← Eesti

2-05-15736/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Egon Konsand, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 11.oktoober

  1. a Tartu Tsiviilasja number 2-05-15736 Tsiviilasi E.T. hagi Z.I. vastu abielu lahutamiseks ja lapse elukoha määramiseks ning Z.I. vastuhagi E.T. vastu lapse elukoha määramiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 22.02.
  2. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik E.T. ja Z.I. apellatsioonkaebused Kohtuistungi toimumise aeg
  3. september
  4. a Menetlusosalised ja nende Apellant E.T. , esindaja Andres Veski Vastustaja Z.I., esindaja Karina Lõhmus-Ein Võru linnavalitsus, esindaja Piret Vaher esindajad RESOLUTSIOON
  5. Jätta Tartu Maakohtu 22.02.2006 otsus muutmata.
  6. Jätta apellatsioonkaebused rahuldamata. Kohtukulude jaotus Apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  7. Hagiavalduse kohaselt abiellusid pooled 22.08.2003 Pihkva oblasti Petseri rajooni administratsiooni perekonnaseisuosakonnas. Pooltel on 23.12.2002 sündinud poeg, kes käesoleval ajal elab hageja juures. Abielu ei olnud kooskõlaline, kuna elati erinevates riikides ja kostja ei soovinud asuda elama Eesti Vabariiki. Sellest tulenevalt tekkisid suhetes pinged, mida süvendasid ka erinevad arusaamad perekonna ülalpidamisest. Hageja on teinud kostjale ettepaneku abielu lahutada perekonnaseisuosakonnas, kuid kostja on seda vältinud. Hageja soovib, et lapse elukohaks peale abielu lahutamist jääks hageja elukoht, kuna tal on paremad võimalused last hooldada ja ülal pidada kui kostjal. Hageja palus poolte abielu lahutada ning jätta poeg X hageja juurde.
  8. Kostja oli nõus abielu lahutamisega, kuid vaidles hagile vastu osas, mis puudutab elukohta. Kostja esitas vastuhagi, paludes jätta X elama kostja juurde. X Vastuhagi kohaselt jäi X pärast sündi elama ema juurde, kandis algselt ema perekonnanime ja isa sünnitunnistusele märgitud ei olnud. Pärast abiellumist jäi kostja elama Venemaale ja hageja Eestisse. X elas edasi kostja juures. 2004 juulis tuli kostja koos lapsega esmakordselt Eestisse ning elas suve lõpuni suurema osa ajast Eestis. Augusti lõpus pöördus kostja tagasi Venemaale, kuna tema vanemal pojal algas kool. 2004 septembrist kuni 2005 aprillini külastas kostja koos lapsega aeg-ajalt hagejat ja hageja külastas omakorda neid Venemaal. X jäi ka pärast poolte abieluliste suhete lõppemist 2005 aprillis elama kostja juurde. 26.07.2005 viis hageja ilma kostjat informeerimata X kostja ema juurest, kus kostja ja tema lapsed puhkasid, ära. Vaatamata kostja korduvatele palvetele ei ole hageja nõustunud lubama last tagasi kostja juurde. Arvestades lapse vanust ja seda, et kuni 2005 juulini elas ta emaga, peaks X jääma elama kostja juurde. Selline ema ja lapse lahutamine mõjub lapsele traumeerivalt. Kostjal on Venemaal kindel töö- ja elukoht, mistõttu ta suudab last ülal pidada. Kostja töötab migratsiooniametis ja kavatseb 2005 septembrist uuesti tööle asuda. Kostjale kuulub 1/3 korterist Venemaal. Ülejäänud mõttelised osad korterist kuuluvad X ja kostja vanemale pojale. X on võimalik ajal, mil hageja töötab, olla lasteaias või hoidjaga. X on hageja esimene laps, mistõttu hagejal puudub ka kogemus lapse kasvatamiseks ja tema eest hoolitsemiseks.
