KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiiu Hiiuväin Otsuse avalikult teatavaks 15.mai 2006, Tallinn, Kentmanni kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

§ 477

lg 1, 3, 6, § 173 lg 1, § 174 alusel välja mõista halduskulude ja kommunaalteenuste eest 4 470,09 krooni ja kohtukuluna riigilõivu 420 krooni. esitas hageja täiendavad seisukohad seoses kostja vastusega. Hageja avalduse kohaselt haldas elamut alates AS, kes 16.11.2001 sõlmitud lepingu alusel ostis hagejalt elamute haldamisega tegeleva ettevõtte. Selle lepinguga ei loovutanud hageja AS-le nõudeõigust võlglaste vastu hooldus-, remondikulude ja kommunaalmaksete osas. Perioodil -oli elamu remondifondi kogutud 50 877,83 krooni, elamu remondiks kulutati aga 96 220,97 krooni, seega kogutust 45 343,14 krooni enam. Kuna remondifondi võlgnevus AS-le lepinguga üle ei läinud, peavad remondifondi ülekulu tasuma korteriomanikud vastavalt mõtteliste osade suurusele. Seetõttu on põhjendatud nõude esitamine kostja kui ühe elamu kaasomaniku vastu maja haldaja remondikulude kompenseerimiseks. Hagetav summa ongi kostja osa remondifondi ülekulust e 4 680,74 krooni. Hageja taotleb hagi rahuldamist täies ulatuses. esitas hageja kohtule täiendava kirjaliku seisukoha, milles jääb nõude juurde. Kostja vastuväited Kohtule esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Nõude suuruse põhjendamiseks ei ole ühepoolne raamatupidamise õiend kohane tõend. Hageja poolt esitatud raamatupidamisõiendis kajastuv arvutus ja summad on meelevaldsed. Õiendi kohaselt on hageja arvestanud üüri 4 680,74 krooni, 55 krooni, mille kostja nagu oleks maksnud ning 5 krooni. Arvestuse kohaselt on kostja tasunud ka detsembris. Vaidlusalusel perioodil ei ole kostja hagejale midagi maksnud ja ei pidanudki seda tegema, sest selleks puudus alus. AS-le pidi kostja tasuma 55 krooni korteriomandiseadmise kuluna, mitte üürina. Väidetava laekumise kohta ei oska kostja seletust anda, võimalik, et hageja esitas andmed selleks, et tõendada kohtule kostja poolt võla tunnistamist. Üüriarveid ei ole hageja kostjale esitanud, neid ei ole ka hagiavaldusele lisatud. Hageja väidab, et on teinud kulutusi, märkimata on, millele ja kui palju kulutati. Väidetavad kulutused on seostamata korteriga. Väidetava võla tekkimise ajal haldas elamut AS, kellele hageja tasus haldus- ja kommunaalteenuste eest, mida tõendavad vastusele lisatud arved. Hagi on esitatud pahatahtlikult kostja arvel rikastumiseks. esitas kostja täiendava vastuse, milles leiab, et nõue on tõendamata. Hageja avaldusest nähtub, et ta ei ole kostjale üüriarveid ega nõudeid kunagi esitanud. Nõude olemasolu on tõendamata. Hageja ei ole märkinud, mida soovib tõendada iga avaldusele lisatud tõendiga. On ebaselge, kuidas on määratletud elamu remondifond, kes selle määras, millal ja millisel alusel. Hageja poolt esitatud tõenditest jääb mulje, et hageja pearaamatupidaja on selle koostanud hagiavalduse eesmärke ja vajadusi silmas pidades. Kui hageja tekitas endale remondifondi ülekulu, on see tema riisiko: tema ebaotstarbeka planeerimise resultaat või hoolsuskohustuse täitmatajätmise tulemus. Ülekulu tuleks küsida isikult, kes selle tekkimises süüdi on, hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et see isik oleks kostja. Remondifondi ülekulu võimalusega ei ole hageja kunagi kostja poole pöördunud, tõendamata on, et ülekulu tekkinuks mingil objektiivselt põhjendatud asjaolul. Tõendamata on, et ülekulu ka tegelikult oli. Hageja ei ole täitnud tõendamiskoormist. Hageja ei ole esitanud ühtki arvet, millest nähtuks kostja võlgnevus. Arusaamatuks jääb hageja poolt esitatud arvete seos antud asjaga, nt AS arve AS-le, AS arve AS-le. Kostja dušširuume ei ole AS kunagi remontinud. Hageja poolt lisatud. lepingu p-s 2.7 viidatakse lisale

