← Eesti

3-06-525/8

3-06-525 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2006, Tartu Haldusasja number 3-06-525 Haldusasi OÜ X kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse
  2. veebruari 2006 maksuotsuse nr 12-5/50 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  3. mai 2006 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  4. oktoober 2006 Menetlusosalised Apellant Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus, esindaja Udo Mäesepp Vastustaja OÜ X, esindajad Renaldo Kütt ja advokaat Kalju Kutsar RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
  5. mai 2006 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest, s. o
  6. oktoobrist
  7. Lõuna maksu- ja tollikeskuse POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  8. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus määras 17.02.2006 maksuotsusega nr 12-5/50 OÜ-le X täiendavalt tasumisele käibemaksu summas 318 157 krooni. Maksuhaldur leidis, et OÜ X ei ole soetanud kaupa (marjad, seened, küüslauk, seadmed, kastid)
  9. a juuni-, augusti- ja septembrikuus OÜ-telt X X ja X X X ., vaid füüsilistelt isikutelt U.S. ja R.V. ning seega ei oma ta õigust nimetatud osaühingute rekvisiitidega vormistatud arvetel näidatud käibemaksu mahaarvamiseks oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust. OÜ X ei ole vaatlusalustes tehingutes käitunud heauskselt ja on rikkunud äris tavapärast hoolsust. Maksuhaldur aktsepteeris tehingute toimumist OÜ-ga X X arvete nr 181, 183 ja 191 järgi, kus tasumine toimus panga kaudu, kokku summas 119 780.62 krooni. Samuti luges maksuhaldur tõendatuks A.P. allkirjadega kauba kokkuostuaktide järgselt tasumised OÜ-le X X summas 28 792 krooni (OÜ X X arve nr 184, 03.08.2004). Maksuhaldur leidis, et maksumaksja esitatud tõendid ei ole usaldusväärsed ja OÜ X ei täitnud ka kaasaaitamiskohustust, esitades tõendid järk-järgult ja alles korduval nõudmisel. OÜ X palus halduskohtul eeltoodud maksuotsuse tühistada. Kaebuse kohaselt on maksuhaldur hinnanud tõendeid ühekülgselt, eesmärgiga maksukohustust suurendada. Arvestamata on jäetud hulk olulisi tõendeid, samuti pole antud objektiivset hinnangut A.P. jt ütlustes sisalduvatele vastuoludele. OÜ X juhatuse liikmed on tegutsenud suhetes OÜ-tega X X X . ja X X äris tavapärase hoolsusega. OÜ X juhatuse liikmed olid eelnevalt kontrollinud tehingu teise osapoole andmete õigsust ning veendunud, et OÜ-d X X ja X X X on käibemaksukohuslased. OÜ X esindajad olid kohtunud A.P. ja T.M. ning tuvastanud nende isikud. Kuna tarned toimusid pidevalt, siis ei saa hoolsuskohustuse eiramiseks pidada seda, et ostja ei kontrollinud igakordselt müüja andmeid. Arved vastasid KMS § 37 lg 7 nõuetele. Kontrollaktis viidatud asjaolu, et volikirjal, saldoteatisel ja arvetel oli A.P. allkiri võltsitud, ei saanud olla
  10. a augustis OÜ X esindajatele teada. A. P, U. S ja R. V jätsid oma tegevusega (volikirja ja saatelehtede esitamine, saldoteatise väljastamine jms) mulje, et tegutsevad juriidilise isiku esindajatena ning neil on õigus lisada kauba hinnale käibemaks. Riigikohus on korduvalt väljendatud seisukohta, et ostjal ei ole kohustust kontrollida, kas müüja tasub riigile käibemaksu, ning üldjuhul pole see tal ka võimalik. Arvestades A.P., A.V. ja A.A. seletusi võib arvata, et nimetatud isikud tegutsesid maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil ning püüdsid samas luua nii riigiorganites kui äripartnerites ettekujutuse, et tegemist on legaalse ettevõttega.