  9. Hageja vastuhagi ei tunnistanud. 26.07.2005 sõitis hageja last vaatama kostja vanemate juurde Läti Vabariiki. Mark ja tema vanem vend olid omapäi, ühtegi täiskasvanut lähedal ei viibinud. Alles mõne aja möödudes tuli lapse vanaema. Otsuse laps kaasa võtta tingis kohapealne olukord, sest laps oli näljane, kirpudest ära söödud ning kasimata. Kostjat ei olnud hagejal võimalik lapse äraviimisest informeerida, sest teda seal ei viibinud. Kuna hageja on lapsega sünnist alates pidevalt tegelenud, on laps hagejaga harjunud. Laps on kohanenud eluga hageja juures ja alates septembrist hakkab käima lasteaias. Lapsele on tagatud turvaline elukeskkond. Laps on hageja juures kogu aeg olnud rahulolev ning heas tujus. MAAKOHTU LAHEND 2
  10. Tartu Maakohus rahuldas 22.02.2006 otsusega E.T. hagi abielu lahutamiseks ja jättis rahuldamata lapse elukoha määramiseks ning rahuldas Z.I. vastuhagi lapse elukoha määramiseks. Kohus lahutas E. T ja Ž. I abielu, mis on sõlmitud 22.08.2003 Venemaal Pihkva oblasti Petseri rajooni administratsiooni perekonnaseisuosakonnas ja mille kohta on koostatud kanne abieluakt nr 61, ning jättis poolte poja X elama Ž. I juurde. Kohtukulud jättis kohus poolte endi kanda. Otsuse kohaselt on poolte abielulised suhted katkenud, abielu jätkamine on muutunud võimatuks ja abielu tuleb lahutada. Kohus leidis, et poolte laps tuleb jätta kostja juurde. Asja materjalidest nähtuvalt on mõlemal poolel lapse ülalpidamiseks ja kasvatamiseks vajalikud eeldused. Hagejal on 2-toaline mugavustega korter Võrus ja suvila Kosel; kostjal on samuti 2-toaline sanitaarnõuetele vastav sooja vee varustusega korter Petseris, millest 1/3 osale on registreeritud X omandiõigus. Hageja saab minimaalpalka ja töövõimetuspensioni, kostja riigiteenistuja palka Venemaal ja toetust teise lapse isalt. Pooltele on võimaldatud lasteaiakohad. Tunnistaja Esta Sikk leiab, et hageja tuleb edukalt toime lapse hooldamisega. Tunnistajad I.K. ja A.I. iseloomustavad kostjat eeskujuliku emana. Ka töökohast iseloomustatakse kostjat positiivselt. Hagejat on korduvalt
  11. a karistatud halduskorras. Vaidluse lahendamisel tuleb lähtuda eelkõige lapse huvidest. X on 3-aastane poiss. Sellises eas lapsele on enamtähtis igapäevaselt ema hool kui isa kasvatus. Seisukohale, et laps tuleb jätta ema juurde, on asunud ka eestkosteasutus Võru linn. Laps on suurema osa elust elanud koos emaga. Ainult tänu asjaolule, et kostja oli ema juures puhkusel viibides sisseoste tegemas, õnnestus hagejal viia laps vanaemale valetades ära Eestisse, mistõttu laps on viibinud olude sunnil üle poole aasta hageja juures. Asjaolu, et lapsel võis esineda vanaema elukohas kirbuhammustuste jälgi, ei tõenda ohtu lapse elule või tervisele. Samas nähtub esitatud patsiendikaardist, et ka 10.09.2005, kui laps oli üle kuu aja hageja juures elanud, olid lapsel mitmed kirbuhammustused. Väheveenvad on hageja väited, et laps oli söömata. Tunnistajate M.J. ja A. I ütlustest nähtuvalt on kostja emal suur maamajapidamine, kus on kolm lehma ja teised koduloomad. Tunnistaja A. I ütluste kohaselt sõidab tema poeg (X poolvend) sinna alati heameelega. Hageja seletuse kohaselt on lapsel keelebarjäär ja ta ei harjunud eestikeelses lasteaias ära. Kostja palus hagejalt välja mõista õigusabi eest 15 797.25 krooni. Kuna kohus rahuldas ühe hageja nõude, jättis teise nõude rahuldamata ja rahuldas selles osas kostja vastuhagi, ka hagejat esindas kohtumenetluses advokaat, jättis kohus kohtukulud poolte endi kanda. