← Eesti

2-04-724/5

Obsah (9)§ 26§31§ 29§ 50§ 60§ 61§14§18§19

2-1073/04 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-1073/04 Otsuse kuupäev Jõhvi, 09. juuni 2005.a kl.15.00 Kohus Ida-Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi J. R. hagi K. R. vas

) § 14 lg 1, § 18, § 19, § 29, § 51, § 60 ja § 61 lahutada poolte abielu, anda hagejale tagasi abielueelne perekonnanimi M., määrata laste 3

(11)2-1073/04 elukohaks hageja igakordne elukoht, välja mõista kostjalt hageja kasuks elatusraha kahe lapse ülalpidamiseks igakuise summana 6 000 krooni ja jagada poolte ühisvara. Kohtukulud jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED
  2. juulil 2004.a esitatud vastuses hagile tunnistas kostja hagi osaliselt. Vastuse kohaselt poolte abielusuhted on lõppenud alates 2003.a juulikuust, abielu taastamine ei ole võimalik. Kostja nõustus abielu lahutamisega, kuid ei nõustunud abielusuhete lõpetamise põhjusega ja leidis, et selle põhjuseks on hageja lähedased suhted teise mehega, kellelt ta ootab last.
  3. Kostja nõustus laste ülalpidamiseks elatise maksmisega, kuid leidis, et hageja poolt nõutud elatise summa 3 000 krooni on põhjendamata ja ülemäära suur. Samuti ei vasta hageja poolt nõutav elatise suurus 4 055 krooni lapse kohta kostja sissetulekutele. Kostja saab palka keskmiselt 4 000 krooni kuus ja sellest ei jätku isegi ühe lapse ülalpidamiseks. Kostja nõustus kummagi lapse ülalpidamiseks 1 240 krooni maksmisega.
  4. Ühisvara jagamisega kostja nõustus, kuid teatas, et hageja on ühisvara koosseisu määratlemisel jätnud osa vara märkimata. Ühisvaraks on ka FIE J. R. Ilusalongi väljaehitamiseks kulutatud 300 000 krooni, samuti ka ilusalongi inventar: kookonsaun – 100 000 krooni, solaarium – 10 000 krooni, mööbel – 40 000 krooni, kokku 450 000 krooni. Samuti kuuluvad ühisvara hulka buss Mercedes Benz 0303 (müüdud kostja teadmata) väärtuseaga 50 000 krooni, GAZ-53 (eriotstarbeline) – 2 000 krooni, krossimootorrattad 2 tk. – 30 000 krooni, Rein Rannamäe nimele registreeritud garaažiboksid 50 000 krooni, automajandi laotagavara (tagavaraosad) – 500 000 krooni. Nimetatud vara on hageja kasutamises. Kostja palus jätta endale elamu, asukohaga X ja OÜ X Reisid osakud väärtusega 40 000 krooni, kokku 340 000 krooni. Elamu on ostetud kostja vanemate rahaga, OÜ-s X Reisid on kostja ainus sissetulekuallikas. Muu vara võib jääda hageja omandisse ja kostja kasuks tuleb välja mõista rahaline hüvitis.
  5. Kostja ei nõustunud hageja maksuvõlgnevuse ühisvara hulka arvestamisega. Maksuvõlgnevused tekkisid ühise äritegevuse käigus ja tasuti abielu kestel ühistest vahenditest. Kõik pangakaardid väljastati kostjale hageja teadmisel. Väljavõetud summasid kasutati võlgnevuste kustutamiseks.
  6. 29.12.2004.a esitatud kostja taotluse kohaselt poolte ühisvaraks on muusikakeskus 2 tk.8 000 krooni; külmkapp – 5 000 krooni; tolmuimeja – 2 000 krooni; kohviaparaat – 500 krooni; veekeedukann – 500 krooni, võileivaröster – 800 krooni, 2 väikest lauda – 1 500 krooni, kummut – 1 000 krooni, vana kummut – 400 krooni, 2 vaipa – 2 000 krooni, diivan + 2 tugitooli – 20 000 krooni, must diivan – 1 000 krooni, sektsioonkapp + peeglilaud – 2 000 krooni, sõiduauto – Peugeot 406 – 50 000 krooni, köögikapid (mitteteisaldatavad) – 1 000 krooni, Lauad – 1 000 krooni, elektripliit – 4 000 krooni, 2 televiisorit – 4 000 krooni, videomakk – 1 500 krooni, raadiomakk – 200 krooni, soojaveeboilerid (suur + väike) – 3 000 krooni, igapäevased tarbeesemed (köögitarbed, voodiriided jm tarbeasjad) – 20 000 krooni, 05.09.1990.a. ostetud kahekorruseline elamu asukohaga X – 300 000 krooni. Sellest varast palus kostja jätta endale elamu Põllu 2 Toila. Ülejäänud vara, s.h FIE Jana Rannamäe Ilusalong asukohaga X ja X 4