  11. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus palus jätta kaebuse rahuldamata. Maksuotsuses on kõiki tõendeid ja asjaolusid kogumis hinnates tehtud õige järeldus, et OÜ X tehinguid OÜ-tega X X ja X X X . teinud ei ole, vaid on toimunud üksnes arvete jm dokumentide vormistamine (ositi ka tagantjärgi, pärast kontrolli alustamist) eesmärgil, et OÜl X tekiks vormiline õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks tehingutelt, mille teiseks pooleks ei olnud käibemaksukohustuslasena registreeritud isikud. HALDUSKOHTU LAHEND
  12. Tartu Halduskohus rahuldas 24.05.2006 otsusega kaebuse ning tühistas Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 17.02.2006 maksuotsuse nr 12-5/
  13. Otsuse kohaselt olid vaidlusaluste tehingute toimumise ajal tingimused, mis annavad õiguse sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, täidetud, st OÜ X X X . ja kuni 03.09.2004 ka OÜ X X 2 olid registreeritud käibemaksukohustuslastena ja OÜ-le X on esitatud OÜ-te X X ja X X X . rekvisiitidega nõuetekohased arved. Asjaolu, et OÜ X X kustutati käibemaksukohustuslaste registrist 03.09.2004 A.P. avalduse alusel, ei saanud olla OÜ-le X teada. OÜ X X on väljastanud OÜ-le X 03.-08.09.2004 arved nr 230, 232, 234, 237, 238 ja 240 kui käibemaksukohustuslane. OÜ X oli kontrollinud, et OÜ X X on registreeritud käibemaksukohustuslasena ja seadusest ei tulene kohustust jätkuvate lepinguliste suhete puhul seda iga arve saamisel üle kontrollida. Lähtudes Riigikohtu seisukohtadest analoogilistes maksuvaidlustes ei nõustunud kohus maksuhalduri seisukohaga, et OÜ X X esitatud arved ei vasta seaduses sätestatud nõuetele ning sellest tulenevalt puudus kaebajal OÜ X X arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Kohus nõustus kaebajaga, et maksuhaldur on hinnanud tõendeid ühekülgselt. Üksnes OÜ-te X X ja X X X . juhatuse liikmete A. P ja T. M ning kauba üleandnud isikute U. S ja R. V vastuoluliste ütluste põhjal ei saa teha järeldust, et tehingud pole toiminud OÜ X ning OÜ-te X X ja X X X . vahel. Asjaolu, et OÜ X X arvetele ei ole OÜ X X juhatuse liikme A.P. nimel alla kirjutanud A.P. , ei saanud olla kaebajale teada tehingute toimumise ja arvete esitamise ajal. See asjaolu on tuvastatud novembris 2005 ekspertiisiga. Kaebajal ei olnud alust kahelda, et kauba tegelikuks müüjaks on arvetel näidatud isikud, st OÜ-d X X ja X X X . Kauba üleandjateks olid R. V ja U. S ning tasumine toimus samadele isikutele sularahas. Osaliselt on kauba eest tasutud OÜ-le X X ka pangaülekandega. Maksuhaldur on aktsepteerinud tehingut, kus raha vastuvõtjaks oli OÜ X X juhatuse liige A.P. . Kaebaja esindajatel ei olnud kauba vastuvõtmisel alust kahelda selles, et R. V ja U. S tegutsesid OÜ-te X X ja X X X huvides ja nimel. 01.06.2004 kuupäeva kandvatele volikirjadele, mis edastati OÜ-le X viimase nõudmisel, on alla kirjutanud OÜ-te X X ja X X X . juhatuste liikmed. Asjaolu, et 10.11.2005 koostatud eksperdiarvamuse kohaselt ei ole 01.06.2004 volikirjale A.P. nimel alla kirjutanud A.P. , ei saanud olla kaebaja juhatuse liikmetele teada tehingute toimumise ajal. T. M allkirja kandev volikiri on ekspertiisiakti kohaselt allkirjastatud T. M poolt ja sellele on lisatud ka koopia T. M isikutunnistusest. Tehingute toimumist OÜ X ja OÜ X X vahel on kinnitanud OÜ X X juhatuse liige A.P. maksuhaldurile 22.12.2004 antud seletuses ja 06.12.2004 esitatud teatises. Seletuses märgib A. S, et kohtus OÜ X esindajatega ühel korral, edasi toimusid tehingud R. V kaudu. R. V ja U. S kinnitavad OÜ-lt X saadud sularaha üleandmist A.P. le. Kohtul ei ole alust asuda seisukohale, et kaebaja on tehingutes OÜ-tega X X ja X X X . rikkunud hoolsuskohustust. Kaebajal oli täielik alus eeldada, et arvel kauba müüjana märgitud isikud on ka kauba tegelikud müüjad. Kaebaja on üles näidanud tavapärast hoolsust müüja tuvastamiseks. Maksuotsuses ei ole viidatud ühelegi väljapoole maksuõigust