suvehooajaks kaubandustegevuseks kasutusse Raekoja platsi osa, mis jääb restorani "Revalia" akende ja sissepääsu ette või kaebuse täienduse kohaselt, kui kohus leiab, et tühistamine ei ole kaevatava haldusakti täitmise tõttu enam võimalik, siis tuvastada selle õigusvastasus. Kaevatavad aktid rikuvad kaebuse esitaja ettevõtlusvabadust ja omandiõigust. Korralduse alusel OÜ Y poolt Raekoja platsile rajatud toitlustusettevõte (restorani "Maikrahv") suveterrass muutis suurema osa kaebuse esitaja restoranist mittevaadeldavaks Raekoja platsilt, varjas vaadet kaebuse esitaja restoranist Raekoja platsile, takistas kaebuse esitaja pääsetavust Raekoja platsilt ja rikkus kaebuse esitaja restorani ruumilise ja stiililise terviklikkuse. Kaebuse esitaja leiab, et korraldus on õigusvastane vastuolu tõttu kehtiva õigusega ning kaalutlusvigade tõttu. Korraldus on vastuolus Tallinna Linnavolikogu 4.aprilli 2002 määrusega nr 21 kinnitatud Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmise korra (edaspidi Kord) punktiga 11.
4. Kaebuse esitaja leiab, et Korra punktis 11.1 sätestatud määratlemata õigusmõistet "vahetus läheduses" tuleb sisustada eelkõige kooskõlas Korra punkti 11.1 eesmärgiga. Nimetatud säte teeb olulise erandi Tallinna põhimääruse § 65 lg-s 4 sätestatud vara säästliku kasutamise põhimõttest, mis eeldab võimalikult paljude pakkujate kaasamist linnavara kasutusse andmise menetlusse. Kaebuse esitaja on seisukohal, et sellise olulise erandi tegemine vara säästliku kasutamise põhimõttest sai võimalikuks vaid seoses mõne teise, veelgi kaalukama avaliku huvi kaitse vajadusega. Korra punkt 11.1 piirab linnarajatise potentsiaalsete kasutajate ringi vaid nende isikutega, kelle kauplus, toitlustusäri või teenindusettevõte asub linnarajatise vahetus läheduses. Korra punkti 11.1 eesmärk on seega tagada eelkõige tarbijate ehk avalikes huvides olukord, kus linnarajatisele suvehooajaks rajatav kaupluse, toitlustusäri või teenindusettevõtte laiendus moodustaks vastava kaupluse, toitlustusäri või teenindusettevõtte siseruumidega ruumilise, stiililise ja seega ka teeninduse seisukohalt ühtse terviku. Välistamaks tarbijate eksitamist, pakutava teenuse kvaliteedi halvenemist ja linnapildi rikkumist stiililiste ebakõladega peab Korra punkti 2 11.
5. mõtte kohaselt olema välistatud olukord, kus kaupluse, toitlustusäri või teenindusettevõtte ees asuvale linnarajatisele (tänavale, väljakule vms) kerkib suvehooajal mõne teise ettevõtja toitlustus- või teeninduskoht. Sellest tulenevalt asub kaebuse esitaja seisukohale, et määratlemata õigusmõistet tuleb sisustada tähistamaks ettevõtet, mille siseruumidega moodustaks linnarajatisele püstitav laiendus ühtse harmoonilise terviku. Sisuliselt on tegemist linnarajatisega kohakuti ehk kõige lähedamal asuva ettevõttega. Kaebuse esitaja on seisukohal, et iga konkreetse linnarajatise puhul on olemas vaid üks ettevõtte, kes asub linnarajatise "vahetus läheduses" ning kellele võib otsustuskorras linnarajatist kasutusse anda. Vara säästliku kasutamise põhimõtte kohaselt peab linnavara kasutusse andmiseks üldjuhul korraldama avaliku enampakkumise, selgitamaks välja linnale kõige kasulikum pakkumine. Tallinna Linnavolikogu on siiani lubanud anda linnavara kasutusse avalikku enampakkumist korraldamata (otsustuskorras) üksnes juhtudel, kus linnavara kasutusse andjal puudub sisuliselt võimalus valida mitme pakkumise vahel ehk siis, kui tegemist on ühe (äärmisel juhul kahe) potentsiaalse pakkujaga. Sellisel juhul on avaliku enampakkumise korraldamata jätmine põhjendatud, kuna sellega säästetakse linna aja- ja tööjõuressursse. Selline järeldus on adekvaatne ka Korra punktiga 11.