(11)2-1073/04 Automajandisse kuuluv FIE Jx Rx vara, jätta hagejale. FIE J. R. Ilusalongi väärtuseks on mitte vähem kui 150 000 krooni, X Automajandisse hindas kostja 70 000 krooni. PROTSESSIOSALISTE SELETUSED KOHTUISTUNGIL
  1. Kohtuistungitel hageja ja tema esindaja toetasid hagi. Nad jäid hagiavalduses toodud põhjendute juurde ja palusid hagi rahuldada. Hageja seletuste kohaselt pooled elavad lahus. Hageja ei soovinud leppimisaega ja palus abielu lahutada, tagastada endale abielueelne perekonnanimi M.. Abielu lahutamise eest tasutud riigilõivu kostjalt välja mõista hageja ei soovinud. Hageja on vestelnud lastega ja lapsed avaldasid soovi hageja juurde elama jääda. Lapsed suhtlevad kostjaga, takistusi suhtlemiseks ei esine. Lapse R. R. vajadusteks on 5 512.50 krooni ja R.. R. vajadusteks 5 148.30 krooni. Pärast hagi esitamist pole kostja laste ülalpidamiseks elatist maksnud. Sellepärast soovis hageja välja mõista kostjalt elatusraha laste ülapidamiseks netosummas kokku 6 000 krooni kuus. Ühisvara palus hageja jagada vastavalt enda ettepanekule. Sellisel juhul hüvitab hageja kostjale vahe rahas. Hageja nõustus elumaja kostjale jätmisega tingimisel, kui kostja ostab hagejale samaväärsuse maja.
  2. Hageja esindaja seletuste kohaselt elumaja tuleb jätta hageja omandisse, sest lapsed elavad koos hagejaga. Hageja tegi kostjale ettepaneku maja jagamise välistamiseks, jättes seda poolte kaasomandisse. Sisuliselt kostja on nõustunud vara hageja poolt pakutud viisil jagamisega. Ettevõtte puhul ei jagata vara, jagatakse vaid ettevõtte väärtust. Hagejale kuulub ilusalong, kostjale aga OÜ X Reisid. Ühisvara jagamisel tuleb arvestada nende väärtust. FIE J. R. Ilusalongi väärtuseks on 19 000 krooni.
  3. Kostja ja tema esindaja nõustusid hagiga abielu lahutamise ja laste hageja juurde elama jätmise osas. Nad ei nõustunud elatise määraga ega ühisvara hageja poolt nõutud viisil jagamisega. Kostja seletuste kohaselt abistab ta mõlemat last. Ta pidevalt abistab Türi Maamajandus- ja Tehnikakoolis õppiva last, igakuiselt toetades teda rahaliselt. Ka nooremale lapsele annab ta igakuiselt 500 krooni. 2004.a detsembrikuus ostis ta lastele 30 000 krooni eest riideid ja asju. Hageja ei tea midagi oma lastest. 2005.a maikuus maksis laste mobiiltelefonide eest 9 000 krooni. Kostja nõustus kahele lapsele elatise väljamõistmisega kokku netosummas 2 690 krooni kuus alates kohtuotsuse tegemisest. Ühisvarast palus kostja jätta endale elumaja ning OÜ X Reisid osakud. Kostja ei nõustunud elumaja hagejale jätmisega ja arvas, et sellisel juhul võõrandab hageja maja.
  4. Kostja esindaja seletas, et laste vajadused on põhjendamatult suurendatud. Hageja varaline seisund on palju parem kui kostja varaline seisud. Hageja saab 12 000 krooni kuus vanema hüvitise ja 4 000 krooni renditasu. Kostja sissetulekuks on 5 000 krooni. Elatise määramisel tuleb lähtuda sotsiaalministeeriumi poolt tellitud uuringust. Kostja tegi ettepaneku jagada vara selliselt, et ei tekkiks vajadust hüvitist maksta, millega hageja ei nõustunud. Kui maja ja OÜ X Reisid osa jäetakse kostjale, maksab kostja hagejale rahalise hüvitise ühe kuu jooksul. Kostja nõustus ka elumaja pooleks jagamisega. Sellisel juhul soovis ta jätta endale ka sõiduauto ja OÜ X Reisid osakud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  5. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte ja nende esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis et hagi on 5
(11)2-1073/04 põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuid elatise väljamõistmise ja ühisvara jagamise osas mitte hageja poolt nõutud ulatuses ja viisil. Abielu lahutamise põhjendatus 19. Vastavalt abielutunnistusele poolte abielu on sõlmitud 10.06.1988.a. Abielu lõppemise alused on sätestatud perekonnaseaduse (

