MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Tallinna Ringkonnakohus Ivo Pilving, Silvia Truman ja Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht
- november 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-1817 Haldusasi D.Di kaebus Tallinna Vangla ja Põhja Politseiprefektuuri toimingute peale Tallinna Halduskohtu
- oktoobri
- a määrus Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus D.Di määruskaebus RESOLUTSIOON
- Rahuldada määruskaebus osaliselt.
- Tühistada Tallinna Halduskohtu
- oktoobri
- a määrus ooteruumides suitsetamist puudutavas osas. Muuta halduskohtu määruse motiive vastavalt käesoleva määruse motiividele. Muus osas jätta halduskohtu määrus muutmata.
- Rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt. Tallinna Vanglal tagada ooteruumides suitsetamiskeelust kinnipidamine. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 122 lg 5). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- D.D esitas halduskohtusse kaebuse Tallinna Vangla ja Põhja Politseiprefektuuri toimingute peale seoses kaebaja etapeerimisega kohtuistungitele. Vanglas viiakse kinnipeetav kambrist välja enne kella 7.
- Kuni kella 9.30 viibib kinnipeetav etappkambris. Kambris suitsetab 4-10 inimest, mille tõttu on raske hingata. Samuti on kambris kärarikas ja mustade pinkide tõttu ei saa istuda. Kirjeldatud viisil ootamine tingib peavalu. Hiljem konvoeeritakse kinnipeetavad etappboksidesse kas Pärnu mnt 7 kohtumajja või Liivalaia tn 24 kohtumajja. Pärnu mnt kohtumaja etappboksides on väga külm. Liivalaia kohtumaja etappboksides viibib 2-3 m2 pinnal 2-4 kinnipeetavat korraga, kes suitsetavad ja räägivad omavahel. Viibimine kirjeldatud tingimustes 2 kuni 9 tundi tekitab enne kohtuistungit psühhotrauma. Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus kohustamaks Tallinna Vanglat organiseerima kambrist väljatoomine vahetult enne konvoi saabumist ja kohustada politseiprefektuuri etapeerima kaebajat kohtusse vahetult enne kohtuistungit. Kaebaja põhjendab taotlust asjaoluga, et kaebuste lahendamine on aeganõudev.
- Tallinna Halduskohtu
- oktoobri
- a määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Halduskohus leidis, et konvoeerimine ei too kaasa kaebaja õiguste kahjustamist, 3-06-1817 sest konvoeerimise eesmärgiks on kaebaja toimetamine kohtusse tema esitatud kaebuste lahendamiseks ja kaebaja on saanud kohtuistungitest osa võtta. Kaebajal on võimalik esitada taotlus kaebuse lahendamiseks kirjalikus menetluses ning vältida sellega ebamugavat konvoeerimist ja sellega kaasnevat stressi. Asjaolu, et konvoeerimise korraldamine tekitab ebamugavust ja stressi, ei raskenda kohtuotsuse täitmist ega tee seda võimatuks. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
- D. D määruskaebuses palutakse halduskohtu määrus tühistada ja kohaldada esialgset õiguskaitset. Määruskaebuse esitaja leiab, et oma õiguste kaitseks peab kaebaja osalema istungil isiklikult (PS § 24). Isiklik osavõtt on vajalik, et kindlaks teha spetsiifilised asjaolud, kuna vanglasisene kord ei ole seal mitte viibivatele ja mitte töötavatele inimestele teada. Seetõttu tuleb anda põhjalikke seletusi ja vastuseid kohtul tekkinud küsimustele.
- Tallinna Vangla vastuses palutakse jätta määruskaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et etapeerimine on vajalik kinnipeetava kaebeõiguse kindlustamiseks. Hommikuseks loenduseks kell 7.45 peavad kõik kinnipeetavad olema lokaliseeritud kambrites. Ooteruumides viibimise aega ei ole aktidega võimalik määratleda, kuna tegemist on vangistuse täideviimise ja julgeoleku aspektist äärmiselt olulise liikumisega, mis hõlmab kahte ametkonda - politseid ja vanglat. Isikuid ei jäeta ooteruumidesse reeglina kauemaks, kui vajalik. Täiendavalt selgitas Tallinna Vangla, et viies etapikambris, millesse kinnipeetavad paigutatakse, ei ole lubatud suitsetada ja isikud on kohustatud keeldu järgima. Etapikambrisse ei ole võimalik paigutada eraldi suitsetavaid ja mittesuitsetavaid kinnipeetavaid. Etapikambreid koristatakse iga tööpäeva õhtul. Samas ei ole võimalik kindlustada, et mõni kinnipeetavatest ei pane pingile oma jalgu. Kinnipeetavate hommikuseks loenduseks on ette nähtud 30 minutit. Võimalik on hakkama saada 15 kuni 20 minutiga. Ettevalmistused etapeerimiseks algavad juba 1 kuni 2 päeva enne etapeerimist. Etapeerimise päeval võtab asjade paigutamine lattu aega 5 kuni 15 minutit, toidupaki kaasandmine ei ületa samuti 15 minutit. Lisaks võtab sama kaua aega kinnipeetavate läbiotsimine.
