3-05-751 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Kaire Pikamäe, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 24. oktoober 2006, Tallinn Haldusasja numbe

§ 123

lg 1 p 3 alusel antud elama asumiseks Eestis püsivalt elava lähedase sugulase (tütar G. B) juurde. Kaebajad esitasid 01.06.2005 taotluse tähtajalise elamisloa pikendamiseks. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti 09.08.2005 otsusega nr 20051236 keelduti D.A ja nr 20051235 N. A tähtajalise elamisloa pikendamisest. Otsuse põhjenduste kohaselt ilmnes taotluste menetlemisel, et taotlejate puhul ei ole täidetud

§ 123

lg 1 p 3 sätestatud tingimused tähtajalise elamisloa saamiseks, mille kohaselt võib välismaalasele anda elamisloa elama asumiseks Eestis püsivalt elava täisealise isiku juurde. Taotlejate täisealine tütar ja Eestisse kutsuja G. B omab Eestis tähtajalist elamisluba alates 12.01.1997. Taotlejatele anti elamisluba eksituse tõttu.

§ 12

lg 9 p 2 ei võimalda elamisluba anda välismaalasele, kes ei vasta seaduses sätestatud tingimustele. Asjaolu, et isikule on ekslikult antud tähtajaline elamisluba, ei anna talle alust nõuda samast eksitusest lähtumist elamisloa pikendamisel.

1. D.A ja N. A kaebustes paluti kohtul tühistada Kodakondsus- ja Migratsiooniameti 09.08.2005 otsused nr 20051235 ja
2. Kaebuse esitajad leidsid, et nad vastavad

§ 12

lg 1 p 3 ja § 123 lg 1 p 3 toodud tingimustele, millistele peab vastama välismaalane, kes soovib asuda elama Eestis püsivalt elava täisealise lapse juurde, mistõttu on

§ 12lg 9 p-i 2 rakendatud ekslikult.

Kaebajad on 75 aastat vanad, pensionärid ja nende tervislik seisund ei võimalda neil iseseisvalt hoolitseda enda eest. Kaebajate tütar on ainus isik, kes saab osutada kaebajatele vajalikku abi ja hooldust. Kaebajate kodakondsusjärgses riigis puuduvad neil sugulased ja isikud, kes saaksid võimaldada neile abi ja hooldust. Kaebajad elasid rajoonis, mis on kannatanud Tšernobõli tuumareaktori avarii tõttu, mistõttu neil on rasked terviseprobleemid. Tervise tõttu ei kannata kaebajad transportimist.

§ 123

lg 1 kehtestatud nõue, et Eestisse elama asumise kutsujaks võivad olla üksnes Eesti kodanikud ja alalise elamisloa alusel vähemalt viis aastat Eestis elanud välismaalased, on põhiseadusevastane ja riivab kaebajate põhiseaduse §-des 26 ja 27 sätestatud põhiõigusi, sest neil kaob õiguslik võimalus elada perekonnaelu Eestis. Lisaks sellele on kaebajad võetud juba maha Venemaal elanikeregistrist ja pensioniarvelt, nende maja külas on muutunud aasta jooksul elamiskõlbmatuks, samuti ei eksisteeri küla ennast, sest kõik elanikud lahkusid sealt elama teistesse kohtadesse. 3. Tallinna Halduskohtu 16.03.2006 otsusega jäeti kaebused rahuldamata. Otsuse põhjendused olid järgmised: 1)

§ 123

lg 1 kohaselt võib välismaalasele anda tähtajalise elamisloa elama asumiseks Eesti kodanikust või alalise elamisloa alusel ja vähemalt viis aastat Eestis elanud välismaalasest lähedase sugulase juurde. Nimetatud säte jõustus 01.05.2004, mis tähendab seda, et kaebajate puhul ei olnud elamisloa andmise tingimused täidetud juba esmase elamisloa andmisel ning selle andmisest oleks tulnud keelduda. Kaebajate tütar G. B ei ole Eesti kodanik ega oma Eestis alalist elamisluba. Seega anti esmane elamisluba kaebajatele KMA ametniku eksimuse tõttu.