) peatükkis 5.

§ 26ja § 27 järgi abielu lõppeb muuhulgas ka abielu lahutamisega kohtus.

Sama seaduse §29 lg2 alusel abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

  1. Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade soovist. Hageja soovib abielu lahutada. Oma vastuses hagiavaldusele kostja on nõustunud hagiga abielu lahutamise osas. Kohtuistungil antud poolte seletustega on kindlaks tehtud, et alates 2004.a algusest pooled elavad lahus. Hagiavalduse esitamine ei mõjutanud pooli, nende vahelised suhted pärast hagi esitamist ei ole paranenud. Pooled ei soovinud leppimisaega. Kohtuistungil vabatahtlikult väljendatud poolte tahteks oli abielu lahutamine. Kuna üle aasta pooled koos ei ela ega soovi abielusuhteid taastada, siis abielu lahutamise osas kohus rahuldab hagi.
  2. Enne abielu sõlmimist oli hageja perekonnanimeks M.. Kuna hageja on palunud tagastada endale abielueelne perekonnanimi, vastavalt

§31kohus annab talle tagasi perekonnanimi M..

Lastesse puutuva vaidluse lahendamine 22.

§ 29

lg3 lähtudes abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel ka lapsesse puutuva vaidluse. Hageja nõuab jätta lapsed enda juurde elama. Oma vastuses hagile kostja ei esitanud vastuväiteid laste hageja juurde elama jätmise vastu (t.lk. 34). Kohtuistungil kostja ja tema esindaja on nõustunud hagiga selles osas (t.lk. 180, 181).

  1. TsMS §116 alusel, kui üks pool võtab omaks asjaolu, millele teine pool rajab oma nõude või vastuväite, loeb kohus omaksvõetud asjaolu tõendatuks, kui see ei riku teiste protsessiosaliste õigusi ega seaduslikke huve ja kui omaksvõttu ei mõjutatud pettuse ega vägivallaga ning see ei rajanenud eksimusel. Et kostja omaksvõtt on mõjutatud pettuse või vägivallaga, kohus ei tuvastanud. Lapsed on kogu aeg elanud hageja juures. Asjaolusid, mille kohaselt ei saaks lapsi hageja kasvatada jätta, pole tuvastatud. Seega rahuldab kohus hagi ka selles osas. Õigus elatisele
  2. Vastavalt sünnitunnistusele laste R. R. ja R. R. vanemateks on hageja ja kostja. Hagiavaldusest ei saa järeldada, et kostja pole laste ülalpidamiskohustust täitnud. Samas antud asjaolu ei välistada hagi rahuldamist. TsMS §90 lg2 tsiviilprotsessis on tõendiks muu hulgas ka poole seletus. Kohtuistungil antud hageja seletuste kohaselt pärast hagi esitamist pole kostja midagi laste ülalpidamiseks maksnud (t.lk. 179).
  3. 16.07.2004.a esitatud vastuses hagile kostja nõustus elatise väljamõistmisega, kuid ei nõustunud hageja poolt nõutud elatise määraga. Kuigi kohtuistungil kostja ei nõustunud hageja poolt nõutud ajast ja ulatuses elatise maksmisega, leides, et ta on vabatahtlikult toetanud lapsi, ostnud neile riideid ja maksnud nende mobiiltelefonide arveid, siiski tõendeid vabatahtlikult laste 6

