Obsah (6)

§ 173§ 174§ 190§ 191§ 222§ 231

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Lihtmenetluses tehtud otsus) Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Ene Tsefels Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 08.

§ 173

lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule.

§ 174

kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud.

§ 190

lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega.

§ 191

lg 1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, millega võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral.

§ 222

lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel.a. sõlmitud tähtajatu leping. Tulenevalt hageja poolt esitatud võlateatisest ja viivisearvutustest on kostja põhivõlg 728,77 krooni (kõneteenuste eest 508,18 krooni ning telefonimaksete eest 220,59 krooni) ja viivis 728,77 krooni. Saldo kinnitusest nähtuvalt on hageja lõpetanud lepingu.a. Hageja poolt esitatud arvetest nähtub, et hageja on arvestanud võlgnevuse hulka ka kuumaksed peale lepingu lõpetamist. Samuti on hageja ise märkinud enda esitatud vastuses, et kostja kohustub tasuma igakuised arvestuslikud kuumaksed kuni lepingu lõpetamiseni. Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt vastavalt hageja esitatud arvetele hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 623,41 krooni (445+88,43+44,99+44,99). Hageja nõue kuumaksete eest peale lepingu lõpetamist summas 44,99 krooni tuleb jätta rahuldamata. Samuti tuleb jätta rahuldamata hageja nõue teenuse peatamise eest summas 60 krooni kuivõrd hageja on esitanud teenuse peatamise tasu varjatult põhivõla hulka. Hagist ega üldtingimustest teenuse peatamise tasu ei tulene. Samuti on üldtingimuste punkt 5.1.12 kohaselt oli hagejal õigus peatada või lõpetada leping ning lepingu peatamist hageja tõendanud pole. Hageja on kostjaga lepingu lõpetanud. Hageja nõue viiviste saamiseks 728,77 krooni ulatuses ei ole tõendatud. Lepingu lahutamatuks osaks olevad mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused on dateeritud–. Leping sõlmiti kostjaga.a ning seega on üldtingimused dateeritud ajaliselt hiljem, kusjuures puudub igasugune kinnitus, et need kostjale teatavaks tehti või, et kostja nendega nõustus. Kohus märgib, et

§ 174kohaselt pole lepingu ühepoolne muutmine lubatud, olles nimetatud ajal kehtinud Ts

ÜS § 66 lg 2 mõttes tühine. Arvestades eeltoodut jätab kohus mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused tähelepanuta. Vastavalt

§ 231

lg 1 kohaselt on kohustiste täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga pole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 59,85 krooni ulatuses (3,2 aastat x 3% x 623,41). Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.

1. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.
2. a kehtinud TsMS § 60 lg-st 1 tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjalt võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega. TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi võis tasu õigusabi eest kuni 5% hagi rahuldatud osast hageja kasuks välja mõista. Eeltoodut kogumina hinnates jõudis kohus kokkuvõtva järelduseni, et hagiavaldus kuulub osaliselt rahuldamisele, 683,26 krooni (põhivõlg 623,41 krooni ja viivis 59,85 krooni) tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Väljamõistmisele kuulub ka riigilõiv summas 105 krooni ning arvestades asja mahtu ja keerukust õigusabikulud 50 krooni, kogusummas 155 krooni hageja kasuks. Ene Tsefels Kohtunik