6. seonduva avaliku huvi kaitse seisukohalt. Korraldusest ei nähtu, et vastustaja oleks arvestanud kaebuse esitaja põhjendatud huvidega, ettevõtlusvabadusega ja omandiõigusega. Kaebuse esitaja on seisukohal, et eeltoodud põhjustel peaks korralduse andmine olema kaalutlusõiguse õiguspärase teostamise korral välistatud. Kaebaja põhjendatud huvi õigusvastasuse tuvastamise taotluse esitamisel on taotleda hilisemat õiguskaitset kahju hüvitamise teel. Kaebuse esitaja restoran on ettevõte Äriseadustiku § 5 mõttes. Ettevõttel on väärtust, kui see töötab kasumiga. Kaebuse esitaja restorani peamiseks tuluallikaks on klientide toitlustamine suvehooajal, kui Tallinna külastavad turistid ja kaebuse esitaja restorani külastatavus kasvab mitmekordselt võrreldes ülejäänud aastaga. Suvehooajal teenitav tulu peab kaebuse esitaja restorani puhul olema piisavalt suur, et katta talvehooajal tekkivat kahjumit. Kaebuse esitaja jäetakse korralduse täitmise käigus ilma olulises osas tulust. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Tallinna linnal kui linnarajatise omanikul on seadusest tulenev õigus oma vara vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Tallinna linnal lasub kohustus lähtuda hea halduse ning isikute võrdse kohtlemise põhimõtetest ning kaebaja nõue tema paremaks kohtlemiseks võrreldes teise, tema kõrval asuva isikuga, ei ole õigustatud. Vastustaja on kaevatava korralduse vastuvõtmisel arvestanud kõiki asjaolusid - ettevõtjate (sh kaebaja) ärihuve, linnarahva ehk avalikku huvi. Kooskõlas HMS §-ga 40 on kõik menetlusosalised (sh kaebaja) saanud võimaluse kirjalikult ja suuliselt oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Tallinna Kesklinna Halduskogu 16.03.2004 otsuses nr 9 on analüüsitud ettevõtjate ettepanekuid ning antud põhjalik seletus Raekoja platsi jaotuspõhimõtetele. Vastustaja on järginud diskretsiooni piire, eesmärki, proportsionaalsust ning võrdse kohtlemise põhimõtteid. Kaalutlused, millest lähtuti/lähtutakse linnarajatise kasutusse andmisel, on esitatud Tallinna Kesklinna Halduskogu 16.03.2004 otsuse nr 9 lahutamatuks lisaks olevas seletuskirjas. Tallinna vanalinnas on tänavakohvikute loomise võimalused piiratud juba linnaosa eripära tõttu. Tallinna vanalinn on suveperioodil turistide ning linnakodanike meelispaik ning arvestades nii avalikku huvi kui ettevõtjate huvisid, võimaldab kohalik omavalitsus kauplejatele kauplemise ka väljaspool konkreetse ettevõtte siseruume (välikohvik). Restoran "Revalia" fassaadi esine ei ole täies ulatuses kolmanda isiku kasutuses. Asendiplaanilt on selgelt näha, et restoranil "Maikrahv" puudub fassaad samas mahus, mis kaebuse esitajal. Ometi on selge, et tegemist on nii korras sätestatud "vahetu läheduse" kui ka Halduskogu otsuses ja korralduses sätestatud "külgneva kinnistu" ning "sissepääsuga Raekoja platsile". Ka kaebaja ise on leidnud, et potentsiaalsete kasutajate ring võib olla piiratud ka kahe pakkujaga (kaebuse lk 4 algus). Vastustajale jääb mõistmatuks kaebaja poolt väljendatud tema ettevõtlusvabaduse kahjustamine 3 linna poolt - kaebajale võimaldatakse linnarajatise kasutamine Raekoja plats 8 sellekohase soovi avaldamisel, samuti