§ 12lg 9 p 2 kohaselt keeldutakse elamisloa pikendamisest, kui välismaalane ei vasta seaduses sätestatud 2

§ 12lg 1 p-s 5 sätestatud alusel.

PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 4. D.A ja N. A apellatsioonkaebustes palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellantide põhjendused on järgmised. On ilmne, et kaks aastat tagasi Eestisse asunud apellantidel on tihe side tütrega, kes neid toetab rahaliselt ja osutab neile hooldust. Seega elavad apellandid Eestis seadusega kaitstavat perekonnaelu põhiseaduse §-de 26 ja 27 ja Euroopa Inimõiguste Konventsiooni tähenduses. Elamisloa andmisest keeldumine, millest tulenevalt neil kaob õiguslik alus Eestis viibida, rikub seda õigust. Isiku õigus elada Eestis ei tulene üksnes

st, vaid ka põhiseadusest ja Euroopa Inimõiguste Konventsioonist. Halduskohus tunnistas ka ise, et arvestades apellantide vanust ja tervislikku seisundit, ei ole tegelikult neid objektiivselt võimalik tulevikus Eestist sundkorras välja saata. Sellega seoses jääb arusaamatuks elamisloa andmisest keeldumise põhjendatus. 5. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see jätta rahuldamata. Vastuväidetes kordas Kodakondsus- ja Migratsiooniamet vaidlustatud haldusaktide ja halduskohtu otsuse põhjendusi. Lisaks märkis Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, et tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumine ei tähenda, et isik ei võiks taotleda uuesti elamisluba. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti vaidlustatud otsusega ei ole otsustatud isikut välja saata. Väljasaatmine on iseseisev toiming, eeldades vastava ettekirjutuse tegemisel uue otsuse tegemist. Arvestades kaebajate vanust ja nende tervislikku seisundit, mis muudab võimatuks nende tulevikus Eestist sundkorras väljasaatmise, on kaebajatel võimalik esitada elamisloa taotlus uuel, nt

§ 12lg 1 p 5 alusel ja seejärel hindab haldusorgan vastava taotluse põhjendatust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 3

§ 123

lg 1 p 3 sätestas vaidlustatud Kodakondsus- ja Migratsiooniameti otsuste tegemise ajal, et välismaalasele võib anda tähtajalise elamisloa elama asumiseks Eesti kodanikust või alalise elamisloa alusel ja vähemalt viis aastat Eestis elanud välismaalasest lähedase sugulase juurde muuhulgas järgmisel juhul - vanema või vanavanema elama asumiseks Eestis püsivalt elava täisealise lapse või lapselapse juurde, kui ta vajab hooldust ja tal ei ole võimalik seda saada oma asukohajärgses riigis või muus riigis ning tema või tema Eestis seaduslikult viibiva lapse või lapselapse püsiv legaalne sissetulek tagab tema ülalpidamise Eestis. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt keeldutakse elamisloa andmisest elama asumiseks Eestis elava lähedase sugulase juurde, kui Eestis elav lähedane sugulane või elamisluba taotlenud välismaalane ei vasta seaduses sätestatud tingimustele või ei ole täidetud muu elamisloa andmise tingimus, elamisloa taotlus ei ole põhjendatud või esineb muu elamisloa andmisest keeldumise aluseks olev asjaolu. Vaidlustatud otsustes on samuti viidatud

§ 12

lg 9 p-le 2, mis sätestab, et elamisloa andmisest ja pikendamisest keeldutakse, kui välismaalane ei vasta käesolevas seaduses kehtestatud elamisloa andmise või pikendamise tingimustele. 7. Protsessiosaliste vahel puudub vaidlus selles, et apellantide puhul ei ole täidetud

§ 123

lg-st 1 tulenev tingimus, mille kohaselt võib välismaalasele anda elamisloa elama asumiseks sellise lähedasest sugulasest välismaalase juurde, kes on Eestis alalise elamisloa alusel elanud vähemalt viis aastat. Apellantide tütrel pole alalist elamisluba. Seetõttu ei olnud apellantidel

