KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2006 Tartu Tsiviilasja number 2-05-2443

§ 26

lg 1 p 19 näeb ette, et rahvastikuregistri andmeid võib muuta ka jõustunud kohtuotsusega. Eeltoodust nähtub, et kohus ei ole hinnanud kõiki tõendeid seadusest juhindudes igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning on rikkunud sellega oluliselt TsMS §

1. Kuna kohtuotsus võtab hagejalt võimaluse olla rahvastikuregistris seal, kus ta elab, siis on rikutud oluliselt TsMS §
2. Väljamõistetud kohtukulud on põhjendamatult suured ja ebamõistlikud. Vandeadvokaat Marina Valge on esindanud kostjat kohtutes seoses selle korteriga aastaid, seega problemaatika oli talle juba varasemalt tuttav. Mõistlikud ja põhjendatud on esinduskulud, mis tulenevad justiitsministri 3 määrusest Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord. Vastavalt nimetatud määruse §le 12 lg 1 on vastuse koostamise eest ette nähtud 1400 krooni. Sama paragrahvi
3. lõike järgi arvestatakse kohtuistungist osavõtu eest iga poole tunni eest 155 krooni. Kohtuistungid kestsid kokku 7 tundi, s.o 2170 krooni. Kuna tegemist on vandeadvokaadile hästi tuntud hagimenetlusega, siis vastavalt määruse §-le 5 tuleks seda summat korrutada koefitsendiga 1,3, s.o 4641 krooni. Tuleb aga arvestada, et advokaat M. Valge ei suhtunud oma ülesannetesse nõutava hoolsusega, mis väljendus selles, et ta taotles istungi edasilükkamist vastuhagi esitamiseks, kuid ei esitanud vastuhagi; kohtuistungil alguses ütles, et korteri hind on 750 000 krooni, hiljem hakkas rääkima võlgadest, kui suured aga on võlad, ei ole öelnud siiani; ta ei esitanud notarile vajalikke andmeid ostulepingu sõlmimiseks ja seetõttu kompromiss luhtus. Lähtudes määruse §-st 5 tuleks esindustasu vähendada 3000 kroonile.
4. OÜ X X vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt puudub apellandil seaduslik alus korteri kasutamiseks, mis rajaneb ka apellandi omaksvõtul. Poolte vahel ei ole olnud vara tasuta kasutamise lepingut ega vaikiva seltsingu segu. Hageja ei ole esitanud mingeid tõendeid, mis annaks alust esitada taolisi väiteid. Apellandi viide vaikiva seltsingu segule on täiesti arusaamatu ja on ka uus asjaolu, mida hageja ei ole esimese astme kohtus esitanud. Selles osas ei vasta kaebus TsMS § 633 lg 5 nõuetele. Kostja nõustub kohtuga, et kuna hagejal puudub õiguslik alus kostjale kuuluva eluruumi kasutamiseks, siis ei saa ta nõuda sissekirjutuse tegemiseks nõusoleku andmist ja kirjaliku üürilepingu sõlmimist. Hageja on rahvastikuregistri andmetel sisse kirjutatud Järva maakond Imavere vald Imavere küla Imavere majad 14-15.

§ 40lg 4 sätestab, et elukohateates esitatakse ühe elukoha aadress.

Kui isik kasutab elamiseks mitut elukohta, esitab ta rahvastikuregistrisse kandmiseks omal valikul ühe tema poolt kasutatava elukoha aadressi, seda on hageja vabatahtlikult teinud.