jäävale seadusele, mis antud juhul seaks kõrgendatud nõudeid – paneks tehingu pooltele täiendavaid kohustusi ostu-müügi vormistamiseks või ostjale kohustuse kontrollida müüja esindaja volitusi ja isikusamasust. Maksuhalduri poolt lepingupartnerite kohta kogutud andmed ei tõenda iseenesest veel seda, et tehinguid nende äriühingutega pole toimunud. Tehingute toimumist tõendavad nõuetele vastava originaalarve olemasolu kaebaja raamatupidamises, kaebajale esitatud volikirjad ja kauba eest tasumine OÜ-te X X ja X X X . poolt volitatud isikutele. Antud juhul ei olnud maksumaksjal kohustust esitada maksuhaldurile täiendavad tõendeid selle kohta, et kauba müüjaks oli tõepoolest arvel märgitud isik. Kaebaja võimalikku osalemist maksupettuses ei ole maksuotsuses käsitletud, see ei nähtu ka maksumenetluses kogutud tõenditest, samuti ei ole maksuhaldur esitanud kohtumenetluses tõendeid selle kohta, et tehingute teise poole (OÜ-te X X ja X X X .) majandustegevust 3 korraldavad isikud tegutsesid kaebaja juhatuse liikmete juhiste alusel ja/või nende kontrolli all, nendega eelneval kokkuleppel ja nende teadmisel. See, et OÜ-te X X ja X X X . juhatuste liikmed väidetavalt ei tea midagi nende poolt juhitavate osaühingute majandustegevusest, väljastatud arvetest ja muudest dokumentidest, on andnud vastuolulisi seletusi tehingute toimumise kohta ja ei ole riigile makse tasunud, ei anna alust asuda seisukohale, et OÜ X võib olla seotud maksupettusega. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  14. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta vaidlustatud maksuotsus jõusse. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohus rikkunud menetlusõiguse norme (HKMS § 16 lg 3; § 25 lg 4), kuna ei ole andnud hinnangut või on valesti hinnanud järgmisi tõendeid: 1) OÜ X koostöölepingud OÜ-tega X X ja X X X . OÜ X esitas kontrolli käigus maksuhaldurile OÜ-tega X X ja X X X . sõlmitud koostöölepingud aedviljade, seente ning aed- ja metsamarjade müümise kohta. Koostöölepingud on sõlmitud 22.12.2003 ning lepingute tingimused on identsed. OÜ X X juhatuse liige A.P. on 15.04.2005 maksuhaldurile väitnud, et OÜ X juhatuse liikmetega kohtus ta esmakordselt
  15. a sügisel Rõngus. Esitatud koostööleping on ajaliselt sõlmitud varem, kui OÜ X esindajad A.P. ga kohtusid. OÜ X X X . juhatuse liige T.M. on andnud maksuhaldurile 27.10.2004 ja 03.10.2005 seletuse, et tema ei tea OÜ RA.R.M. tegevusest midagi, ei ole OÜ-st X midagi kuulnud ega tunne Renaldo Kütti. OÜ X juhatuse liikmete algselt antud seletuse kohaselt (protokoll 24.11.2004, täiendatud 03.12.2004 ja 21.12.2004) OÜ-ga X X kirjalikke lepinguid kauba ostmise-müümise kohta sõlmitud ei ole. 24.12.2004 esitas OÜ X aga nimetatud kirjalikud koostöölepingud, mis lepingute kohaselt on koostatud 22.12.
  16. Kohus ei ole koostöölepingutele ja nende lepingute ühe osapoole, s.o A.P. ja T.M. seletustele hinnangut andnud. Apellandi hinnangul on koostöölepingud koostatud tagantjärele, näitamaks OÜ X ning OÜ-te X X ja X X X . vaheliste tehingute toimumist; 2) OÜ-te X X ja X X X . poolt väljastatud volikirjad. OÜ X esitas maksuhaldurile kaks väidetavalt OÜ X X juhatuse liikme A.P. poolt kirjutatud volikirja: arvutikirjas volikiri 01.06.2004 ja käsikirjaline volikiri 03.06.
  17. OÜ X poolt kohtuistungil väidetu kohaselt esitas A.P. alguses käsikirjalise volikirja ning hiljem OÜ X nõudmisel korraliku arvutikirjas koostatud volikirja. 10.11.2005 ekspertiisiakti kohaselt on A.P. allkiri 01.06.2004 volikirjal võltsitud. A.P. on mitmel korral andnud maksuhaldurile seletusi, et tema ei ole kedagi volitanud OÜ X X nimel tegutsema. 03.06.2004 kuupäevaga volikirja kohta on A.P. andnud seletuse, et kirjutas selle V-nimelise isiku palvel
  18. a sügisel, kuna Valga mehed tahtvat. Eelnimetatud volikirja esitas OÜ X maksuhaldurile 06.12.
  19. 01.06.2004 kuupäevaga volikirja esitas OÜ X koos eriarvamusega kontrollaktile 01.04.
