HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Kostja õigeksvõtul põhinev otsus) Kohtuasja number 2-05-13463 (uus number alates 01.01.2006.a., vana number 2/277- 21826/05) Otsuse kuupäev
- juuni 2006.a. Kohtunik Krista Kirspuu Kohtuasi AS hagi RT vastu 8617.36 krooni väljamõistmiseks . Asja läbivaatamise kuupäev
- juuni 2006.a., kirjalik menetlus. Resolutsioon Hagi rahuldada. Mõista välja RT’lt AS kasuks 9748.23 (üheksa tuhat seitsesada nelikümmend kaheksa krooni ja 23 senti) krooni sh 8617.36 krooni kohustuse täitmiseks ja 1130.87 krooni kohtukulude katteks. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista poolte vahel sõlmitud krediitkaardi lepingust tuleneva võla summas 6098.90 krooni, intressi 294.30 krooni ja viivise summas 2224.16 krooni, kokku summas 8617.36 krooni ning kohtukulud. KOSTJA VASTUVÄITED Kohus väljastas kostjale hagiavalduse ärakirja ja selle lisad koos kohustusega esitada hagile kirjalik vastus. Kostja on eelnimetatud materjalid kätte saanud ja on kohtule kirjalikult vastanud. Oma kirjalikus vastuses kohtule kostja tunnistas hagi. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus leiab, et kuivõrd kostja oma avalduses tunnistas hagi, tuleb hagi rahuldada. Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 1 võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 ja 2 kohaselt enne 01.juulit 2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 58 järgi tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest. TsK § 173 järgi tuleb kohustis täita nõuetekohaselt; § 174 järgi on ühepoolne kohustise tingimuste muutmine või kohustise täitmisest keeldumine lubamatu. TsK § 231 lg 1 kohaselt rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teist protsendimäära. Vastavalt VÕS 101 lg 1 p 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS (kuni 31.12.2005.a. kehtinud redaktsioon) § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja on hagiavalduse esitamisel.a maksekorraldusega tasunud riigilõivu 700.00 krooni, mis vastavalt TsMS § 60 lg 1 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hagejal on.a arve nr alusel tekkinud kohustus tasuda oma esindajale osutatud õigusabi eest 430.87 krooni. Nimetatud summa tuleb TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 1 kuulub kostja õigeksvõtul põhinev otsus viivitamatule täitmisele. Krista Kirspuu Kohtunik