3-06-73/15

ÄRAKIRI MÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. mai 2006, Jõhvi 3-06-73 X (registrikood X) kaebus Maksu- ja Tolliameti (registrikood 70000349) Ida maksu- ja tollikeskuse 09.12.2005 otsuse nr. 12-5/126 tühistamiseks RESOLUTSIOON 1.Lugeda X apellatsioonkaebus esitatuks seaduses sätestatud tähtaja rikkumisega. 2.Lugeda kaebaja poolt esitatud põhjendused mittemõjuvateks, jätta apellatsioonitähtaeg ennistamata ning tagastada apellatsioonkaebus selle esitajale. 3.Selgitada, et määrusele võib 10 päeva jooksul arvates selle ärakirja kättesaamisest esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 11.01.2006 esitas X Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse ja palus, et tühistataks Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 09.12.2005 otsus nr. 12-5/126, millega määrati talle suhkru üleliigne laovaru koguses 851 955 kg. Tartu Halduskohus arutas kaebust 14.03.2006 kohtuistungil ja tegi kohtuotsuse avalikult teatavaks 28.03.
2. X esindaja advokaat Urmas Kiiki poolt koostatud ja posti teel edastatud apellatsioonkaebus jõudis Jõhvi kohtumajja 28.04.
3. Apellatsioonkaebuse puuduste kohta koostatud kohtumääruse peale esitatud taotluses palus Urmas Kiik ennistada kaebuse esitamise tähtaeg ja põhjendas oma taotlust sellega, et eeldas posti kiiremat liikumist ning, et menetlustähtaegade kulgemise alguse muutmata jätmise tõttu on seadusega ettenähtud kaebetähtaeg vähemalt kaks päeva vähenenud, mis ei saanud olla seadusandja mõte. KOHTU PÕHJENDUSED Halduskohtumenetluse seadustiku § 31 lg. 5 sätestatu kohaselt peab apellatsioonkaebuse esitama 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavakstegemisest. Halduskohtumenetluse seadustik menetlustähtaegade kulgemisega seonduvat täpsemalt ei reguleeri, kuid selle § 5 lg. 1 kohaselt tuleb seadustikus reguleerimata küsimustes juhinduda tsiviilkohtumenetluse sätetest. 01.01.2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lg. 1 kohaselt tuleb menetlustähtaegade arvutamisel kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut. Nimetatud seaduse § 135 lg. 1 ja 2 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus ning tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähtaega ja tähtpäeva käsitlevaid sätteid ei ole uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku kehtestamisega muudetud ja seega ei vasta tõele kaebaja väide nagu oleks menetlustähtajad tähtaja alguse osas lühenenud. Tsiviilkohtumenetluse seadusetiku § 62 lg. 2 sätestatu kohaselt võib menetlustoimingut teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00, kui see aga tuleb teha kohtus, siis kuni kohtu tööpäeva lõpuni. Kuna nimetatud seadustikus pole 1 menetlustoimingu tegemiseks vajaliku dokumendi posti teel edastamise juhuks soodsamaid tähtaegu ette nähtud, peab ka sellisel viisil edastatud dokument kohtusse jõudma ettenähtud tähtaja jooksul. X kaebuses koostatud kohtuotsus tehti Jõhvi kohtumaja kantseleis avalikult teatavaks 28.03.
4. Seega hakkas apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg kulgema 29.03.2006 ning viimane päev kaebuse kohtule esitamiseks oli 27.04.
5. Apellatsioonkaebus saabus Jõhvi kohtumajja alles 28.04.2006, mil seaduses sätestatud apellatsioonitähtaega oli juba möödunud. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja on seaduseandja kehtestatud selle arvestusega, et kaebajal oleks piisavalt aega otsustada kaebeõiguse kasutamise üle, tutvuda kohtuotsuse põhjenduste ja asjassepuutuvate õigusaktidega, selgitada välja kõik apellatsioonkaebuse koostamiseks vajalikud asjaolud ning edastada kaebus asjaomasele kohtule õigeaegselt. Halduskohtumenetluse seadustiku § 33 lg. 4 sätestatud apellatsioonitähtaja ennistamise võimaluse on seaduseandja ette näinud üksnes nende juhtumite tarbeks, mil apellatsioonkaebuse esitamine viibib kaebuse esitajast mitteolenevatel põhjustel ning halduskohtus saab tähtaja ennistada vaid siis, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel. Seejuures on halduskohtumenetluse praktikas juba ammu levinud seisukoht, et mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamisel saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist ja mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebaja pole seadustest aru saanud või osanud neid õigesti tõlgendada. Seaduste mittetundmine või neist vale arusaamine on subjektiivsed asjaolud, milledele tuginemine saaksid anda tähtaja ennistamiseks alust vaid kaebaja isikust lähtuvatel väga erandlikel juhtudel. Antud juhtumi puhul ei oleks võimalik kaebaja isikust tuleneda võivatele mistahes asjaoludele tugineda sest, tegemist on advokaadi õigusabi kasutanud juriidilise isikuga. Kuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku uus redaktsioon on praeguseks juba piisavalt palju aega kehtinud, ei saanud varasemast erinev menetlustähtaegade arvutamise kord olla ka üllatuseks. Eelnevalt juba nimetatu kohaselt on X apellatsioonkaebus esitatud seaduses sätestatud apellatsioonitähtaja rikkumisega. Kuna kaebaja ei ole nimetatud kohtule ühtegi objektiivset põhjendust, millest nähtuks apellatsioonkaebuse õigeaegse esitamise võimatus, puuduvad apellatsioonitähtaja ennistamiseks põhjused ja vastav taotlus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 33 lg. 4 alusel rahuldamata jätta. /allkiri/ Raili Randlane Kohtunik Ärakiri õige: Raili Randlane Kohtunik 2