  20. Seega ei ole õige OÜ X väide, et käsikirjaline volikiri esitati neile varem kui trükitud volikiri. Maksuhaldur on seisukohal, et U. S, R. V ja A. P neid volikirju OÜ-le X esitanud ei ole. Seda kinnitavad ka OÜ X esindajate 03.12.2004 maksuhaldurile antud seletused, mille kohaselt isikut, kellele raha üle anti, ei tuvastatud ning volikirja olemasolu raha vastuvõtmisel ei kontrollitud. 4 T. M on öelnud, et allkiri volitusel ei ole tema oma ja et ta ei tunne U. S ega R. V, mistõttu ei olnud maksuhalduril põhjust kahelda, et T. M ei ole neid isikuid ka volitanud OÜ X X X . nimel tehinguid tegema. Kohus ei ole andnud hinnangut volikirjade, mille kirjutamist ja OÜ-le X esitamist OÜ-te X X ja X X X . juhatuse liikmed eitavad, olemasolule tehingute tegemise hetkel. Apellant on seisukohal, et volikirjad on koostatud tagantjärele. Tehingute tegemisel neid ei eksisteerinud. Seega ei saanud OÜ X esindajad põhjendatult eeldada, et R. V ja U. S marju ja seeni tuues esindasid kord OÜ-t X X ja kord OÜ-t X X X ; 3) tehinguid tõendavad muud dokumendid. OÜ X esitas kontrolli käigus maksuhaldurile lisaks lepingutele ja volikirjadele tehinguid tõendavate dokumentidena OÜ-te X X ja X X X . rekvisiitidega arved, kaupade üleandmisevastuvõtmise aktid (esitatud 10.02.2005), OÜ X kassa väljamineku orderid ja OÜ X X kassa sissetuleku orderid. Üleandmise-vastuvõtmise aktidel on kaupade vastuvõtjateks märgitud U. S, R. V ja A. P, kes kinnitavad oma allkirjaga kauba üleandmist ja sularaha vastuvõtmist. Ühestki aktist ei nähtu, et kauba on üle andnud ja raha vastu võtnud OÜ-d X X ja X X X . OÜ X kassa väljamineku orderitel on raha saajana märgitud küll OÜ-d X X ja X X X ., kuid orderitel puuduvad äriühingute nimel raha vastuvõtnud isiku nimi, andmed ja allkiri. Kassa väljamineku orderitest nähtuvalt toimus nii kauba üleandmine kui raha vastuvõtmine ühel ja samal päeval. Kauba üleandjad U. S ja R. V on aga andnud seletuse, et said raha põhiliselt pärast kauba üleandmist järgmise kaubapartii üleandmisel. Nimetatud asjaolu näitab, et tehingute dokumendid on koostatud suvalisel ajal tagantjärgi. Kirjeldatud asjaolud on üheks tõendiks tõendite kogumis, millest saab teha järelduse, et OÜ X tegi tehinguid füüsiliste isikutega, olles sellest teadlik; 4) OÜ X X juhatuse liikme A.P. seletused 03.09.2004 maksuhaldurile antud seletuse kohaselt on A.P. variisik, kes OÜ X X tegevusest midagi ei tea. OÜ X X pangakaardid on ta ära andnud. On sularaha pangast välja võtnud, kuid raha koheselt edasi andnud. 22.12.2004 seletuses on A.P. väitnud, et on teinud tehinguid OÜ-ga X , kuid kaupa üle andnud ei ole, arveid väljastanud ja edastanud ei ole, OÜ X X kassa sissetulekuordereid vormistanud ei ole, koostöölepingut sõlminud ei ole. 29.09.2005 seletuse kohaselt on ta saanud raha vaid pangas käimise eest, volitust kirjutanud ei ole, ei ole kellelegi midagi müünud, on andnud allkirju valgele lehele (paar paberit). Kaup soetati tegelikult eraisikutelt. 09.12.2005 seletuse kohaselt kirjutas ta
  21. a sügisel 03.06.2004 volituse A.V. survel pudeli viina eest. Kuigi A.P. seletustes on vastuolulisust, siis kokkuvõttes on ta siiski teatanud, et ei ole kedagi volitanud OÜ X X nimel tegutsema ja 03.06.2004 omakäelist volitust kirjutanud. A.P. seletusi kogumis hinnates ei saa teha järeldust, et ta on OÜ X X nimel OÜ-ga X tehinguid teinud ning volitanud marju ja seeni müüma R. V ja U. S; 5) OÜ X X X . juhatuse liikme T.M. seletused. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et T.M. on andnud vastuolulisi seletusi. Nii 27.10.2004 kui 03.10.2005 seletuses on T.M. öelnud, et ei tea OÜ X X X . tegevusest midagi, ei ole äriühingu nimel tegutsenud ega kedagi volitanud äriühingu nimel tegutsema. Kohus ei ole andnud hinnangut asjaolule, et T.M. kui OÜ X X X . juhatuse liige on eitanud oma osalust OÜ-ga X tehingute tegemisel; 6) U. S ja R. V seletused. 5 U. V 23.02.2005 seletuse kohaselt on nad tegelenud marjade-seente kokkuostuga, kuid A.P. ei ole volitanud teda OÜ-ga X tehinguid tegema. U.S. ei ole midagi kuulnud OÜ-st X X X . ja nimetatud äriühing ei ole teda ka volitanud kirjalikult ostma-müüma marju-seeni elanikkonnalt. U.S. pole kuulnud OÜ-st X . R.V. 04.02.2005 seletuse kohaselt ei ole A.P. teda volitanud marju ostma-müüma, samuti ei ole ta OÜ-le X arveid edastanud. 29.09.2005 seletuse kohaselt ei ole ta OÜ X X arveid ja volitusi näinud. Samuti ei ole ta OÜ-le X viinud 01.06.2004 volitust. OÜ-st X X X . kuulis R.V. esimest korda 29.09.