1. Lisa 7 ei ole hageja esitanud. Seetõttu ei saa kostja hinnata, kas hageja nõue tuleneb nimetatud lepingust. Lisa 7 puudumist tuleb tõlgendada kostja kasuks. Hagi on ebaselge, tõendamata ja põhjendamata, mistõttu kostja taotleb selle rahuldamata jätmist ja kohtukulu hageja kanda jätmist. 2 vastuse kohaselt puudub vaidlus selles, et kostja oli korteri omanik alates. Sellest tulenevalt ei puutu asjasse hageja poolt esitatud arved kohta. Hooneregistritõendiga kummutab hageja ise nõude vähemalt osaliselt. Hageja ei väida, et kostja vastutaks ka perioodi eest, mil ta korteri omanik ei olnud. Kohtu põhjendused Kohus määras asjas kirjaliku menetluse 16.03.2006 kohtumäärusega juhindudes TsMS § 405 lg
2. Määruses andis kohus pooltele tähtaja kõigi asjas tähtsust omavate dokumentide ja taotluste esitamiseks ning selgitas TsMS § 405 2.lõiget. Pooled said kohtumääruse kätte, mida tõendavad väljastusteated. Pooled ei vaidlustanud asja lahendamist kirjalikus menetluses. Poolte poolt pärast määruse tegemist saadetud avaldused on vastaspoolele edastatud, pooled said need kätte, mida tõendavad allkirjad väljastusteadetel. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole nõuet usaldusväärselt tõendanud, hageja poolt esitatud avaldused ja tõendid on vastuolulised. Hagi esitamise õigust tõendab hageja registrikaart (tl 9-10), millest nähtuvalt hageja ühines AS-ga Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja talle perioodi eest, mistõttu kuuluvad kohaldamisele seadused kehtinud redaktsioonis. EES § 151 lg 1 hageja poolt hagiavalduses märgitud sõnastuses ei kehtinud, mistõttu ei kuulu kohaldamisele. EES § 15 lg 1 sätestas, et erastatud eluruumidega elamus võivad omanikud asutada elamu ühiseks haldamiseks korteriühistu. Korteriühistu liikmeks on ka seaduse §-s 6 nimetatud kohustatud subjekt erastamata korterite ja neile vastava muu osaga elamust. Elamutes, kus ei ole korteriühistut moodustatud ega haldamist korteriomanikele üle antud, korraldab elamu haldamist kuni eluruumide erastamise kohustatud subjekt või isik, kellele on haldamine õigusaktides sätestatud korras üle antud ja kellele on erastatud eluruumide omanikud kohustatud maksma majandamiskulusid korteriomandiseaduse (KOS) järgi. Eluruumide erastamise kohustatud subjektile või isikule, kellele on haldamine üle antud, kohaldatakse selles õigussuhtes korteriomandiseaduses valitseja kohta käivaid sätteid. Nimetatud sättest tulenes kostja kohustus maksta elamu haldajale majandamiskulusid KOS järgi. KOS § 13 lg 1 kohustas korteriomanikku tasuma kaasomandil lasuvad maksud, kandma avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saama kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega.

§ 173

lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. § 174 järgi ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubatud.