- Põhja Politseiprefektuuri vastuses palutakse jätta määruskaebus rahuldamata. Arvestades konvoeeritavate suurt arvu ei ole võimalik igat kinnipeetavat toimetada kohtusse talle sobival ajal. Seesugune käitumine ei oleks otstarbekas ja nõuaks oluliselt suuremaid rahalisi vahen deid, samuti tuleks palgata lisatööjõudu ja osta lisasõidukeid. Igaühel, kes ei suitseta, on õigus nõuda, et ta paigutataks boksi, kus ei suitsetata. Ühtegi mittesuitsetajat ei sunnita olema koos suitsetajatega. Puudub õigus takistada samas boksis viibivatel kinnipeetutel omavahel juttu ajada. Etappboksid on väikesed seetõttu, et isikuid hoitakse seal mõni tund. Aegajalt kuulab kinnipeetavaid valvav isik raadiot, mis maksimumvõimsusel mängides suudab teha vaid suh teliselt vaikset heli. Iga isik tajub temperatuure erinevalt. Pärnu mnt kohtumaja etappboksid on talvel suure külmaga jahedamad võrreldes Liivalaia kohtumaja etappboksidega. Isikuid ei hoita külmades kambrites kauem kui paar tundi ja valvuritele ei ole keegi kurtnud, et tempera tuur on liiga madal. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Kaebuses esitatud taotlus on sõnastatud tuvastamistaotlusena vangla ja politsei toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks kinnipeetavate etapeerimisel. Kaebaja eesmärgiks on kae busest nähtuvalt saavutada olukord, kus teda ei sunnitaks ootama kohtuistungile toimetamist pikka aega vangla ja kohtu ooteruumides. Kaebaja eesmärgile vastab seega kõige enam taot lus, et kohus keelaks vanglal tulevikus pidada kaebajat kinni ooteruumis kauem kui see on 2
(4)3-06-1817 kohtuistungile toimetamiseks vajalik. Sellest eesmärgist lähtub ka esialgse õiguskaitse taotlus. Seega tuleb kaebust tõlgendada ennekõike keelamiskaebusena. Ringkonnakohus ei välista, et kaebajal võib olla ka põhjendatud huvi seniste konvoeerimistoimingute õiguspärasuse hindamiseks, mistõttu keelamistaotlusega võib kaasneda ka tuvastamistaotlus.
- Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et õigusvastased toimingud kaebaja kohtusse toimetamisel ei või tuua kaasa tema õiguste pöördumatut kahjustamist. Tuvastades tagantjärele kaebaja õiguste rikkumise konvoeerimistoiminguga, ei ole kohtul võimalik tagantjärele õiguserikkumist kõrvaldada. Niisuguse otsuse täitmine oleks võimatu HKMS §12' lg 2 tähenduses. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaebaja saab ebamugavusi ooteruumides vältida, taotledes asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Osavõtt kohtuistungist on kaebaja põhiõigus ja õigusvastaste toimingutega konvoeerimisel või ooteruumide õigusvastase olukorraga ei tohi isikut kallutada loobuma sellest õigusest.