  22. U.S. ja R V seletused ei ole vastuolulised. Nende seletuste kohaselt ei tegutsenud nad OÜ-te X X või X X X . esindajatena. Seega ei olnud neil ka tahet esindada nimetatud osaühinguid. Samuti on A.P. ja T.M. väitnud, et nemad ei ole kedagi volitanud äriühinguid esindama. Järelikult puudus äriühingute ning U.S. ja R.V. vahel esindussuhe. U. S ja R. V ei olnud ka OÜ-te X X ja X X X . töötajad või muud isikud, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, et võiks eeldada, et nende poolt tehtud tehingud on tehtud majandusvõi kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Kohus ei ole andnud hinnangut U. S ja R. V seletustele, mille kohaselt nad OÜ-tega X X ja X X X . seotud ei olnud; 7) OÜ X esindajate seletused ja tõendite esitamine. Maksuhaldur on OÜ X juhatuse liikmetelt seletuse võtnud 24.11.2004, 03.12.2004, 04.02.2005, 13.07.2005 ja 29.09.
  23. Antud seletused on vastuolulised, konkreetseid fakte ei suudeta kommenteerida, dokumente esitatakse hiljem, põhjendades unustamise ja remondiga. 03.11.2004 korraldusega kohustas maksuhaldur osaühingut esitama dokumendid
  24. a juulikuu 18% määraga maksustatava käibe,
  25. a augusti- ja septembrikuu 0% määraga maksustatava käibe ning
  26. a juuli- kuni septembrikuu sisendkäibemaksu arvestamise kohta. Algselt esitas OÜ X ainult kauba ostuarved, kauba müügiarved, osaliselt kassa- ja pangadokumendid. Kauba üleandmise-vastuvõtmise aktid esitati alles 10.02.2005 ja alles pärast teistkordset nõudmist 02.03.2005 ülejäänud 9 akti. Samas kinnitasid aga osaühingu juhatuse liikmed 21.12.2004 seletuses, et kauba üleandmise ja vastuvõtmise kohta puuduvad aktid või saatelehed. Juba kontrolli alguses eiras juhatuse liige R. Kütt kaasaaitamiskohustust, sest 24.11.2004 seletus allkirjastati tema poolt alles 21.12.
  27. OÜ-te X X ja X X X nimel R. V ja U. S antud volituste olemasolule ei ole osaühingu juhatuse liikmed kordagi kontrolli käigus viidanud. OÜ X esitas trükitud volikirjad koos eriarvamusega 01.04.2005 ja A.P. käsitsi kirjutatud volikirja 06.12.