§ 477

lg 1 sätestab, et isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Lg 6 kohaselt laienevad need sätted ka juhtudele, mil vara säästetakse teise isiku arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud alusteta. Hageja poolt esitatud asjaolud ja tõendid on vastuolulised. Nii märgib hageja hagiavalduses, et kostja oli väidetava võlgnevuse tekkimise ajal omanik ja esitas hagi halduskulude ja kommunaalteenuste tasu väljamõistmiseks. Hagiavaldusele lisatud hageja poolt koostatud tõendist üüriarvestuse ja laekumiste kohta (tl 8) nähtub, et kostjale on arvestatud üüri ja kostjal on üürivõlg 4 470,09 krooni suuruses. Hageja tõendis märgitud 55 krooni maksmise kohta, väidab kostja, et selle maksis ta AS-le korteriomandi seadmise kuluna. Nimetatud tõend ei tõenda halduskulude ja kommunaalteenuste tasu võlga. Halduskulude suuruse ja kommunaalteenuste tasu suuruse kohta hageja tõendeid ei esitanud. Kuna hageja poolt esitatud tõend kajastab üüri arvestamist ja üürivõlga ei arvesta kohus seda vaidluse 3 lahendamisel, kuna hageja nõuab halduskulusid ja kommunaalteenuste tasu. Ka ei tõendanud hageja hagi esitamisel kostja omanikuks olemist. Sellekohase tõendi (tl 15) esitas hageja Kostja väidet, et väidetava võla tekkimise ajal haldas elamut AS, tõendavad vastusele lisatud AS arved (tl 36-38) kohta. Arvetest järeldub, et kostja tasus ettenähtud makseid korrapäraselt, kuna arvetes puuduvad andmed võlgnevuse kohta. Hageja esitatud avalduse kohaselt hakkas elamut haldama AS alates (tl 73-84). Kostja väidetav võlgnevuse tekkis hagiavalduse kohaselt perioodil -, seega ajal, mil hageja enda avalduse kohaselt haldas elamut AS. AS ja hageja vahel sõlmitud teeninduslepingu (tl 16-23) kohaselt haldas hageja elamut alates. Sellest tulenevalt puudub hagejal nõudeõigus kostja vastu hagiavalduses märgitud perioodi eest. Hageja poolt esitatud tõendid (tl 44-72) kogutud remondifondi kohta kajastavad andmeid varasema perioodi kohta, mis tulenevalt hagiavalduse märgitud võlgnevuse tekkimise ajast, ei puutu asjasse. Hagiavalduse märgib hageja, et poolte vahel puudus kirjalik kokkulepe haldus- ja hoolduskulude hüvitamiseks. Samas on hageja ja As vahel sõlmitud ettevõtte ostumüügilepingu p 2.3.1 märgitud, et müüja annab ostjale üle lepingu sõlmimise ajal kehtivatest lepingutest tulenevad õigused ja kohustused. Lepingu lisa 3 (tl 84) on märgitud, et kostjaga oli leping (). Kuigi kostja oli korteri omanik alates (tl 15), on hageja esitanud tõendeid, mis kajastavad hageja väidetavaid kulutusi ka 1996 (tl 44, 51-53, 68-72). Hageja poolt avaldusele lisatud väljavõtted küsitud kommunaalmaksetest ja hooldustasudest eest (tl 105-110) ei tõenda samuti hageja nõuet, kuna sel ajal haldas elamut AS . Hagiavalduses märgib hageja, et nõuab kostjalt halduskulusid ja kommunaalteenuste tasu. hageja avalduses märgitu kohaselt on aga väljanõustava summa näol tegemist hoopis kostja osaga remondifondi ülekulust. Kooskõlas TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Arvestades hagiavalduse märgitud võlgnevuse tekkimise perioodi, hageja poolt esitatud asjaolude, seisukohtade ja tõendite vastuolulisust, asub kohus seisukohale, et hagi tuleb ülalmärgitud põhjendustel tõendamatuse tõttu jätta rahuldamata. Kooskõlas TsMS ja TMS RakS § 3 kuuluvad kohtukulud väljamõistmisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS järgi. Kooskõlas TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb hageja kohtukulud (riigilõiv) jätta tema enda kanda. T. Hiiuväin kohtunik 4