nagu ka teistele taotlejatele. Kaebaja soov saada enda kasutusse suurem tükk võrreldes teiste kauplejatega ei ole objektiivselt põhjendatud ega põhine muudel kaalutlustel, kui kaebaja isiklik ärihuvi ja konkurendi elimineerimine. Ei ole tõsiseltvõetavad kaebaja väited, justkui riivaks kaebaja omandiõigust/vaadet Raekoja platsile, restoran "Maikrahvi" paiknemine restoran "Revalia" akende all. Sellisel juhul riivaks kaebaja omandiõigust ka tema enda suvekohvik tema enda akende all. Samuti on vastustajale mõistmatu, mismoodi takistab oluliselt OÜ Y („Maikrahv“) suvekohvik kaebuse esitaja restorani pääsetavust Raekoja platsilt ja kaebuse esitaja enda välikohvik seda ei teeks, kui kõnnitee ca 5-6 m laiuses on mõlemal juhul restorani ees vaba. Restorani „Maikrahv“ sissepääs asub analoogselt kaebajale temale eraldatud terassiga kohakuti. Seetõttu võiks kaebaja väited nagu võiks suveterrassi asukoha tõttu jääda märkamatuks tema toitlustusasutus kohaldada mutatis mutandis ka restoran „Maikrahv“ kaitseks. Juhul, kui restorani „Maikrahv“ ukse ees asuks kaebaja toitlustusasutus, piiraks see restorani „Maikrahv“ omanike õigusi samal viisil. Eeltoodust nähtub, et kaebaja põhjendused ei ole õigustatud ning nende järgimine tooks kaasa teise isiku õiguste ebaproportsionaalse piiramise. Vastustaja ei pea õiguspäraseks kaebaja äririski kandmist kohalikule omavalitsusele, mis kaudselt on kaebuse esitamise põhjendatud huviks. Samuti peab vastustaja vajalikuks märkida, et kaebuses esitatud tulufaktorite vähenemine ning kogu restorani tegevuse kahjumlikkus ning pankrotioht ei ole kuidagi seotud Tallinna linna tegevuse või tegevusetusega. Vastustajale jäävad mõistmatuks kaebaja väited kahju tekitamise ja kolmanda isiku täiendava tulu saamine kaebuse esitaja arvel. Täiendava tulu teenimine on linna poolt pakutav võimalus ning kaebuse esitaja arvel see ei toimu. Tallinna linnal ei ole kohustust oma vara kasutusse anda ja ettevõtte äriplaani rajamine teise isiku omandist sõltuvalt on vastustaja arvates põhjendamatu. Tallinna Kesklinna vanema korraldused on kooskõlas haldusaktile esitatavate nõuetega ning korralduste andmisel on järgitud kõiki haldusmenetluse seaduses esitatud nõudeid. Korraldused on kontrollitavad, haldusaktides on esitatud nii õiguslik kui faktiline motiveering. Korralduste vastuvõtmisele eelnes igakülgne ja põhjalik haldusmenetlus. Kolmas isik (OÜ Y) kohtuistungil esitatud seletuses vaidleb kaebusele vastu ning peab seda täies ulatuses põhjendamatuks. Kolmas isik toetab menetluses Tallinna Kesklinna Valitsuse seisukohti. OÜ X vaidlustuses ei ole tõendatud, et linn oleks rikkunud diskretsiooni teostamise nõudeid. OÜ X taotluse rahuldamine selles soovitud ulatuses rikuks OÜ Y õigusi, kuna OÜ Y ei soovi, et tema toitlustusasutuse ukse ees oleks OÜ X väliterass. OÜ Y soovib väliterassi pidada võrdsetel alustel teiste toitlustusasutustega. Kui võrrelda OÜ X ja OÜ Y toitlustusasutuste tegelikku suurust ja nn tootmisvõimsust (kööki ja teenindajate arvu), võiks OÜ-le Y eraldatav väliterassi suurus olla oluliselt suurem. OÜ Y toitlustusasutusel „Maikrahv“ on kokku ca 220 kohta ja 450 m2 pinda ning toitlustusasutusel „Revalia“, kokku ca 50 kohta ja ca 80 m 2 pinda. Kaebajal ei ole isegi kööki ning toitu tuuakse kõrvalmajas olevast Fellini restoranist. Lisaks on OÜ-1 Y tootmis- ja teeninduspinda majas proportsionaalselt oluliselt rohkem võrreldes toitlustusasutustega „Revalia“ või „Olde Estonia“. OÜ Y leiab, et linn on haldusakti andmisel lähtunud mõistlikult kõigi taotlejate ja avalikest huvidest ning teinud neid arvestades õiguspärase otsuse. KOHTU PÕHJENDUSED 29.aprilli 2004 korraldusega nr 418 anti OÜ-le Y kaubandustegevuseks 2004.aasta suvehooajaks kasutusse Raekoja platsi osa, mis jäi osaliselt restorani "Revalia" akna ette ning mille õigusvastasuse tuvastamiseks on kaebaja käesolevas asjas kohtusse pöördunud. 4 Tallinna Kesklinna vanema 27.aprilli 2005 korraldusega nr 409 anti OÜ-le Y 2005.a suvehooajaks kaubandustegevuseks kasutusse Raekoja platsi osa, mis jäi osaliselt restorani "Revalia" akna ette ning kaebaja taotleb nimetatud haldusakti osalist tühistamist või õigusvastasuse tuvastamist. Kohus leiab, et tühistamine ei ole kaevatava haldusakti täitmise tõttu enam võimalik, mistõttu saab kohus tuvastada vaid 27.aprilli 2005 korralduse nr 409 õigusvastasuse. Kaebaja poolt välja toodud põhjendatud huvi mõlema haldusakti osalise õigusvastasuse tuvastamiseks seisneb soovis esitada kahjunõue. Oma subjektiivsete õiguste rikkumise kohta märkis kaebaja, et kolmandale isikule linnarajatise kasutusse andmine tõi kaasa kaebaja omandiõiguse (restoranist avaneva vaate ja juurdepääsu võimaluse piiramine) ja ettevõtlusvabaduse (kolmandale isikule põhjendamatute eeliste andmine) rikkumise. Samuti leiab kaebaja, et vastustaja ei ole järginud võrdse kohtlemise põhimõtet ning on kohelnud ebavõrdseid isikuid võrdselt, s.t kolmandale isikule, kelle toitlustusäri ei paikne kaebaja arvates linnarajatise vahetus läheduses on saanud võrdselt õiguse selle kasutamiseks, millega kahjustatakse kaebaja ärihuve. Käesolevas kohtuasjas on lahendatavateks küsimusteks, kuidas tõlgendada Korra p-s 11.1 sisalduvat määratlemata õigusmõistet „vahetus läheduses“ ning kas vastustaja on linnavara kasutusse andmisel lähtunud õigest otsustusviisist ja järginud võrdse kohtlemise põhimõtet. Tallinna Linnavalikogu 10.oktoobri 1996 määrusega kinnitatud Tallinna põhimääruse § 65 lg 4 kohaselt linnavara valitsejad ja volitatud asutused on kohustatud nende valitsemisel olevat või vallata antud linnavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja väärtuse võimaliku kasvu eest. Sooritades linnavaraga mistahes tehinguid, peavad linnavara valitsejad ja volitatud asutused juhinduma põhimõttest vältida kahju ja suurendada kasu, mis linn võib nendest tehingutest saada. Sama paragrahvi lõige 5 sätestab, et linnavara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub linnavolikogu poolt sätestatud korras. Tallinna põhimääruse § 66 lg 1 p-de 1, 2 ja 3 kohaselt kasutatakse linna vara avalikuks otstarbeks; linna valitsemiseks; tulu saamiseks. Sama paragrahvi lõige 5 kohaselt, kui linnavara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks või linna valitsemiseks, võib seda kasutada tulu saamiseks seaduses ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. Tallinna