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  12. E. T taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist osas, millega jäeti kostja juurde, ning uue otsuse tegemist, millega määrata X elukohaks E. T elukoht. X elama Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohtu tuginemine Võru linna seisukohale X elukoha osas õige. Võru linn on kirjeldanud arvamuses tingimusi, mis on lapse kasvatamiseks hagejal, samas ei ole linn saanud kontrollida kostja elamistingimusi. Arvamusest jääb ebaselgeks, millistele asjaoludele tuginedes on linn andnud arvamuse, et laps võiks jääda ema juurde. Arvamuses pole analüüsitud, miks on lapsel isa juures halvem ning miks on ema juures tagatud lapsele turvaline elukeskkond, tingimused eakohaseks arenguks jne. 3 Samuti ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et lapsele on igapäevaselt esmatähtis ema hool kui isa kasvatus. Pole millegagi põhjendatud, et ema hool X suhtes oleks suurem kui hageja pakutud hool. Kostja töötab riigiametis, kus peab käima tööl ka öises vahetuses ning 3aastane laps peaks olema päevade ja ka ööde kaupa ilma ema kohalolekuta. Hageja töökoht võimaldab olla lapsega koos tunduvalt sagedamini. Hageja ei pea töötama öösel. Kuigi lapsel kindlasti on tugev emotsionaalne side emaga, pole see kaugeltki nõrgem isaga. Hageja on lapselt küsinud, kas ta soovib olla isa või ema juures, ning laps on alati vastanud, et soovib olla isa juures. Tunnistaja E. Siku ütlused kinnitavad hageja seletust. Peale kohtuistungi toimumist ning enne kohtuotsuse kuulutamist viis kostja lapse hagejat teavitamata salaja Venemaale, arvestamata, kas laps seda soovib või mitte ning kuidas mõjub lapse psüühikale selline elu- ja viibimiskoha järsk muutmine. Lisaks pole teada, kus kostja lapsega viibib. Hageja on püüdnud teada saada lapse asukohta, mis pole aga õnnestunud. Hageja on pöördunud ka Petseri lasteaeda, kus laps pidi ema juurde asumisel hakkama käima, kuid seal laps ei käi. Kostja selline käitumine näitab ilmekalt, et kostja soov on laps isast võõrutada, millega ta aga kahjustab eelkõige lapse huve, jättes ta ilma ühest vanemast. Erinevalt kostjast võimaldas hageja kostjal lapsega regulaarselt kohtuda.
  13. Ž. I taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist menetluskulude jaotuse osas ning uue otsuse tegemist, millega mõista E. T välja kohtukulud summas 15 797.25 krooni Ž. I kasuks. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohus vääralt kohaldanud kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, jättes kohtukulude jaotuse otsustamisel arvestamata poolte nõuete rahuldamise proportsioonidega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on otsuses nr 3-2-1-99-01 märkinud, et TsMS § 60 lg 1 võimalust poole kohtukulude tema enda katta jätmiseks ei või kohus suvaliselt kohaldada. Valides hagi osalisel rahuldamisel osundatud normis sisalduva kohtukulude jagamise kahe võimaluse vahel, tuleb muuhulgas arvestada ka hagi rahuldatud ja rahuldamata jäetud osa proportsioone. Käesoleval juhul rahuldati hageja hagi osaliselt, s.o üksnes abielulahutuse osas. Kostja vastuhagi rahuldati täies ulatuses. Abielu lahutamise küsimus leidis käsitlemist üksnes hagiavalduses, kus hageja palus abielu lahutada, kostja vastuses hagile, kus ta nõustus abielu lahutamisega, ning korra ka kohtus, kus kohus küsis poolte seisukohta selles osas. Seega ei põhjustanud abielulahutuse küsimus vaidlusi ega kohtukulusid. Kõik poolte esitatud menetlusdokumendid ja tõendid puudutavad X elukoha määramist, samuti keskendusid lapse elukoha määramisele kõik istungid, mida kokku oli kolm ja millest viimane kestis tunnistajate ülekuulamise tõttu terve päeva. Tunnistajad andsid ütlusi X elukoha määramise küsimuses. Kuna hageja ei võimaldanud kostjal X kohtuda, oli kostja sunnitud esitama kohtule mitmeid taotlusi, et saada võimalus lapsega kohtumiseks. Seaduslik ja õiglane oleks rahuldada kostja nõue kohtukulude väljamõistmiseks hagejalt täielikult või vähemalt olulises osas. Kohtukulude jaotust ei muuda käesoleval juhul asjaolu, et ka hagejat esindas kohtumenetluses advokaat. Hageja nõue kostja vastu jäi põhiosas rahuldamata ja tema esindaja ei esitanud ka taotlust kohtukulude väljamõistmiseks kostjalt.