(11)2-1073/04 ülalpidamise kohustuse täitmise kohta, pole kostja esitanud. Selline kostja käitumine on vastuolus TsMS §91 lg1 sätestatuga, mille kohaselt tsiviilprotsessis kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, mille tuginevad tema nõuded ja vastuväiteid. Hageja on kinnitanud kostja poolt laste mobiiltelefonide arvete maksmise ja lastele taskuraha andmise fakti, kuid kui suures ulatuses kostja kulutusi tegi, hageja ei osanud öelda. Seega kostja poolt nõutaval viisil laste ülalpidamise kohustuse täitmine on tõendamatu. Sellepärast ei saa kohus määrata kindlaks ega arvestada kokku kostja poolt parast hagi esitamist tasutud summasid. 26. Vanemate õigused ja kohustused on sätestatud perekonnaseaduse (

) peatükkis 8. Vastavalt

§ 50

lg1 vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda.

§ 60lg 1 alusel vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

Kuna kostja ei tõendanud ülalpidamiskohustuse nõutaval viisil täitmist, siis vastavalt

§ 61

lg2 ja §70 mõistab kohus laste ülalpidamiseks elatise kostjalt hageja kasuks alates elatise hagi esitamist, lähtudes laste vajadustest ja poolte varalisest seisundist.

  1. Hageja arvestuste kohaselt laste vajadused moodustavad keskmiselt 5 512.50 krooni kuus Reinu kohta ja 5 148.30 krooni teise Riho kohta (t.lk. 48, 49). Majapidamisele ja kommunaalteenusele iga lapse kohta on hageja arvestanud keskmiselt 832,20 krooni, mida ei liidetud laste vajadustele (t.lk. 50). Kostja ei nõustunud laste vajadustega, leides, et laste vajadused on põhjendamatult suurendatud.
  2. Hageja on lapsehoolduspuhkusel. Tema seletuste kohaselt kuni 2005.a maikuuni sai ta vanema hüvitise 12 000 krooni ja ilusalongi netorenditulu 4 000 krooni. Lisaks poolte lastele on hageja ülalpidamisel ka kolmas alaealine laps. Hageja kohustusteks on maksuvõlgnevus 9 351 krooni (t.lk. 179).
  3. X Reisid OÜ tõendi kohaselt kostja brutosissetulekuks on 4827 krooni. Pärast tulumaksu mahaarvamist jääb kostjale netosissetulekuna keskmiselt 3 833 krooni (t.lk. 82). Teisi alaelisi lapsi kostjal ei ole. Kostja kinnitas, et ta maksab veel liisitud sõiduauto Peugeot 406 eest 1 200 krooni kuus.
  4. Hageja ei nõustunud kostja sissetulekutega, leides et tema sissetulekud on tunduvalt suured ja kostja pangaväljavõte alusel kostja on teinud sularahasissemakseid enda arveldusarvele. Kostja kinnitas sularahasisemaksete tegemist, kuid väitis, et raha on saadud enda ema käest. Viimane aga sai tulu maa võõrandamise eest.
  5. Eeltooduga on tuvastatud, et hageja poolt nõutavas ulatuses elatise maksmiseks peab kostjal olema sissetulek vähemalt 8 110 krooni. Lisaks peab kostjale jääma ka raha enda ülalpidamiseks. Kohus nõustub kostja vastuväidetega, et lapse vajadused on põhjendamatult suurendatud. Sellepärast lapse vajaduste kindlaks tegemisel lähtub kohus Sotsiaalministeeriumi tellimisel EM. Tx’u poolt 2004.a tehtud lapse ülalpidamisekulude arvutamise metoodikast, mille kohaselt 14-19.a vana maal elava lapse vajadused moodustavad keskmiselt 3
  6. krooni. Perearst I. Tx’i ja OÜ Hambaravi Dr. Tx tõendite kohaselt poolte noorem laps R. on erivajadustega ja vajab arstiabi (t.lk. 96, 97). Sellepärast vastavalt eelnimetatud uuringule suurendab kohus lapse Riho vajadused 53 krooni võrra kuus, kokku 3 170 kroonini. Laste vajadustest 300 krooni on 7