§ 123

lg 1 p-st 3 selle sätte kohaldamisel eraldivõetuna tulenevat õigust tähtajalise elamisloa saamisele ning samuti puudub neil õigus selle sätte alusel nõuda ka tähtajalise elamisloa pikendamist. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga selles, et üksnes asjaolust, et isikule on varem antud ekslikult elamisluba, ei tulene isikule õigust nõuda samadel ekslikel alustel seadusevastaselt elamisloa pikendamist. 8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajate seisukohtadega ka selles, et

§ 123

lg 5 ja § 12 lg 9 p 2 alusel elamisloa andmisest või pikendamisest keeldumine välismaalasele Eestisse elama asumiseks lähedase sugulase juurde, kui selle sugulase näol ei ole tegemist Eestis alalise elamisloa alusel pikemat aega elanud isikuga, ei ole iseenesest käsitatav põhiseaduse §-dega 26 ja 27 ning Euroopa Inimõiguste Konventsiooni (EIÕK) artiklist 8 tuleneva perekonnaelu alaste õiguse rikkumisena. Eelviidatud sätetest ja rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest ei tulene isiku subjektiivset õigust või riigi üldist kohustust võimaldada välismaalastel ühendada oma perekonda selle riigi territooriumil, kui välismaalased seda soovivad. Eestis tähtajalise elamisloa alusel elav välismaalane, kellel puudub püsiv ja tihe side asukohariigiga, võib oma kohustusi hooldust vajavate perekonnaliikmete ees, kes elavad selle välismaalase kodakondsusjärgses riigis, täita ka selliselt, et siirdub nende juurde tagasi oma kodakondsusjärgsesse riiki. 9. Kaebuse esitajad on esile toonud, et tähtajalise elamisloa andmisest keeldumisele järgnevat kohustust lahkuda riigist ei suudaks nad täita oma tervisliku seisundi tõttu. Kaebuse esitajate näol on tegemist eakate inimestega. Toimikus nr 3-05-757 lk 17 asub 08.09.2005 Sõle Perearstid OÜ väljastatud tõend, mille kohaselt N. A vaevalt liigub ja vajab igapäevast kõrvalabi. Toimikus nr 3-05-751 lk 91 asuva 22.02.2006 väljastatud Sõle Perearstid OÜ tõendi kohaselt ei saa N. A liikuda väljaspool kodu, on praktiliselt lamaja ja vaevalt istub, liiklusõnnetusega kaasnenud trauma tõttu jalad ei liigu. Ka D.A kohta 08.09.2005 Sõle 4

§ 12

lg 1 p 5 kohaselt alus elamisloa taotlemiseks tulenevalt EIÕK-st (vt vastustaja seisukoht kohtuistungi protokoll toimik nr 305-751 lk 92). Asjassepuutuvateks EIÕK säteteks saab käesoleval juhul olla eeskätt selle konventsiooni art 8 osas, milles see kaitseb isikut ebaproportsionaalselt koormava eraellu sekkumise eest, samuti art 3 osas, milles kaitseb isikut ebainimliku kohtlemise eest. Halduskohus ja vastustaja leiavad seega sisuliselt, et käesolevas asjas tehtud elamisloa andmisest keeldumine ei võta kaebuse esitajatelt õigust taotleda EIÕK sätetele tuginedes tähtajalist elamisluba

§ 12

lg 1 p 5 alusel, mistõttu ei saa asjaolu, et neile elamisloa andmisest keeldumine ja nende riigist väljasaatmine võiks olla vastuolus EIÕK sätetega, mõjutada käesolevas asjas vaidlustatud elamisloa andmisest keeldumise otsuste õiguspärasust. 10.