  14. Ž. I vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. 4 Vastuväidete kohaselt kaasab kohus PKS § 59 tulenevalt lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel vajadusel protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks. Eestkosteasutuse, kelle ülesandeks on lapse õiguste ja huvide kaitsmine ning tagamine, arvamusega tuleb kohtul arvestada ja sellele tuginemine on põhjendatud. Eestkosteasutuse arvamusega arvestamine on seda olulisem, et selle koostajateks on vastava eriala spetsialistid, kes lähtuvad lapse huvide kaitsmisel erialastest teadmistest ja kogemusest. Võru linna käsutuses olid kohtuasja materjalid, mis sisaldavad mitmeid Venemaa ametiasutuste poolt väljastatud tõendeid kostja ja tema elamistingimuste kohta, lisaks aitasid eestkosteasutuse arvamust kahtlemata kujundada kohtumised kostjaga, kes pöördus Võru linna poole abi saamiseks pärast seda, kui hageja oli X kostja teadmata Eestisse toonud ja keeldus lubamast emal lapsega kohtuda. Hageja oleks võinud esitada oma väited Võru linna arvamuses esinevate väidetavate puuduste kohta maakohtus, kuid ei teinud seda. Kohus jättis põhjendatult X elama ema juurde. X jäi pärast sündi elama kostja juurde Venemaale Petserisse. Hageja elas Eestis Võrus ja käis kostjal ja pojal üksnes külas. Enne 26.07.2006, mil hageja viis poja kostja teadmata ja tema tahte vastaselt Eestisse, oli X elanud ainult koos ema ja poolvennaga ning ei olnud veetnud isaga üksi ühtegi päeva. Seega oli X jaoks kodu ema juures Venemaal ja see oli ka keskkond, milles ta oli harjunud elama. Kostja töö ei ole kunagi takistanud tal laste eest hoolitsemist. Tunnistajad I. K ja A. I kinnitasid, et kostja on hea ema ja saab oma emaülesannetega hästi hakkama. Hageja viis lapse salaja ära tuttavast ja turvalisest elukeskkonnast ning pikka aega ei võimaldanud kostjal lapsega kohtuda. Jääb arusaamatuks, miks hageja ei arvestanud siis oma tegevuse mõjuga lapse psüühikale. Kostja viis lapse tagasi Venemaale, et anda talle tagasi tema senine elukeskkond ja ema hool. Kostja ei käitunud vastuolus lapse huvidega. Nimetatud asjaolu kinnitavad nii Võru linna arvamus kui kohtu otsus lapse elukoha osas. X elab ema juures ja hageja on sellest teadlik. Enne 26.07.2005 ei teinud kostja hageja ja X kohtumiste osas mingeid takistusi. Kostja arvates on oluline, et lapsel säiliks side mõlema vanemaga, kuid hageja tegevuse tõttu on kostjal raske hagejat usaldada. Kostja ja X said X Eestis viibimise ajal kohtuda üksnes seetõttu, et kostja esitas nii Võru linnale kui maakohtule korduvalt avaldusi ja taotlusi. Hageja tegi kostjale selles osas pidevalt takistusi ja paar kuud ei olnud kostjal üldse võimalik lapsega kohtuda. Seega esitab hageja kohtule ebaõigeid andmeid.
  15. E. T taotleb kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt rahuldas kohus hageja ühe nõude ja jättis teise nõude rahuldamata, rahuldades kostja vastuhagi, mistõttu oli põhjendatud kohtukulude jätmine poolte endi kanda. Kuigi iseenesest on õige, et suur osa istungi ajast kulus tunnistajate ülekuulamisele, ei saa jätta arvestamata, et valdavas enamuses oli tegemist vastuhageja tunnistajatega, kes suures osas andsid ütlusi asjaolude kohta, mida hageja polnud vaidlustanud või mis olid tõendatud dokumentaalsete tõenditega. Samuti oli kostjal kogu kohtumenetluse aja võimalik ilma kohtu sekkumiseta lapsega kohtuda, millist võimalust ta ka kasutas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  16. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuste põhjendused ei anna alust maakohtu vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks. 5 Ringkonnakohus kinnitab maakohtu otsuse põhjendusi ning kooskõlas TsMS § 654 lg 6 ei korda maakohtu põhjendusi.
