lg 1 ja Tartu Vangla kodukorra p 4.3.7 kohaselt suunata arstlikule läbivaatusele. Vanglasse saabumisel esitas ta valvuritele palve arstiabi ja psühhiaatri abi saamiseks. Seda ei võimaldatud. Samuti ei võimaldatud dušši, sauna või vanni, kuigi see on ette nähtud
Tartu Vanglal oli kohustus eraldada kaebajale vanglasse saabumisel hügieenitarbed (hambapasta, seep, raseerija). Vastavalt
peab kinnipeetav hoolitsema oma isikliku hügieeni eest, § 51 on määratud sund isikliku hügieeni valdkonnas. Viibides ajavahemikul 24.-26.01.2006 Tartu Vanglas, ei võimaldatud kaebajale arstiabi, ta ei saanud ennast pesta, ei saanud pesta oma riideid ega toidunõusid, kuna talle ei eraldatud pesuvahendeid ning nende ostmiseks puudusid tal rahalised vahendid. Samuti ei olnud sektsioonis E-9, kus ta viibis, sooja vett. Tartu Vangla oli teadlik, et kaebaja ei tööta ja isikuarvel raha ei ole ning, et kaebaja ei saa tervislikel põhjustel töötada. Kaebaja leidis, et teda tuleb kohelda tema terviseprobleemide tõttu teistest vangidest erinevalt, kuna tal on hemorroidid, mis ebapiisava hügieeni korral põhjustavad nii füüsilisi kui vaimseid kannatusi. Tartu Vangla toimingud on vastuolus põhiseadusega, mis sätestab õiguse tervise kaitsele ning mille kohaselt ei tohi kedagi diskrimineerida tema sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu, ei tohi piinata ega kohelda inimväärikust alandavalt. Tartu Vangla toimingute tõttu on tekkinud kaebajale moraalne kahju. Moraalse kahju arvestuse aluseks on TsMS § 132 lg 1, kahju suuruseks hindas kaebaja 45 000 krooni, s.o 15 000 krooni iga toimingu kohta. Moraalse kahju tekkimist põhjendas kaebaja sellega, et ajavahemikul 24.-26.01.2006, kui ta viibis Tartu Vanglas ja talle ei võimaldatud arstiabi, pesemisvõimalust ja hügieenitarbeid, tundis ta end tarbetuna, ilma inimväärikuseta, mis tekitas depressiooni. Valust, mida tekitasid hemorroidid, ei suutnud ta tähelepanu keskenda millelegi muule kui valule, ei suutnud elust rõõmu tunda. Kaebaja taotleb moraalse kahju hüvitamist, kuna teda on inimväärikust alandavalt koheldud. 2. Tartu Vangla leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja ei ole nimetanud ühtegi sellist asjaolu, mida võiks pidada tema mittevaraliste õiguste rikkumiseks ja mille alusel oleks tal tekkinud õigus kahju hüvitamist nõuda.
lg 1 mõtte kohaselt suunatakse kinnipeetav arstlikule läbivaatusele tema esmakordsel vanglasse vastuvõtmisel. Kaebaja kannab karistust alates 08.08.2003 ja ajutiselt teise vanglasse ümberpaigutamisel ei kuulu ta igakordselt arstlikule läbivaatusele. Kaebaja on saanud Tartu Vanglas meditsiinilist abi ja ravi vastavalt vajadusele. Tartu Vanglas osutatakse tervishoiuteenuseid ravijärjekorra alusel, mis on lubatud sotsiaalministri 22.06.2004 määrusega nr 84. Kaebaja ei vajanud vältimatut abi ja tema soovil registreeriti ta ambulatoorsele vastuvõtule. Vastuvõtt toimus 27.01.2006, s.o kolm päeva pärast saabumist, mis on meditsiiniosakonna võimalusi arvestades mõistlik aeg.
lg 2 nõuete kohaselt peab vangla võimaldama kinnipeetavale vähemalt kord nädalas vanni, sauna või duši kasutamist. Ajavahemikul 24.-26.01.2006 oli kaebaja paigutatud Tartu Vangla sektsiooni E9, kus kõigis kambrites on dušinurk. Kinnipeetavate kasutada on pidevalt külm vesi ning reedeti, laupäeviti ja pühapäeviti terve päev ka soe vesi. Samuti on kinnipeetavatel alati võimalik ise vett soojendada (Vangla sisekorraeeskirja § 58 lg 3 p 14 kohaselt on kinnipeetaval lubatud omada veekeetjat). Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et tal ei olnud vaidlusalusel ajavahemikul võimalik hoolitseda isikliku hügieeni eest. Vangistusseadus ei kohusta vanglat andma kinnipeetavatele tasuta hügieenitarbeid. Kuna kõigil kinnipeetavatel ei ole isikuarvel piisavalt raha hügieenitarvete ostmiseks, jagatakse kõikidele meessoost kinnipeetavatele üks kord kvartalis hügieenitarvete pakke.