Linnavolikogu 4.aprilli 2002 määrusega nr 21 on kinnitatud Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmise kord, mille p 11.1 kohaselt antakse linnarajatis sellel kaubandustegevuse teostamiseks rendile kindlaksmääratud tähtajaks otsustuskorras linnarajatise vahetus läheduses asuva kaupluse, toitlustusäri või teenindusettevõtte tegevuse hooajaliseks laiendamiseks väljapoole ettevõtte siseruume. Linnarajatiseks viidatud korra mõttes on Tallinna linnale kui avalik-õiguslikule juriidilisele isikule kuuluv rajatis või selle osa (p 4.2). Antud juhul on linnarajatiseks Raekoja plats. Tallinna Linnavolikogu 29.märtsi 2003 määrusega nr 34 kinnitatud Linnavara kasutusse andmise korda, tulenevalt selle korra p-st 2.1 antud juhul ei rakendata (v.a erikorras sätestamata küsimustes – Korra p 3), kuna Tallinna õigusaktiga on kehtestatud erikord, s.o eelnevalt viidatud kord, mille alusel toimub linnarajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmine. Eeltoodust tulenevalt on asjakohatud kaebaja esindaja väited, et kasutada oleks tulnud muud otsustusviisi. Korra p 12.1 kohaselt on teatud juhtudel küll võimalik anda linnarajatis rendile ka eelläbirääkimistega pakkumise korras, kuid nimetatud kord ei võimalda avatud enampakkumise korras rendile andmist. Ekslik ja eelviidatud Korrast mittetulenev on ka kaebaja esindaja see väide, et otsustuskorras linnavara kasutusse andmist saab rakendada vaid juhul, kui on üks potentsiaalne taotleja. Kaebaja esindaja on ka ise esitanud eeltoodud väitele vastupidise väite, leides, et taotlejaid võib olla maksimaalselt kaks. Samuti jääb kohtule arusaamatuks ning kaebaja esindaja ei esitanud kohtuistungil mõistlike põhjendusi selgitamaks, kuidas otsustuskorras linnarajatise kasutusse andmine on linnale kahjulik ning kuidas see puudutab kaebaja subjektiivseid õigusi (halduskohus ei vaata läbi populaarkaebusi). 5 Kohus peab vajalikuks kaebajale selgitada, et Eesti Vabariigis ei ole kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse eesmärgiks kasumi teenimine. Kohus on seisukohal, et vastustaja on valinud otsustusviisi, mis on kooskõlas Tallinna linnas kehtivate õigusaktidega. Samuti on kohus seisukohal, et antud asja faktilisi asjaolusid, Tallinna kesklinna Halduskogu 16.03.2005 otsust nr 9 ning Korra p-s 11.1 sätestatut arvestades on lisaks kaebajale kuuluvale restoranile „Revalia“ linnarajatise vahetus läheduses ka OÜ-le Y kuuluv restoran „Maikrahv“ (teiste ettevõtete osas ei ole kaebaja käesolevas asjas vastuväiteid esitanud). Kohtuasja materjalidest (fotod tlk 17, 18, 70; asukohaskeemid tlk 16, 41) nähtub, et nii kaebajale kui OÜ-le Y kuuluvad restoranid asuvad Raekoja platsi vahetus läheduses (samal külgneval kinnistul) ning restoranide sissepääsud jäävad Raekoja platsi poole. Kohus ei nõustu kaebaja poolt määratlemata õigusmõiste kitsendava sisustamisega (ainus linnarajatisele lähim vahetu toitlustusäri, mille fassaadi osa on kõige laiemalt linnarajatisega külgnev), kuna normi kehtestaja ei ole normi vastavalt sõnastanud ning antud küsimuse lahendamisel viiks see ka ebavõrdse kohtlemise ja ebamõistliku tulemuseni (kolmandale