  28. OÜ X tegevuskohas toimus remont
  29. a sügisel. OÜ X kontrolli alustati ja dokumente nõuti novembris
  30. Seega ei saanud kolimine olla dokumentide hilisema esitamise põhjenduseks. Kohus ei ole andnud hinnangut OÜ X esindajate vastuolulistele seletustele ja dokumentide hilinemisega esitamisele ega võtnud eeltoodut arvestades seisukohta nende tõendite usaldusväärsuse suhtes; 8) OÜ X X käibemaksukohustuslaste registrist kustutamine. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et sama lepingupartneri puhul ei tulene seadusest kohustust kontrollida igakordselt arve saamisel lepingupartneri käibemaksukohustuslaste registris olemist. Tallinna Ringkonnakohus on lahendis nr 2-3/327/05 öelnud: „Olukorras, kus ükski õigusnorm ei sätesta, kui tihti peab müüja käibemaksukohustuslaste registrisse kantust kontrollima, tuleb riskide maandamiseks teha seda vahetult enne müüjaga tehingu tegemist. Juhul, kui tehinguid teostatakse regulaarselt ja ostja ei soovi igakordset kontrolli teostada, võtab ostja sellega endale riski, et ta tasub müüjale ilma õigusliku aluseta käibemaksu võrra suuremaid arveid. Arvestades asjaolu, et käibemaksukohustuslaste registri kasutamine MTA veebilehel on kiire ja käepärane, ei ole selline hoolsuskohustus kohtu hinnangul ostjale ülemäära koormav.“ Samalaadse seisukoha on Tallinna Ringkonnakohus välja öelnud ka 6 lahendis nr 2-3/318/05, kus kohus on leidnud, et arvel näidatud andmete õigsuse kontrollimist käibemaksukohustuslaste registrist saaks pidada ebaproportsionaalseks regulaarsete väikeste ostutehingute puhul. Korra kuus toimuvate tuhandetesse kroonidesse ulatuvate tehingute korral on normaalne, et ka varasema tehingupartneri andmed üle kontrollitakse. Antud juhul on tegemist suuresummaliste tehingutega. Seega võttis OÜ X , jättes kontrollimata tehingupartneri käibemaksukohustuslaseks oleku, endale riski, et kaotab õiguse kauba soetamisel tasutud käibemaksu oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvamiseks juhul, kui tema tehingupartner on käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud. Lisaks esitas avalduse OÜ X X käibemaksukohustuslaste registrist kustutamiseks OÜ X X juhatuse liige A.P. . Ei ole loogiline, et A.P. esitas ikkagi arveid, lisades kauba hinnale käibemaksu. Siit saab teha järelduse, et arveid OÜ Merlestor nimel esitas isik, kes ei olnud teadlik, et OÜ X X on käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud; 9) kokkuvõtvalt leiab maksuhaldur, et OÜ X ei ole teinud tehinguid OÜ-tega X X ja X X X . Apellant viitab Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-34-06 ning leiab, et OÜ X esindajad pidid tehingute tegemisel aru saama, et nad ei tee tehinguid OÜ-tega X X ja X X X ., vaid füüsiliste isikute R. V ja U. S. OÜ X X juhatuse liige A. P ei ole volitanud R. V ja U. S tegutsema OÜ X X nimel. Samuti ei ole U.S. ja R.V. OÜ-le X volikirja esitanud ning ei ole OÜ X X nimel marju ja seeni OÜle X müünud. OÜ X esindajatega on A.P. kohtunud esmakordselt alles
  31. a sügisel. Nõustuda ei saa kohtu väitega, et OÜ X esindajatel ei olnud kaupa vastu võttes alust kahelda, et U.S. ja R.V. tegutsesid OÜ X X X . nimel. OÜ X X X . juhatuse liige T.M. ei ole teadlik osaühingu, mille juhatuse liige ta on, tegevusest, ei ole kuulnud OÜ-st X , ei tunne U.S. ega R.V. ega ka R. Kütti, kellega koos allkirjastati väidetavalt koostööleping. OÜ-st X X X . ei ole kuulnud ka U.S. ja R.V. . Järelikult ei tegutsenud ei T.M. ega ka U.S. või R.V. OÜ X X X . nimel. Kauba üleandmise-vastuvõtmise aktidel ei ole märgitud äriühingu nime OÜ X X X . Kui kauba üleandjad polnud sellise nimega äriühingust midagi kuulnud, siis ei olnud võimalik ka, et nad kaupa üle andes oleksid öelnud, et toovad kaupa OÜ X X X . nimel. Samuti ei ole üheski OÜ X raamatupidamise dokumendis märget selle kohta, et kauba eest on sularahas tasutud OÜ-le X X X . Maksuhaldur on jõudnud kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates järeldusele, et OÜ X juhid tegutsesid koostöös võltsitud dokumentide koostajatega. OÜ X oli huvitatud marjadeseente ostmise vormistamisest käibemaksukohustuslaseks registreeritud juriidilistelt isikutelt, selleks, et OÜ X saaks oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata sisendkäibemaksu.
