MAAKOHTU LAHEND
lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Poolte vahel on vaidlus töövõtulepingu punkti 2 loetelus toodud punktide 1 ja 8 tõlgendamise üle. Töövõtulepingu punkti 4 kohaselt kohustub tellija tööettevõtjale tasuma punktis 2 nimetatud tööde teostamise eest 300 000 krooni vastavalt kokkulepitud maksegraafikule.
lg 3 ja 4 sätestavad, et töövõtja tasu nõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Töövõtulepingu punkti 2 loetelu punktide 1 ja 8 järgi pidi töövõtja teostama vundamendi ehituse + must põrand ning vundamendi ja seinte välissoojustuse. Maksegraafikus on kokku lepitud, et ettemaks tehakse tellija poolt summas 50 000 krooni 12.04.
lg 3 ja 4 ning jätnud kohaldamata
§-d 76 ja 195 lg
Kostja ei ole 12.04.2004 50 000 krooni tasunud, seega on ta kohustust rikkunud. Kohus on ebaõigesti kohaldanud
Töö pidi valmima 01.08.2004. Pooled ei ole kokku leppinud, et tasu makstakse tööde vastuvõtmise järgselt (valminud etappide kaupa) ega ole tasu maksmist sidunud etappide üleandmisega. Pooled leppisid kokku tasumises maksegraafiku alusel. Kohustus tuleb täita kokkulepitult. Töövõtja poolse lepingu täitmise tagas lepingu punkt 7, millise kohaselt oleks töövõtja tähtaja ületamisel kohustunud tasuma viivist 1000 krooni tööpäevas. Kostjal puudus 12.04.2004 alus arve tasumisest keelduda ja arve tuleb tasuda, kohustus täita. Vaidlus puudub selles, et hageja on tööd teinud ja eksperdi hinnangu kohaselt on tööd tehtud kvaliteetselt. Kohus asus seisukohale, et lepingu ülesütlemisel säilitab töövõtja oma tasu nõude, kuid ta peab ära näitama tema poolt tehtud kulutused.
lg 2 kohaselt lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Lepingust tekkis kohustus tasuda 50 000 krooni 12.04.2004, seega jäi see kohustus kostjale ka pärast lepingu ülesütlemist. Kohus on jätnud tähelepanuta, et 22.06.2004 lepingu ülesütlemise avaldus on tehtud just põhjusel, et kostja ei olnud tasunud lepingust tulenevaid makseid. Poolte vahel puudus kokkulepe, et hageja ehitab oma kuludega ja materjalidest T. K lapsele maja ja kulude kokkuvõte tehakse pärast objekti üleandmist. Hageja lõpetas tööd objektil 17.05.2004, sest vastavalt lepingu lisale 1 kuulus 12.05.2004 tasumisele uus makse 100 000 krooni, kuid 17.05.2004 seisuga oli tasumata veel esimene makse ja lisaks veel tarnitud materjalide ja teenuste eest. Pooltel ei olnud vaidlust lepingu punktide 1 ja 8 tõlgendamise osas, kohtu selline järeldus ei tulene poolte seisukohtadest ega esitatud tõenditest. Kohtuotsuse kohaselt on tõendatud, et lepingu ülesütlemise ajaks oli valmis ehitatud 2/3 vundamendist. Kui kohus leidis, et arve nr 36 oli esitatud vundamendi ehituse eest, siis oleks pidanud kohus rahuldama nõude vähemalt 2/3 ulatuses, seega välja mõistma tööraha vähemalt 13 000 krooni (50 000 krooni suurusest arvest tasuti hilinemisega 20 000 krooni). Kohus on ebaõigesti tuvastanud, et vundamendi kogumaksumus oli 50 000 krooni. Arve nr 36 ei tõenda seda. Hageja on selgitanud, et arve tulenes lepingust ning lepingus ei ole kokku lepitud eraldi vundamendi ehitust ja selle maksumust. Arve selgitus ei ole kooskõlas lepinguga. Kostja on korduvalt omaks võtnud, et pidi 12.04.2004 tasuma 50 000 krooni. 12.04.2004 ei saanud vundament valmis olla, sest sellel päeval alustati ehitust. Kostja on 28.06.2005 vastuses selgitanud, et vundamendi edasiehitus valmimiseni maksis 70 363 krooni. Hageja kalkulatsiooni kohaselt pidi vundamendi ehitusele kuluma kokkulepitud 300 000 kroonist töörahana vähemalt 80 000 krooni. 