  17. Vastuseks hageja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus leiab, et maakohus kooskõlas arvamuse andmise ajal kehtinud TsMS § 89 hindas avalikku huvi kaitsma õigustatud asutuse arvamust koos asjas kogutud tõenditega. Võru linn andis maakohtus tema poolt kogutud andmete põhjal arvamuse, mille kohaselt peaks laps jääma ema juurde (tl 59-60). Ringkonnakohtu istungil Võru linna esindaja kinnitas nimetatud seisukohta ning viitas sealjuures ka andmetele, mida eeskosteasutuse esindaja on kogunud ema elukohajärgsest omavalitsusest. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus eeskosteasutuse esindajal ja ka kohtul puuduvad põhjused, et teha olulisi etteheiteid lapse kummagi vanema kohta seoses nende elukoha või toimetulekuga ning arvestades ka hageja seletusi ringkonnakohtu istungil, milles ta käsitles probleeme kostja ema elukohas, kuid mitte kostja elukohas, ei ole määrava tähendusega asjaolu, et Võru linna esindaja ei ole vahetult kostja elukohas viibinud. Ringkonnakohus leiab, et kuna käesoleva vaidluse esemeks ei ole küsimus, et üks vanematest ei tule oma lapse eest hoolitsemisega toime, vaid küsimus, kumba vanematest arvestades lapse vanust ja muid asjas olulist tähtsust omavaid asjaolusid tuleks eelistada lapse vahetu hooldajana, siis on asjas kogutud tõendid piisavad otsustamaks, et määrata lapse elukoht ema elukoha järgi. Ringkonnakohus leiab, et asjas puuduvad tõendid, mis annaksid aluse muuta maakohtu otsust lapse elukoha määramise osas. Ringkonnakohtu istungil tõstatas hageja küsimuse lapsega suhtlemise õigusest. Kostja esindaja kinnitas, et nimetatud küsimust saab lahendada poolte kokkuleppel pärast lapse elukoha määramist. Kuna menetluses eraldi nõuet lapsega suhtlemise osas ei esitatud, siis tuleb kostja vastuväitega nõustuda. Samas ringkonnakohus märgib, et laste hooldusõiguse konventsiooni (jõustus Eesti suhtes 14.02.2001) kohaselt hõlmab hooldusõigus õigust otsustada lapse elukoha üle ja õigust lapsega suhelda. Seega kui vanemad ei jõua kokkuleppele lapsega suhtlemise korra osas, on ühel vanemal võimalik pöörduda abi saamiseks kohtu poole kas suhtlemise korra määramiseks või lapse elukoha muutmiseks.
  18. Vastuseks kostja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendatult menetluses kantud kulud menetlusosaliste endi kanda. Hageja esitas nõude abielu lahutamiseks ning soovis, et lapse elukohaks määrataks hageja elukoht. Kostja esitas vastuhagiavalduse, milles taotles lapse elukohaks määrata kostja elukoha. Ringkonnakohus leiab, et iseenesest ei saa õigusabi kasutamist välistada ka perekonnasuhetest tulenevates vaidlustes, kuid kuna sellistes vaidlustes nagu käesoleval juhul on lapse elukoha määramise küsimus, on esindatud avalik huvi ning kohtu õigus ex officio tegutseda, siis peavad menetlusosalised arvestama, et õigusabi kasutamise kulu ei pea mitte igakordselt vastaspoolelt välja mõistetama. Õige on apellandi väide, et hagi osalise rahuldamise korral jagatakse kohtukulud proportsionaalselt hagi rahuldamisega. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on lähtuda sellest, millises ulatuses maakohus hagi ja vastuhagi nõuded sisuliselt rahuldas. Maakohus rahuldas kummagi menetlusosalise ühe nõude, seega hageja nõue rahuldati osaliselt ja vastuhagi täies ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus mõlemad vanemad soovivad, et laps elaks nende juures ja põhimõtteliselt on mõlemal vanemal selleks ka tingimused olemas, kuid nad ei saa selles küsimuses lapse huve arvestavale kokkuleppele ning pöörduvad vaidluse lahendamiseks kohtu poole, ei ole nimetatud nõudega seotud õigusabikulude väljamõistmine vastaspoolelt käesolevas vaidluses põhjendatud. 6
  19. Ringkonnakohus leiab, et kuna apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata, siis on põhjendatud jätta poolte apellatsioonimenetluses kantud kulud kummagi poole enda kanda. Üllar Roostoja Egon Konsand 7 Andra Pärsimägi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.