§ 40

lg 6 sätestab, et kui isik ei ole elukohateates märgitud eluruumi omanik, lisab ta elukohateatele eluruumi kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia või eluruumi omaniku loa elukohateates nimetatud elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. Hageja ei ole X 181-40 eluruumi omanik, tal puudub üürileping ja ka omaniku luba elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. Seega on olemas kõik alused, et jätta hageja taotlus rahuldamata. Pretensioonid, et kohus ei ole arvestanud osade tõenditega, on alusetud. Need tõendid ei ole asjakohased. Ka etteheide, et otsuses ei ole kajastunud kostja taotlust vastuhagi esitamiseks, on asjakohatu. Kostja põhjendas kohtuistungil, miks ta ei esita vastuhagi. Kostjal on õigus otsustada, kuidas ta realiseerib oma õigusi. Hageja andis 29.03.2006 kohtuistungil lubaduse, et kui müügilepingust 18.04.2006 notari juures midagi välja ei tule, siis vabastab ta suveks korteri. TsMS § 200 alusel on menetlusosaline kohustatud oma menetlusõigust heauskselt kasutama, ei ole lubatud menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Hageja ei ole korterit vabastanud ja on asunud menetlust venitama, mida ilmekalt näitab kostja esindajale e-posti teel saadetud kiri. Vastustaja ei soovi sõlmida apellandiga korteriomandi X 181-40 müügilepingut. Justiitsministri 26.01.2005 määrus nr 2 kehtestab riigi poolt osutatud õigusabi kulude hüvitamise korra ja määrad. Apellant ei ole esitanud ühtegi seadusest tulenevat asjaolu, miks ei ole kohtukulude väljamõistmine põhjendatud. Apellandi etteheited hoolsuskohustuste rikkumise osas on asjakohatud ja põhjendamata. Kui kostja oli valmis lahendama asja kompromissi sõlmimisega, siis hageja on kogu protsessi vältel tegelenud menetluse venitamisega ja soovimatusega sõlmida kompromiss. 4 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Vastavalt TsMS §-le 651 lg 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesoleval juhul vaidlustatakse maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis rahuldamata apellandi nõude kohustada vastustajat anda nõusolek tema sissekirjutamiseks aadressil X 181-40 Tartus ja õigusabikulude osas. Ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes nimetatud osas. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata Tartu Maakohtu
2. juuni 2006 otsus muutmata. Kuna vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg 6 sätetega vajalikuks korrata selle põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud põhjendus ei anna alust vaidlustatud maakohtu otsuse tühistamiseks. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et AS X X on Tartus X 181-40 asuva korteriomandi omanik. Maakohus on õigesti märkinud, et AÕS § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik võim asja üle ning omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada.

§ 40

lg 1 kohaselt elukoha aadressi kandmiseks rahvastikuregistrisse esitab isik kirjalikult elukohateate elukohajärgse kohaliku omavalitsusüksuse pädevale asutusele. Sama seaduse § 40 lg 6 kohaselt kui isik ei ole elukohateates märgitud eluruumi omanik, lisab ta elukohateatele eluruumi kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia või omaniku loa elukohateates nimetatud elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. Kuivõrd apellant ei ole tõendanud tema õigust eluruumi X 181-40 kasutamiseks, siis on maakohus põhjendatult jätnud apellandi nõude – kohustada vastustajat andma nõusolek apellandi sissekirjutamiseks aadressil X 181-40 Tartus – rahuldamata. Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid seadusest juhindudes igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning apellandi vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et temalt väljamõistetud õigusabikulud on põhjendamatult suured. Riigi õigusabi seadus ja selle alusel justiitsministri 26.01.2005 kehtestatud määrus Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord sätestab riigi õigusabi saamise tingimused ja korra. Vandeadvokaat M. Valge ei osutanud AS-le X X õigusabi riigi õigusabi korras. Seega apellandi viide, et temalt vastustaja kasuks väljamõistetud õigusabikulude suuruse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda eelnimetatud seadusest ja selle alusel kehtestatud korrast, ei ole asjakohane. Maakohus on õigesti lähtunud kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS §-s 61 sätestatust, mille kohaselt õigusabikulude suuruse kindlaksmääramisel tuleb hinnata nende vajalikkust ja põhjendatust. Ringkonnakohus leiab, et apellandilt väljamõistetud õigusabikulud, s.o 1600 krooni vastuse koostamise eest hagiavaldusele ning 1000 krooni ühel kohtuistungil kostja esindamise eest, on mõistlikud ja põhjendatud ning nende vähendamiseks puudub alus. Seejuures arvestab ringkonnakohus ka sellega, et maakohus on apellandilt väljamõistetud vastustaja õigusabikulusid juba vähendanud. Apellandi väide, et vandeadvokaat M. Valge ei suhtunud oma ülesannetesse nõutava hoolsusega ning seetõttu tuleks vastustaja õigusabikulusid vähendada, ei ole samuti põhjendatud. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole apellant kasutanud oma menetlusõigust heauskselt ning just seetõttu on toimunud kohtuistungite edasilükkamised. Apellandi sellekohast käitumist tõendab 5 ka vastustaja poolt lisatud apellandi esindaja 17.07.2006 e-kiri vastustaja esindajale. Maakohus ja vastustaja on teinud kõik endast sõltuva, et lahendada asi kompromissiga ning seetõttu on ebaõige apellandi väide, et kompromissi sõlmimine luhtus teise poole käitumise tõttu. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellandi apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema kanda. Vastustaja palub apellandilt välja mõista õigusabikulude katteks 3540 krooni (vastuse koostamine apellatsioonkaebusele). Ringkonnakohus leiab, et arvestades eelkõige asja keerukust, tuleb lugeda vajalikuks ja põhjendatud õigusabikulu suuruseks 1770 krooni ning nimetatud summa tuleb apellandilt vastustaja kasuks välja mõista. Andra Pärsimägi Egon Konsand 6 Üllar Roostoja