2/3 80 000-kroonilisest vundamendi ehituse üldmaksumusest oli 52 800 krooni. Arve nr 36 kattis suurema osa hageja tegelikest vundamendi ehitusega seotud kuludest ja hageja loobus täiendava arve esitamisest. Tunnistaja K.S on selgitanud, et vundamendi valmimise töö maht on 6-10% hoone kogumahust. Hoone kogumaksumus oli vastavalt OÜ Tartu Arhitektuuribüroo eelarvele ca 2,5 miljonit krooni ja vundamendi maksumus ca 226 000 krooni. Seega ei saanud vundamendi valmisehitamine maksta 50 000 krooni. Kohus ei ole hinnanud eelnimetatud tõendeid. 4 Hagi esemeks ei olnud kulude hüvitamise nõue, vaid lepingujärgne võlgnevus. Hageja on oma nõude tõendanud töövõtulepinguga nr 1, millise kohaselt pidi kostja tasuma 12.04.2005 50 000 krooni. 5. T.K. taotleb apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt ei ole apellant tõendanud oma nõuet. Kuigi kostja ei nõustu kõigi kohtuotsuses toodud põhjendustega, ei esitanud ta apellatsioonkaebust, kuivõrd leidis, et hinnates asjas esitatud asjaolusid ja tõendeid, ei tule apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtuotsusest erinevat otsust. Vastustaja ei nõustu kohtu põhjendusega, et poolte seletustega ja üleandmis-vastuvõtmisaktiga on tõendatud, et hageja poolt ehitati valmis 2/3 vundamendist. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit tööde teostamise kohta, mis tõendaks mis tahes osas vundamendi valmimist. Kostja on vastuses hagile 28.06.2005 avaldanud, et 100% vundamendi ehitusmahust on hageja teostanud töid vaid 29% ulatuses, samas on kostja kohtuistungil avaldanud, et ta pole ehitusekspert, mistõttu ei saa tema poolt antud näitajaid arvestada tõenditena. Hageja ei ole kostjale töid üle andnud. Tööde üleandmis-vastuvõtu akti nägi kostja esmakordselt, kui see saadeti talle koos hagimaterjalidega kohtust. Poolte seletustega leidis tuvastamist, et esimene rida vundamendiplokke oli hageja poolt paigaldatud. Ühtegi tõendit, millise osa protsentuaalselt moodustab 100% valmis vundamenditööde mahust vundamendiplokkide esimese rea paigaldamine, pole kohtule esitatud. Ebaõige on väide, et kohus on jätnud kohaldamata
§-d 76 ja 195 lg 2. Tulenevalt
§-st 635 on töövõtuleping tulemusele suunatud leping ning töö tegemist tuleb töövõtu puhul mõista valmistamisena. Poolte vahel oli kokku lepitud vundamendi valmistamine. Töövõtja ei teinud vundamenti valmis. Seega ei täitnud hageja lepingut ja rikkus
§-s 635 sätestatut. Kostja oli tasunud hagejale arvest nr 36 tehtud töö eest 20 000 krooni, mille võrra vähendas hageja hagi hinda. Kostja on 28.06.2005 vastuses esitanud kohtule tööde arvestuse „Hageja poolt teostatud tööd ja materjalid – materjalid vastavalt arvetele 28 957 ja tööjõud 20 000“. Apellant nõuab vastustajalt vundamendi osalise ehituse eest täis vundamendi ehituse tasu. 20 000 krooni eest, mis vastustaja on apellandile tasunud, on vundamenditööd apellandi poolt teostatud, 30 000 krooni eest ei ole apellant vundamenditöid teinud ja ei ole õigustatud tasu saama. Vundamenditööd lõpetas teine töövõtja (ja sai tasu), kuivõrd apellant jättis töö pooleli. Alusetu on apellandi väide, et kauba nimetus „vundamendi ehitus“ on märgitud arvel nr 36 ekslikuna. Nimetatud arve on hagi aluseks ning esimese astme kohtumenetluse jooksul ei ole hageja kordagi esitanud väidet, et nimetatud hagi alus on ekslik. Hageja on kohustatud esitama arved vastavalt raamatupidamise seaduse nõuetele, märkides arvel nimetuse, koguse ja hinna. Antud arve kajastab nimetatut. Väite, et vundamendi ehituse hind on arvestuslikult 6-10% hoone ehituse maksumusest, esitas hageja alles kohtuvaidlustes, mistõttu tuleb see jätta tähelepanuta. Samas saab asjas lähtuda valmis vundamendi tööde kogumaksumuse osas ainult lepingust ja hageja esitatud arvest nr
§-d 188-194.