  32. OÜ X taotleb apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on kohus hinnanud põhjalikult kõiki tõendeid ning tuvastanud, et OÜ X juhatuse liikmed ei ole tehingute tegemisel rikkunud kehtivaid seadusi ning on tegutsenud vajaliku hoolsusega. Maksuhaldur on tuvastanud, et OÜ X ostis
  33. a suvel OÜ-te X X ja X X X rekvisiitidega arvetel nimetatud kaupu ja tasus nende eest. Kauba toimetasid OÜ-le X U.S. ja R.V. . Arusaamatu ja vastuoluline on maksuhalduri seisukoht, mille kohaselt tegutsesid U.S. ja R.V. eraisikutena ning ei omanud mingit seost OÜ-tega X X ja X X X , kuna nad väidetavalt ei tea nimetatud osaühingutest midagi. Samas on maksuhaldur tunnistanud maksuotsuses, et teatud tehingute puhul tegutsesid R.V. ja U.S. siiski OÜ X X esindajatena ning tehingu teiseks pooleks oli juriidiline isik (arved nr 181, 183, 191). OÜ X tasus nimetatud tehingute puhul kauba eest ülekandega OÜ X X arveldusarvele, ehkki kõik muud tehingute toimumise 7 asjaolud (kauba toojate isikud, kauba üleandmine-vastuvõtmine, arvete esitamine) ei erinenud ülejäänud tehingutest. Kohus on põhjendatult märkinud, et T.M. , A.P. , R.V. ja U.S. vastuolulised seletused ei anna alust järeldada, et tehinguid OÜ X ning OÜ-te X X ja X X X . vahel pole toimunud. Maksuhaldur tugineb vaid neile A.P. ja T.M. ütlustele, mis suurendavad OÜ X maksukohustust. Taoline lähenemine on vastuolus MKS § 11 lg 1 sätestatuga. Nimetatud isikud on andnud vastuolulisi ütlusi, samuti võib nende käitumises esineda erinevate süütegude koosseise. Seega ei pruugi nad olla huvitatud tõe tuvastamisest. Isegi kui eeldada, et tegemist oli nn variisikutega, ei mõjuta see OÜ X maksukohustust. OÜ X juhatuse liikmed ei teadnud ega saanudki teada teistes äriühingutes toimuvast. Riigikohus on haldusasjas nr 3-4-1-1-02 asunud seisukohale, et ostjal ei ole kohustust kontrollida, kas müüja tasub riigile käibemaksu, ning üldjuhul pole see tal ka võimalik. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Kui müüja väljastab ostjale arve, kuid müüja jätab arvel näidatud käibemaksu riigile tasumata, siis tekib riigil nõudeõigus müüja vastu. Käesoleval juhul on maksuhaldur jätnud andmata sisulise hinnangu A.P. , T.M. ja nendega seotud isikute tegevusele ning püüdnud nende vastuolulisi ja ennast õigustavaid seletusi kasutades suurendada OÜ X maksukohustust. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-34-06 märkinud, et kui ostja põhjendatult eeldas, et arvel näidatud isik on tegelik müüja, siis puudub alus piirata sisendkäibemaksu mahaarvamise õigsust. Tingimus „põhjendatult eeldas“ tähendab kõigepealt, et ostja ei teadnud ega pidanudki teadma, et arvetel näidatud isik pole tegelik müüja. Teiseks ei võinud olukorras, kus ostja käitus äris nõutava ja tavapärase hoolsusega, selguda asjaolusid, mis oleks viidanud sellele, et tegemist pole tegeliku müüjaga. OÜ X esindajad kohtusid A.P. ja T.M. ga ning tuvastasid nende isikud, samuti selle, et OÜ-d X X ja X X X . on käibemaksukohuslased. A.P. tutvustas U.S. ja R.V. i, selgitas, et nimetatud isikud hakkavad kaupa kohale toimetama ja koostas samas volikirja. Kui hiljem esitasid samad isikud uue sama sisuga volikirja, siis puudus OÜ X juhatuse liikmetel alus kahelda dokumendi ehtsuses ja kauba toojate volitustes. Samaaegselt kaubaga saabusid OÜ-te X X ja X X X . rekvisiitidega arved, millel kauba hinnale oli lisatud käibemaks. Osa rahast kandis ostja OÜ X X arveldusarvele ning ülejäänu tasuti kauba toojatele sularahas, mis on taoliste tehingute (metsasaaduste kokkuost) puhul tavapärane. Eeltoodud asjaoludel puudus OÜ X juhatuse liikmetel alus arvata, et kauba müüjad ei tasu riigile käibemaksu ning esitavad oma käibe kohta valeandmeid. Ostjal ei olnud põhjust ega võimalust müüjate tegevust täiendavalt kontrollida. Maksuhalduri väited OÜ X juhatuse liikmete pahausksuse kohta on oletuslikud ning kantud soovist iga hinna eest OÜ X maksukohustust suurendada. Ei maksuotsuses ega apellatsioonkaebuses ei ole maksuhaldur suutnud üheselt ja arusaadavalt näidata, milles seisnes OÜ X juhatuse liikmete väidatav hoolsuskohustuse rikkumine ning milliseid õigusnorme nad rikkusid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
  34. mai 2006 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastavalt HKMS §-le 34 lg 2 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. 8 Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. Apellant on apellatsioonkaebuses leidnud, et OÜ X ei ole teinud tehinguid OÜ-tega X X ja X X X . Samas on ta aktsepteerinud tehingute toimumist OÜ-ga X X arvete nr 181, 183 ja 191 järgi, kus tasumine toimus panga kaudu summas 119 780,62 krooni. Samuti on maksuhaldur lugenud tõendatuks A.P. allkirjadega kauba kokkuostuaktide järgselt tasumised OÜ-le X X summas 28 792 krooni arve nr 184 3 .augustist
  35. Seega on maksuhaldur leidnud, et tehingud OÜ X ja OÜ X X vahel on osaliselt toimunud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et A.P. , T.M. , U.S. ja R.V. vastuoluliste ütluste alusel ei saa teha järeldust, et tehinguid ei ole toimunud. Nende ütluste usaldusväärsust saab hinnata koos teiste asjas kogutud tõenditega. A.P. on andnud erinevaid ütlusi selle kohta, millal ta kohtus OÜ X esindajatega.