isikule jääks kasutusse vaid praktiliselt tema ukseava laiune osa linnarajatisest). Kaebaja meelevaldse tõlgenduse kohaselt tuleks arvestada vaid toitlustusäri poolt kasutatava hoone fassaadi osa mõõtmeid. Samuti on kaebaja tõlgendus vastuolus normi eesmärgiga. Otsustuskorras linnarajatise rendile andmise eesmärgiks ei saa olla huvitatud isikute ringi piiramine ühe isikuni. See oleks vastuolus kaebaja esindaja poolt kohtuistungil korduvalt rõhutatud kohaliku omavalitsuse poolt linnavara kasutamisest kasu teenimise põhimõttega, kuigi kohus eelnevalt selgitas, et kasumi teenimine ei ole peamine kriteerium, millest lähtuda. Kohus leiab, et normi eesmärki ja haldusorgani kaalutlusi selgitab halduskogu otsus (tlk 13-15). Korra p 7 alusel on linnaosavalitsus küsinud arvamuse linnaosa halduskogult ning Tallinna Kesklinna Halduskogu 16.03.2005 otsuse nr 9 lisa 1 seletuskirja (nimetatud otsusele viidatakse mõlemas kaevatavas haldusaktis) kohaselt on halduskogu pidanud vajalikuks, et vanalinna tänavatel paiknevates välikohvikutes võib teenindamine toimuda ainult külgneval kinnistul asuvast alalisest toitlustamisettevõttest ning välikohvikute jagamisel Raekoja platsil tuleb lähtuda võrdse kohtlemise printsiibist, s.t jagada Raekoja platsi välikohvikute pind võrdselt Raekoja platsil asuvate toitlustamisega tegelevate ettevõtjate vahel. /…/ Üksikute äriühingute majanduslikud huvid ei ole ega saagi olla primaarsed. Oluline on leida erinevate õiguste ja vabaduste vahel mõistlik tasakaal. /…/ Linnarahva huvides on oluline erinevate stiilide/restoranide paljusus/mitmekesisus ka suvekohvikute osas. Kohus leiab, et selline määratlemata õigusmõiste sisustamine on õige. Kuna Korra p-le 11.1 ja haldusorgani poolt seatud kriteeriumidele vastas nii kaebaja kui OÜ Y, ei ole materiaalõiguse normi kohaldatud ebaõigesti ega rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet või jäetud arvestamata kaebaja huvidega põhjendatud määras. Haldusorgani poolt antud korraldustega ei jäetud kaebajat ilma kasumi teenimise võimalusest, vaid tagati see võimalus võrdselt teiste ettevõtjatega. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust linnavara kasutusse andmisel nõuda enda ärihuvide eelistamist teiste ettevõtjate ärihuvidele. Eeltoodud põhjendustel ei ole põhjendatud ka kaebaja väited põhiõiguste rikkumise kohta. Kui kaebaja soovis/soovib säilitada enda restorani siseruumidest avaneva vaate Raekoja platsile, oli/on tal võimalik loobuda suveterrassi pidamisest. Tõendamata on tarbijate huvide kahjustamine haldusorgani poolt kehtestatud linnavara kasutamise jaotuspõhimõtete tõttu. Kohus leiab, et kaevatavad haldusaktid on õiguspärased, kuna vastavad HMS § 54 nõuetele (antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalsed, kaalutlusvigadeta ning vastavad vorminõuetele). Kaebus on ilmselgelt põhjendamatu ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata (

§ 26lg 1 p 6).

Kohtukulud mõistetakse välja poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti (

§ 93lg 1).

Seega jääb rahuldamata kaebaja taotlus kohtukulude väljamõistmiseks. Vastustaja kohtukulude nõuet 6 ei esitanud. Kristina Maimann Kohtunik 7