§-de 188 lg 2 ja 189 lg 2 kohaselt lepingust taganemise kaudu muutub pooltevahelise võlasuhte sisu, s.o senine lepingust tulenevate kohustuste täitmisele suunatud võlasuhe asendub taganemise kaudu võlasuhtega, mille sisuks on täitmise käigus teineteisele täitmisena üleantu tagastamine. Seega lepingust taganemise tagajärjel muutub senine võlasuhe nn tagasitäitmisvõlasuhteks, mille sisuks on poolte vastastikused tagasitäitmiskohustused. Apellant on kinnitanud, et vastavalt lepingule kaevas ta vundamendi süvendi, valas vundamendi alusvöö ning paigaldas ühe rea vundamendiplokke. Kuna pärast lepingu lõpetamist jätkas vastustaja ehitustöid teise töövõtjaga, siis ei ole vastustajal võimalik tagasitäitmiskohustust täita.
lg 2 p 2 ja 3 kohaselt tagastamise või väljaandmise asemel peab lepingupool hüvitama üleantu väärtuse, kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud või kui üleantud asi on ümber töötatud. Seetõttu on ekslik apellandi väide, et tal on
Apellandil on õigus nõuda tehtud kulutuste hüvitamist ning kulutuste suuruse tõendamiskoormis lasub apellandil. Maakohus on põhjendatult leidnud, et apellandi nõue tuleb jätta 30 000 krooni ulatuses rahuldamata, kuna ta ei ole tõendanud selles ulatuses vastustajale tehtud kulutusi. Apellandi poolt tehtud kulutuste suurust ei tõenda tema poolt ringkonnakohtu istungil nimetatud tööde üleandmis-vastuvõtmisakt (t.l 17), kuna sellest ei nähtu tööde rahaline väärtus, sellel ei ole vastustaja allkirja ning vastustaja on selle vaidlustanud. Iseenesest ebaõige on maakohtu järeldus, et nimetatud aktiga on tõendatud vundamendi valmisehitamine 2/3 ulatuses. Kuivõrd lepingu 6 teine pool on selle vaidlustanud ja muud tõendid puuduvad, siis apellandi väide vundamendi valmisehitamisest 2/3 ulatuses on tõendamata. Samas ei ole ka see vaidlustatud otsuse ebatäpsus viinud maakohut ebaõigele lõppjäreldusele. Maakohus on õigesti leidnud, et pooltel on vaidlus lepingu p 2.1 ja 2.8 üle ning apellandi vastupidine seisukoht ei ole õige. Nimetatud lepingu punktides nähti ette vundamendi ehituse ja selle musta põranda ning vundamendi ja seinte välissoojustuse ehitamine. Kuna lepingust oli enne taganemist osaliselt täidetud just vundamendi ehitamisega seotud tööd, siis tuli maakohtul apellandi tehtud kulutuste suuruse kindlaksmääramisel lähtuda just nimetatud lepingupunktides märgitud tööde mahust ning hinnata tõendeid, millised kinnitavad eelnimetatud töid. Vastustaja on tunnistanud võlgnevust summas 48 956.81 krooni (koos temalt väljamõistetud summaga 22 956.81 krooni). Pooltevahelisest lepingust ei nähtu, kui suur summa 300 000 kroonist pidi katma vundamendi valmisehitamise või osa sellest. Seepärast ei ole asjakohane apellandi väide, et vundamendi ehitamisele pidi kuluma 80 000 krooni. Ringkonnakohus leiab, et lähtuvalt pooltevahelisest lepingust ja asja materjalidest on 48 956.81 krooni tehtud tööde eest proportsioonis lepingus kokkulepitud kogu ehitustööde maksumusega 300 000 krooni. Apellandi viide planeeritava eramu ehituse eelarvele (t.l 177-178) ei ole asjakohane, kuna viimase puhul on tegemist eelkalkulatsiooniga ning nimetatud eelkalkulatsioonis on ette nähtud suures ulatuses töid, mida pooled lepingus kokku ei leppinud. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellandi apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema kanda. Apellandilt tuleb välja mõista vastustaja põhjendatud õigusabikulud summas 2330.50 krooni. Andra Pärsimägi Egon Konsand 7 Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.