(11)2-1073/04 rahuldatud lastetoetusega. Seega katmata on R. vajadused summas 2 817 krooni ja Riho vajadused 2 870 krooni ulatuses.
  1. Kostja on nõustunud elatise maksmisega netosummas 1 345 krooni. Kohus peab põhjendatud elatise määraks 1 800 krooni kummalegi lapsele. Tulumaksuseaduse §19 lg1 alusel tulumaksu elatiselt maksab elatise saaja. Alates 2005.a jaanuarikuust on tulumaksu määraks 24%. Seega sisuliselt maksab kostja iga lapse ülalpidamiseks 1 368 krooni (1 800 – 24% tulumaks). Tulumaksu elatiselt saab kostja tagasi pärast aasta tulude deklareerimist. Kohtu poolt määratud ulatuses elatise maksmisel jääb kostjale elamiseks netosissetukuna keskmiselt 1 097 krooni kuus (3 833 – 1 368 – 1368), mis on tunduvalt väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud palgaalamäär. Ühisvara jagamine
  2. Hagi kohaselt abielu kestel on soetatud vara kogumaksumusega 486 100 krooni, s.h elamu 300 000 krooni; muusikakeskus – 4 000 krooni; külmkapp – 5 000 krooni; tolmuimeja – 2 000 krooni; kohviaparaat – 800 krooni; veekeedukann – 800 krooni; võileivaröster – 1 000 krooni; 2 väikest lauda – 2 000 krooni; väike kummut – 1 000 krooni; vana kummut – 500 kroon; 2 vaipa – 2 000 krooni; diivan + 2 tugitooli – 20 000 krooni; must diivan – 1 000 krooni; sektsioonkapp koos peeglilaua, tugitooli ja kapiga – 2 000 krooni; OÜ X Reisid osakud – 40 000 krooni; sõiduauto Peugeot 406 – 70 000 krooni; köögikapid koos valamuga – 2 000 krooni; 2 ümarat lauda koos raamatlauaga – 4 000 krooni; elektripliit – 5 000 krooni; 2 televiisorit – 6 000 krooni; videomakk – 1 500 krooni; raadiomakk – 200 krooni; soojaveeboilerid (suur + väike) – 5 000 krooni; pesumasin – 5 000 krooni; 2 kušetti – 500 krooni; suur riidekapp – 500 krooni; televiisorilaud – 800 krooni; soojapuhur – 500 krooni; 2 vaipa (pruun + punane) – 2 000 krooni; raamatukapp – 1 000 krooni. Sellest varast soovib hageja endale jätta elumaja ja muu vara kokku väärtusega 342 000 krooni, kostjale aga jätta vara väärtusega 144 000 krooni (t.lk. 5). .
  3. Kostja leidis, et poolte ühisvara väärtuseks on kokku 429 400 krooni, s.h kaks muusikakeskust- 8 000 krooni; külmkapp – 5 000 krooni; tolmuimeja – 2 000 krooni; kohviaparaat – 500 krooni; veekeedukann – 500 krooni, võileivaröster – 800 krooni, 2 väikest lauda – 1 500 krooni, kummut – 1 000 krooni, vana kummut – 400 krooni, 2 vaipa – 2 000 krooni, diivan + 2 tugitooli – 20 000 krooni, must diivan – 1 000 krooni, sektsioonkapp + peeglilaud – 2 000 krooni, sõiduauto – Peugeot 406 – 50 000 krooni, köögikapid (mitteteisaldatavad) – 1 000 krooni, lauad – 1 000 krooni, elektripliit – 4 000 krooni, 2 televiisorit – 4 000 krooni, videomakk – 1 500 krooni, raadiomakk – 200 krooni, soojaveeboilerid (suur + väike) – 3 000 krooni, igapäevased tarbeesemed (köögitarbed, voodiriided jm tarbeasjad) – 20 000 krooni, elamu – 300 000 krooni.
  4. Kostja ei arvestanud ühisvara hulka OÜ X Reisid osakuid nominaalväärtusega 40 000 krooni. Kostjal ei olnud vaidlust osaühingu abielu kestel registreerimise ega ka osakute nominaalväärtuse üle. Tulenevalt

§14lg1 abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara.