- Esialgse õiguskaitse vajadust ei välista ainuüksi vangla kinnitus, et ooteruumides on suitsetamine keelatud. Ringkonnakohtule jäävad ebaselgeks vangla täiendavas vastuses tehtud viited sellele, et kinnipeetav on kohustatud enda tervist ohustavast asjaolust vanglale teatama ning et kinnipeetaval on ooteruumis lubatud hoida enda juures tubakatooteid ja tuletikke. Kaebaja väidetest nähtuvalt ei ole vangla suutnud suitsetamiskeelu järgmist tagada. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et vangla ei või piirduda üksnes suitsetamise keelu kehtestamisega, vaid vanglal tuleb keelust kinnipidamist rangelt kontrollida ja tagada, et oleks täielikult välistatud suitsetamine neis ruumides, kus teised isikud on sunnitud viibima enda tahte vastaselt. Suitsetamine tuleb välistada vangla enda initsiatiivil, s.o sõltumata kaebaja ja muude kinnipeetavate taotlustest. Suitsetamiskeelu rikkumise võimaldamist ei saa vangla vabandada ühegi põhjendusega (nt et puudub võimalus võtta ära suitsetamistarbeid, puudub võimalus hoida eraldi suitsetajaid ja mittesuitsetajaid jne). Lisaks vangistusseadusele ja vangla sisekorraeeskirjale tuleb vanglal arvestada ka põhiseaduse § 28 lg-ga
- Isiku hoidmine vastu tahtmist ruumis, kus suitsetatakse, on käsitatav igal juhul õigusvastase tervise kahjustamisena ja see toob vastavalt riigivastutuse seaduse § 9 lg-le 1 kaasa õiguse nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist. Kuna suitsetamist puudutavas osas on kaebusel arvestatavad eduväljavaated ja ohus on kaebaja oluline põhiõigus, rahuldab ringkonnakohus selles osas esialgse õiguskaitse taotluse ja kohustab vanglat välistama ooteruumides suitsetamiskeelu rikkumine. Vahendite valik keelu tagamiseks sõltub vangla diskretsioonist. Kui ei leidu muid vahendeid, tuleb vanglal paigutada suitsetavad ja mittesuitsetavad isikud eraldi ooteruumidesse.
- Muus osas ei pea ringkonnakohus kaebaja õiguste olulist rikkumist konvoeerimistoimingutega lähiajal tõenäoliseks. Ringkonnakohus peab põhistatuks vangla väidet, et vangla oote ruume koristatakse regulaarselt.
- Kaebaja peab õigusvastaseks konvoeerimise korraldust selliselt, et ta tuuakse kambrist välja enne hommikust loendust kl 7.45, mistõttu ta on sunnitud viibima vangla ooteruumis kl 9.00-ni või koguni 9.30-ni. Vangla põhjendab vajadust konvoeeritava kinnipeetava varajaseks ooteruumi paigutamiseks järgmiselt: hommikuse loenduse ajal peab kinnipeetav olema lokaliseeritud; hommikune loendus võtab aega kuni 30 minutit; asjade paigutamine lattu võtab aega kuni 15 minutit; toidupakkide kaasaandmine võtab aega tavaliselt kuni 15 minutit ja kinnipee tavate läbiotsimine samuti 15 minutit. 3
(4)3-06-1817 Ringkonnakohus ei pea võimalikuks teha vanglale olemasoleva teabe põhjal esialgse õiguskaitse korras ettekirjutust, mis keelaks vanglal kaebajat enne hommikust loendust ooteruumi paigutada. Ehkki vanglal tuleb isiku mittevajalikku ooteruumis hoidmist vältida, ei saa kohus võtta vanglalt kaalutlusõigust konvoeerimise korraldamisel. Kaebaja õiguste võimalik riive ei ole nii intensiivne, et ooteruumis viibimise aega tuleks iga hinna eest lühendada. 11. Kaebajal ei ole ringkonnakohtu hinnangul õigust nõuda, et teda konvoeeritaks vanglast kohtusse vahetult enne istungi algust. Kaebaja soov viibida kohtu ooteruumis võimalikult lühikest aega ei ole nii kaalukas, et see õigustaks politsei lisakulutusi tema individuaalseks konvoeerimiseks. Küll aga tuleb halduskohtul asja sisulise arutamise käigus kontrollida, kas tingimused kohtute ooteruumides on õiguspärased, ja tagada vajadusel õiguskaitse õigusvastaste tingimuste suhtes, kaasates menetlusse asutused, kes nende eest vastutavad. Seni asjas kogutud andmete põhjal ei nähtu kohtute ooteruumides kaebaja õiguste olulist rikkumist tulevikus, mis tingiks vajaduse kohaldada selles osas esialgset õiguskaitset. Politsei on selgitanud, et kohtute ooteruumides hoitakse suitsetajaid ja mittesuitsetajaid eraldi. Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus 4
(4)