lg 1 mõttes.
lg 1 mõtte kohaselt tuleb arstlikule läbivaatusele suunata süüdimõistetu, kes saabub vanglasse vangistust kandma. Tartu Vangla kodukorra p 4.3.7 sätestatud esmase meditsiiniline kontrolliga on hõlmatud samuti need kinnipeetavad, kes saabuvad vanglasse karistust kandma. Kaebaja ei saabunud Tartu Vanglasse talle määratud karistust kandma, vaid toodi 24.01.2006 Murru Vanglast ajutiselt Tartu Vanglasse ja viibis seal kuni 21.02.2006. Tartu Vangla toiming – kaebaja Murru Vanglast Tartu Vanglasse saabumisel arstlikule läbivaatusele suunamata jätmine ei ole vastuolus vangistusseaduse ja Tartu Vangla kodukorraga.
Tervishoidu vanglas korraldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel.
sätestab, et tervishoiuteenuseid osutab vanglas perearsti kvalifikatsiooniga isik vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse haiglavälise eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle lepinguga pandud ülesandeid.
Kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 5 sätestab, et vältimatu abi käesoleva seaduse tähenduses on tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Sama seaduse § 6 lg 1 sätestab, et igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival inimesel on õigus saada vältimatut abi. Vaidlustatud toimingud ei ole vastuolus ka nimetatud sätetega, kuna nähtuvalt asja materjalidest seonduvad kaebaja tervisehädad hemorroidide ja depressiooniga, mille puhul ei ole üldteadaolevalt tegemist tervisehädadega, mille suhtes on vajalik vältimatu arstiabi andmine, kuna abi edasilükkamine või selle andmata jätmine ei põhjusta abivajaja surma või püsivat tervisekahjustust. Kuna kehtiva õiguse kohaselt ei pidanud vastustaja suunama kaebajat perioodil 24.-26.01.2006 arstlikku kontrolli ning kaebaja ei vajanud vältimatut abi tervishoiuteenuste osutamise seaduse § 5 tähenduses, puudub faktiline ja õiguslik alus kaebaja Tartu Vanglasse saabumisel arstlikku kontrolli suunamata jätmise ja arstiabi kohese mittevõimaldamise õigusvastaseks tunnistamiseks. Vangistusseaduse kohaselt peab kinnipeetavale võimaldama vähemalt üks kord nädalas sauna, vanni või dušši, millised võimalused olid kaebajal sektsioonis E9 olemas. Reedeti, laupäeviti ja pühapäeviti on nimetatud sektsioonis soe vesi kogu päev. Kaebajat ei võetud 24.01.2006 (mis oli teisipäevane päev) vanglasse vastu esmakordselt, vaid ta toimetati Tartu Vanglasse teisest vanglast, mistõttu puudub vastustaja tegevuses vastuolu ka
Asja materjalidest ei nähtu, et meditsiiniliselt oleks kaebajale näidustatud pesemisvõimaluste tagamise osas erivajadus. Vangistusseadus ei kohusta vanglat andma kinnipeetavatele tasuta hügieenitarbeid. Kuna kõigil kinnipeetavatel ei ole isikuarvel piisavalt raha hügieenitarvete ostmiseks, jagatakse vastavalt justiitsministeeriumi vanglate osakonna korraldusele kõikidele meessoost kinnipeetavatele üks kord kvartalis hädavajalikke tarbeid sisaldavaid hügieenitarvete pakke. 3 Tartu Vangla esindaja seletuse kohaselt jagavad pakke kõik vanglad üheaegselt: kvartali esimese nädala kolmapäeval.