§ 12

lg 1 p-s 5 nimetatud välislepingute all tuleb eeskätt silmas pidada välislepinguid, kus otseselt nähakse ette mõne isikute kategooria õigus viibimisalusele Eestis. EIÕK ei sätesta isikutele õigust siseneda välisriigi territooriumile ja seal viibida. Küll aga võib EIÕK-st tuleneda üksikjuhul riigi kohustus anda või pikendada isikule elamisluba, kui isikule kohustuse panemine riigist lahkuda rikuks mõnd isiku selles konventsioonis sätestatud õigust. Seega tuleb

s sätestatud alusel esitatud elamisloa pikendamise taotluse lahendamisel selle seaduse sätete kõrval hinnata, kas isikule elamisloa pikendamisest keeldumine oleks kooskõlas EIÕK-ga. Silmas tuleb pidada seda, et EIÕK näol on tegemist Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepinguga, mis põhiseaduse § 123 2. lõike kohaselt kuulub konkreetsel juhul kohaldamisele ka vastuolu korral Eesti seadusega, sealhulgas

ga. Põhiseaduse selle sätte alusel Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepinguga vastuolus oleva seaduse kohaldamata jätmise õigus on nii kohtul kui täitevvõimul. Eeltoodust järeldub, et kui isiku elamisloa pikendamisest keeldumine oleks vastuolus EIÕK sätetega, ei saa

§ 123

lg 1 p 3 alusel esitatud elamisloa pikendamise taotluse rahuldamata jätmise õiguspärasust põhjendada asjaoluga, et välismaalase mittevastavuse tõttu VS § 123 lg 1 p-s 3 sätestatud tingimustele oli

§ 123lg 5 ja § 12 lg 9 p 2 alusel keelatud tema elamisloa pikendamine.

Kuna

alusel esitatud elamisloa pikendamise taotluse menetlemisel kuulub lahendamisele ka küsimus, kas elamisloa pikendamisest keeldumine oleks kooskõlas EIÕK sätetega, ei saa isik juhul, kui jõustunud haldusaktiga on jäetud tema elamisloa pikendamise taotlus rahuldamata, nimetatud haldusakti vaidlustamata väita, et tema õigus Eestis viibida tuleneb

§ 12

lg 1 p 5 kohaselt EIÕK-st kui välislepingust, ning nõuda

§ 12lg 1 p 5 alusel EIÕK sätetele tuginedes elamisloa pikendamist.

Seetõttu ei ole põhjendatud vastustaja ja halduskohtu seisukoht, et kaebuse esitajatele tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumine ei võtnud neilt õigust tähtajalise elamisloa pikendamist taotleda. 11. Riigikohtu praktikas on rõhutatud, et juba tähtajalise elamisloa taotluse üle otsustamisel tuleb esialgselt kaaluda isiku väljasaatmise perspektiive ning esitada elamisloa andmisest 5

§ 123

lg-st 1 tulenev tingimus, mille kohaselt võib välismaalasele anda elamisloa elama asumiseks üksnes sellise lähedasest sugulasest välismaalase juurde, kes elab Eestis alalise elamisloa alusel. Eeltoodud põhjusel on Kodakondsus– ja Migratsiooniameti käesolevas asjas vaidlustatud otsused õigusvastased. Sel põhjusel tuleb halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldatakse D.A ja N. A kaebused ja tühistatakse vaidlustatud Kodakondsus- ja Migratsiooniameti 09.08.2005 tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise otsused nr 20051236 ja

1. Kuna üksnes elamisloa pikendamisest keeldumise haldusaktide tühistamisega ei saavuta kaebuse esitajad elamisloa pikendamist, on kaebuse eesmärgiga hõlmatud Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kohustamine D.A ja N. A tähtajalise elamisloa pikendamise taotlused uuesti läbi vaadata.
2. Kaebuste ja apellatsioonkaebuste esitamisel on kumbki apellant tasunud riigilõivu 20 krooni. Kaebuste rahuldamise tõttu ringkonnakohtu otsusega tuleb HKMS § 92 lg 1 alusel need summad kohtukuludena Kodakondsus- ja Migratsiooniametilt kaebuse esitajate kasuks välja mõista. Lauri Madise Silvia Truman Kaire Pikamäe 6