Seega tuleb ka osakuid lugeda poolte ühisvaraks. Koos sellega kostja arvestuste kohaselt saab poolte ühisvara väärtuseks 469 400 krooni. 36. Tõendeid vara tegelikku väärtuse kohta pole kohtule esitatud. Hoolimata kohtu nõudmistest, ei tahtnud pooled ühisvara väärtuse kindlaks tegemiseks ekspertiisi määrata. Kostja on 8

(11)2-1073/04 arvestanud ühisvarasse kuuluva sõiduki Peugeot väärtusena 50 000 krooni, hageja aga 70 000 krooni. Lisaks on erinevused ka muu ühisvara väärtuse kohta. Seega ühisvara keskmise väärtuse välja toomiseks lahtub kohus mõlema poole arvestustest, liites arvestused kokku ja jadades kahega. Selle metoodika alusel on poolte ühisvara keskmiseks väärtuseks 477 750 krooni (486 100 + 469 400) : 2. 37. Vastavalt

§18

lg1 abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda.

§18

lg5 alusel vaidluse tekkimisel ühisvara üle on pooltel õigus nõuda ühisvara jagamist. Kumbki pooltest soovib saada elumaja endale. Kostja on nõustunud ühisvara jagamisega, jättes endale sõiduauto Peugeot ja OÜ Kalvi Reisid osakud, tingimusel, et elumaja jagatakse ka pooleks (t.lk. 181). 38. Põhjendamatud on hageja nõuded ühisvara jagamiseks, jättes enda omandisse osa ühisvarast väärtusega 342 100 krooni. Sellisel juhul kostjale jääva ühisvaraosa väärtuseks osutuks 135 650 krooni (477 750 – 342 100). Kohtuistungil nõustus hageja hüvitama vahe kostjale rahas, kui ei osanud vastata kui pika perioodi jooksul. Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest kohus jagab poolte ühisvara, jättes neile osa varast. Ühisvara eest

§19

lg4 sätestatud rahalise hüvitise väljamõistmine on lubatud üksnes siis, kui vara teisiti ei ole võimalik jagada. Hageja saaks küll nõuda endale elumaja, kuid sellisel juhul ei saaks ta nõuda jätta endale muu vara, kuna elumaja väärtus on 122 250 krooni võrra suurem kogu ülejäänud ühisvara väärtusest. 39.

§19

lg3 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv osa kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Hageja tahab jätta elumaja endale, et lastel oleks kodu. Kostja pole vastu, et elumaja jäetakse lastele, kuid kardab, et elumaja hageja ainuomandisse jätmisel, võõrandab hageja elumaja. Niisugustel asjaoludel leiab kohus, et elumaja ühe poole ainuomandisse jätmine ei ole põhjendatud. Sellepärast jagab kohus elumaja asukohaga Põllu 2 Toila alevik Toila vald, jättes kumalegi 50% mõtteline osa. Sellise jagamise puhul on välistatud elumaja võõrandamine ühe poole poolt. Maja osa võõrandamisel tekib teisel poolel eelõigus selle osa ostmiseks. Hageja ja lapsed saavad endiselt majas elada, maja kasutada ja käsutada.

  1. Elumaja pooleks jagamise puhul soovis kostja jätta endale sõiduki Peugeot 406 väärtusega 50 000 krooni ja OÜ Kalvi Reisid osakud nominaalväärtusega 40 000 krooni. Kostja OÜ Kalvi Reisid ainus osanik ja juhatuse liige. Sellepärast nõustub kohus tema põhjendustega ja jätab talle tema poolt nõutud ühisvara osa väärtusega 90 000 krooni. Kogu ülejäänud vara väärtusega 87 750 krooni (477 750 – 300 000 – 90 000) jätab kohus hagejale. Lisaks jääb hagejale kogu FIE Jana Rannamäe Ilusalongis asuv ja hageja enda käsutuses olev vara, mille tegelikku väärtust ei olnud võimalik tuvastada. Pooled ei soovinud määrata ekspertiisi selle vara väärtuse tuvastamiseks. Sellisel viisil ühisvara jagamisel saavad mõlemad pooled endiselt tegeleda ettevõtlusega, hageja füüsilisest isikust ettevõtjana, kostja aga äriühingu juhatuse liikme ja osanikuna.
  2. Põhjendamatud on hagiavalduses aset leidnud hageja seisukohad kostja poolt FIE J. R. Ilusalongile pettusega tekitatud kahju 296 821 krooni ühisvara jagamisel arvestamise kohta. Nimetatud summa tuleneb Ida-Viru Maksuameti 27.12.2002.a otsusest nr 4-13/73/75/17, millega määrati FIE J. R. Ilusalongile tasumiseks riigituludesse käibemaksu 35 144 krooni, tulumaksu 9