  36. detsembri 2004 seletuses on ta kinnitanud, et kontakt OÜ-ga X oli tal juba varasemast ajast ja juhatuse liikmetega oli ta tuttav juba aasta tagasi.
  37. aprilli 2005 seletuse kohaselt sai ta nendega tuttavaks
  38. a sügisel. Seega ei ole võimalik tema ütlusi võtta tõestena. T.M. on kinnitanud, et ei tea OÜ-st X X X midagi ja volitust ta pole allkirjastanud, kuid ekspertiisiakti kohaselt on volikirjal tema allkiri. OÜ X esitas maksuhaldurile OÜ-de X X ja X X X rekvisiitidega nõuete kohased arved. OÜl X puudus alus kahelda, et kauba müüjateks olid arvetel näidatud isikud. OÜ-l X puudus alus kahelda, et U.S. ja R.V. tegutsevad OÜ X X ja OÜ X X X nimel, kuna neil olid vastavad volitused. Asjaolu, et
  39. juuni 2004 volitus ei ole allkirjastatud A.P. poolt selgus alles 2005.a toimunud ekspertiisi käigus. A.P. on kinnitanud, et tehingud OÜ X ja OÜ X X vahel toimusid. Ka R.V. ja U.S. kinnitavad, et UÜ-lt X saadud raha andsid nad A.P. le. Apellandi väide, et koostöölepingud ja volitused on vormistatud tagantjärele, ei ole kinnitust leidnud muude tõenditega. OÜ-l X oli täielik alus eeldada, et arvel kauba müüjana märgitud OÜ X X ja OÜ X X X . on kauba tegelikud müüjad. Tehingute toimumist kinnitab nõuetele vastava originaalarve olemasolu OÜ X raamatupidamises, esitatud volikirjad ja kauba eest tasumine OÜ X X ja OÜ X X X . poolt volitatud isikutele. Sisendkäibemaksu mahaarvamist on Riigikohus käsitlenud lahendites 3-3-1-29-03, 3-3-1-40-03, 3-3-1-43-03, 3-3-1-2104 ja 3-3-1-50-
  40. Riigikohus on leidnud, et ebaõige on tõlgendada käibemaksu mahaarvamise õigust reguleerivaid sätteid laiendavalt ja teha järeldust, et ostjal tuleks alati kontrollida ka müüja esindaja volitusi ja seda, kas müüja käitub maksuõigussuhtes õiguspäraselt. Vastupidine seisukoht paneks ostjale ebamõistlikult koormava kohustuse. Riigikohus märgib ka seda, et asjaolust, et käibemaksukohustuslasest müüja ei käitu maksuõigussuhtes õiguspäraselt, ei tulene iseenesest, et ostja on käibemaksu maha arvanud alusetult. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Maksukohustuslasest ostja on käitunud heas usus, kui ta eeldas, et arvel kauba müüjana märgitud isik on tegelik kauba müüja ning ta on sealjuures üles näidanud äris nõutavat või tavapärast hoolsust müüja isikusamasuse tuvastamiseks. Antud haldusasjas ja ka apellatsioonkaebuses puuduvad tõendid, mis annaksid alust väita, et OÜ-l X oleks olnud alust arvamuseks, et ta ei osta kaupa OÜ X X ja OÜ X X X . volitatud esindajatelt. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis HKMS § 92 lg 1 alusel jäävad menetluskulud apellandi enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei esitanud. 9 Viivi Tomson Maili Lokk 10 Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.