§-dega 14 lg 1; 50; 51; 52; 53 ja PS §-dega 14; 18;
Vanglasse saabumisel esitas kaebaja valvuritele palve arstiabi ja psühhiaatri abi saamiseks. Seda ei võimaldatud. Kaebajale ei võimaldatud ka dušši, sauna või vanni, kuigi see on ette nähtud
. Samuti nõudis kaebaja Tartu Vanglasse saabumisel hügieenitarbeid, sest kaebajal olid need otsas. Selline kohustus tuleneb vanglale
§-de 50 ja 51 mõttest. Viibides ajavahemikul 24.-26.01.2006 Tartu Vanglas ei võimaldatud kaebajale arstiabi, kaebaja ei saanud ennast pesta, ei saanud pesta oma riideid ega toidunõusid, sest talle ei eraldatud isegi mitte seepi ning selle ostmiseks puudusid kaebajal rahalised vahendid. Tartu Vangla oli teadlik, et kaebaja ei tööta ja tema isikuarvel ei ole raha ning et tervislikel põhjustel ei saa ta töötada. Võrdse kohtlemise printsiibi kohaselt pidi Tarru Vangla kohtlema kaebajat tema terviseprobleemidest tulenevalt erinevalt kui teisi vange. Tartu Vangla oli teadlik, et kaebajal on hemorroidid, mis ebapiisava hügieeni korral põhjustavad nii füüsilisi kui vaimseid kannatusi. Tartu Vangla toimingud on vastuolus põhiseadusega, mis näeb ette õiguse tervise kaitsele ning mille kohaselt ei tohi kaebajat diskrimineerida tema sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu, ei tohi piinata ega kohelda inimväärikust alandavalt. Tartu Vangla toimingute tõttu tekkis kaebajale moraalne kahju. Moraalse kahju arvestuse aluseks on TsMS § 132 lg 2, kahju suuruseks 45 000 krooni, s.o 15 000 krooni iga toimingu kohta. Ajavahemikul 24.-26.01.2006, viibides Tartu Vanglas, kus talle ei võimaldatud arstiabi, pesemisvõimalust ja hügieenitarbeid, tundis kaebaja end tarbetuna, ilma inimväärikuseta, mis tekitas depressiooni. Valust, mida tekitasid hemorroidid, ei suutnud ta tähelepanu keskendada millelegi muule kui valule, ei suutnud elust rõõmu tunda. Kaebaja taotleb moraalse kahju hüvitamist, sest teda on inimväärikust alandavalt koheldud. 5. Tartu Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt reguleerib
lg 1 esmakordselt vanglasse karistuse kandmisele saabunud isiku arstlikule läbivaatusele suunamist. Kuna kaebaja viibib vanglas karistuse kandmisel alates 08.08.2003 ning paigutati Tartu Vanglasse ajutiselt seoses kohtuistungiga, ei laiene talle kohene arstlikule läbivaatusele suunamise kohustus ja talle osutatakse tervishoiuteenuseid üldises korras. 4 Tartu Vanglas osutatakse tervishoiuteenuseid ravijärjekorra alusel, kuna puuduvad võimalused tervishoiuteenuste koheseks osutamiseks: Tartu Vanglas teenindab kinnipeetavaid isikuid kella 8-16 kaks arsti, vanemõde ja laborant, lisaks ööpäevaringselt 1 velsker. Arsti vastuvõtule soovijaid on väga palju, mistõttu oli vaidlusalusel ajavahemikul ravijärjekorra pikkuseks keskmiselt 4-5 päeva. Tervishoiuteenuste osutamine ravijärjekorra alusel on lubatud sotsiaalministri 22.06.2004 määrusega nr
lg 1, mille kohaselt kinnipeetav suunatakse arstlikule läbivaatusele.
2. peatükk reguleerib isiku esmakordset vanglasse vastuvõttu. Kuna J.P. viidi ühest vanglast teise, siis ei ole tema puhul kohaldatavad
Tartu Vangla ei ole rikkunud
sätteid J.P. tervishoiuteenuse osutamisel.
Ei ole tõendatud, et J.P. vajas vältimatut arstiabi ja seda talle ei võimaldatud. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 5 alusel on vältimatu abi tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. J.P. registreeriti ambulatoorsele vastuvõtule ja sai sinna 3 päeva pärast saabumist. Tartu Vangla ei ole rikkunud
lg 2.
lg 2 alusel võimaldatakse kinnipeetavale vähemalt üks kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel, saun, vann või dušš. J.P. viibis sektsioonis E9, kus reedeti, laupäeviti ja pühapäeviti on soe vesi kogu päev. Kuna J.P. toimetati ühest vanglast teise, siis ei pidanud talle koheselt vanglasse vastuvõtmisel sauna, vanni või dušši võimaldama Samuti ei ole asjas dokumenti, mis näeks ette talle pesemisvõimaluste osas erivajaduse. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kogu aeg on kambris olemas külm vesi, mida on võimalik vangidele lubatud veekeetjaga soojendada. 5 Tartu Vangla ei ole rikkunud ka
lg 1 sätteid, mis näeb ette kohustuse kinnipeetaval hoolitseda oma hügieeni eest. Justiitsministri käskkirja nr 113
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.