(11)2-1073/04 112 421 krooni, sotsiaalmaksu 126 005 ning maksuintressi kokku 23 253 krooni (t.lk. 3, 16-26). Hageja seletuste kohaselt seisuga 23.05.2005.a FIE J. R. Ilusalong kohustused riiklike maksude osas on vähenenud 9 351 kroonini (t.lk. 179). Äriseadustiku §77 ja §78 alusel füüsilisest isikust ettevõtja korraldab oma raamatupidamise lähtuvalt raamatupidamise seadusest ja vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga, abikaasade puhul aga kogu oma osaga ühisvarast.
  1. Samuti ei nõustu kohus hageja väidetega kostja poolt hageja isiklikult arvelt ajavahemikul 01.01.-31.07.2003.a 180 100 krooni ja FIE J. R. Ilusalong arvelduskontolt 76 600 krooni väljavõtmise kohta. Hageja nõudeid on sõnaselgelt välja toodud hagi punktides 1-
  2. Nõuet pettusega kahju tekitamise fakti tuvastamiseks pole hageja esitanud. Ei esitatud ka nõuet tekitatud kahju ühisvara jagamisel arvestamiseks. Hagejal on õigus esitada kostja vastu kahju hüvitamise hagi tasudes hagilt seaduses sätestatud ulatuses riigilõivu.
  3. Kostja taotlusel 25.05.2005.a esitas hageja dokumentaalsed tõendid 2000-2001.a ilusalongi remondi tegemiseks ostetud ehitusmaterjalide ja teostatud tööde maksumuste kohta. Ekspertiisi ilusalongi väärtuse kindlaks määramiseks pole teostatud, kostja loobus selleks esitatud taotlusest. Kuna nimetatud tõendite alusel ei ole võimalik ilusalongi väärtust kindlaks määrata, arvestades, et kohus jagab ühisvara vastavalt kostja ettepanekule, siis kooskõlas TsMS §228 jätab kohus tsiviilasja toimiku lehekülgedel 143-177 asuvatele tõenditele hinnangut andmata. Samuti jätab kohus hinnangut andmata tõenditele, mis puudutavad hageja kui füüsilisest isikust ettevõtja majandustegevust. Kohtukulude väljamõistmine
  4. Taotlust abielu lahutamise eest hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 300 krooni kostjalt väljamõistmist hageja ei soovinud (t.lk. 179). Hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 2 960 kroonist kuulub vastavalt TsMS §60 lg1 esimesele lausele väljamõistmisele kostjalt kokku 1 360, s.h lastesse puutuva vaidluse lahendamise eest 60 krooni ja ühisvara jagamise eest 1 300 krooni.
  5. Vastavalt TsMS § 48 lg 1 p 3 elatise hagis määratakse hagihind aasta elatusrahaga, mis käesoleva hagi puhul moodustab 48 000 krooni (2 000 x 2 x 12). Kuna RLvS § 16 lg 1 p 2 alusel elatise hagis hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest, siis vastavalt TsMS § 64 lg 1 kuulub väljamõistmisele kostjalt 3 500 krooni riigilõiv riigituludesse.
  6. 09.03.2005.a maksis kostja Ida-Viru Maakohtu deposiitarvele ekspertiisitasu 3 000 krooni (t.lk. 103). Kuna eksperdi soovitud ekspertiisi teostamise kulud on põhjendamatult suured – koos käibemaksuga 9 440 krooni, 02.05.2005.a loobus kostja ekspertiisi määramise taotluses. Kuivõrd kohus pole ekspertiisi määranud, tuleb ilma aluseta tasutud 3 000 krooni kostjale tagastada.
  7. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 60 lg1,§64 lg1, §116, §227, §231 ja §300 sätete kohaselt. 10
(11)2-1073/04 Ifret Mamedguseinov Kohtunik 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.