← Eesti

2-06-15003/1

Tsiviilasi nr. 2-06-15003 Pankrotimenetluse lõpetamise MÄÄRUS

  1. oktoobril 2006.a. Harju Maakohus Kentmanni kohtumajas koosseisus: kohtunik Arne Kolnes sekretär Erlike Karjus juuresolekul, võlgniku esindaja MMja ajutise pankrotihalduri ALosavõtul, vaatas läbi.a. avalikul kohtuistungil OÜ avalduse pankroti väljakuulutamiseks, l e i d i s: Pankrotiavaldusest nähtuvalt on OÜ maksejõuetu. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. OÜ tegevusaladeks on üldehitus- ja remontööde tegemine, mis on seisnenud peamiselt alltöövõtu-teenuste osutamises peatööettevõtjatele. Osaühingu maksejõuetus on põhjustatud otseselt asjaolust, et seoses muutunud majandussituatsiooniga ehitus- ja remontööde turul, ei suuda ettevõte olla konkurentsivõimeline sama teenust pakkuvate teiste ettevõtjatega. Nimetatu tagajärjeks on, et osaühingul puuduvad võimalused saada tasuvat alltöövõttu peatöövõtjatelt. Ettevõte ei ole saanud ka tellimusi, vaatamata sellele, et on aktiivselt osalenud tellimuste otsingul. Peamiseks põhjuseks on ettevõtte halb majanduslik olukord ja pikaajalisest kohtuvaidlusest ettevõtte suhtes kujunenud negatiivne maine. Arvestades asjaolu, et võla katteks on arestitud ettevõtte arved, siis ka vähestest tellimustest laekunud vahendid ei ole kasutatavad kulude, ennekõike palkade ja maksude tasumiseks. Muus vormis (näiteks sularahas tasumine) ei ole arvestatavate peatöövõtjate juures mõeldav. Kuigi osaühingule on tehtud pakkumisi eramute ehitustel ja remondil töö eest tasuda nö sularahas, on OÜ sellisest maksevormist keeldunud. Ettevõtte peamiseks tellijaks kujunes varasematel aastatel peatöövõtjana OÜ, kellele OÜ tegi töid ca70% ulatuses ja kes varasemal perioodil tagas tellimused aastaringselt. Seoses peatöövõtjana tellimusi taganud OÜ majanduslike raskustega ja tema suhtes algatatud maksuvaidlustega, ei ole alates aasta oktoobrist OÜ-le ühtegi tellimust viimase poolt esitatud. Arvestades, et OÜ on olnud kitsalt spetsialiseerunud siseviimistlus- ja remonttööde tegemisele, siis ei ole ettevõte jätkuvalt suutnud leida turul asjakohaseid tellimusi iseseisvalt. Viimane on tingitud ka ehitusturul toimunud ettevõtete koondumistega, kus spetsiifilised ehitustööd tellitakse iseendaga seotud alltöövõtjatelt. Ettevõttest on lahkunud käesoleva aasta alguses erinevatel aegadel töötajad ennekõike tasuvamale tööle Soome ja mujale välismaale. Sama kvaliteediga väljaõpetatud töötajaid konkurentsivõimelise palga eest asemele võtta ei ole, nimetatud protsessile ei saa osaühing ka vastu seista. Äriühing on aktiivselt otsinud võimalusi täiendavate rahaliste vahendite kaasamiseks ettevõtte püsima jäämise eesmärgil, kuid praeguseks on selge, et arvestades konkreetset majanduslikku olukorda ja ka ettevõtte mainet, ei ole pankroti vältimine sel teel reaalne. OÜ tegeles aktiivselt alates st aastast täiendavate investeeringute otsimisega ettevõttesse, pidades sisulisi läbirääkimisi mitmete sama ala ettevõtjatega. 1 Ainuke tõsisem huvi osaluse ostuks on olnud AS-l, kellega ühinemisläbirääkimised jõudsid aasta maikuus staadiumi, kus sõlmimisel oli eelleping, kuid ennatlik negatiivne otsus maist võla ajatamistaotlusele, nurjas sisulised läbirääkimised. OÜ saatis MTA-le 17 mail 2005 muu info hulgas ka toimunud osanike koosoleku protokolli, mis sisaldas punktis 3 informatsiooni, et täiendav rahaline sissemakse ettevõtte osakapitali tehakse enne võimaliku positiivse läbirääkimise tulemuse korral. Seejuures oli AS-le avaldatud asjassepuutuv informatsioon OÜ majanduslikust seisust ja vaidlustest. Sellele vaatamata suleti OÜ pangakontod, mis muutis läbirääkimiste positsiooni võimaliku ostjaga. OÜ juhatus püüdis küll vaide esitamisega MTA tegevuse peale ja erinevate ettepanekutega läbirääkimisi päästa, kuid see enam ei aidanud investori kaasamiseks. MTA selgitas oma tegevust sellega, et ettevõtte netovara on negatiivne ja et ettevõttel on varasemal perioodil maksehäired. 2004 aastaaruande järgi (enne võlga) oli küll netovara negatiive 760.00 krooni, kuid kuna kohus sisuliselt nõustus OÜ vastuväidetega maksuotsusele ja sisustas kohtuotsuse motiveeriva osa viisil, mis muutis maksuotsuse põhjendused täielikult ning osaliselt ettevõte võitis kohtuvaidluse (osaliselt maksuotsus ka tühistati ) , siis jõustunud kohtuotsuse alusel tagastati 11.600,00 krooni eelneval aastal tasutud õigusabi kuludest, mis sisuliselt tähendas, et netovara oli siiski positiivne. Varasemate maksude tasumise kohapealt on tähelepanuväärne, et pärast maksuotsuse saamist, taotles OÜ samuti otsuse täitmise ajatamist ja siis selgus, et OÜ on pool aastat juba olnud maksuvõlglane (ca 16.000,00 krooni) ja võlglastele ajatamist ei võimaldata. Võlgnevuste teke oli OÜ-le arusaamatu. Pärast korduvaid kirjalikke päringuid MTA-le võlgnevuse tekke põhjuste väljaselgitamiseks tunnistas MTA nimetatud võla tekkimise MTA enda arvutiprogrammist tingituks ,ehk vastavalt MTA kirjalikule vastusele …”arvutiprogrammi fiktiivseteks kanneteks “ ja seetõttu võlg ka enamuses tühistati, siiani on arusaamatuks jäänud miks ei tühistatud kogu võlga. Uue ajatamistaotluse esitamisel oli OÜ siiski sunnitud järele jäänud osa ebaõiglasest võlast ära maksma (ca 2.000,00 krooni), kuna pidas vaidlemist majanduslikult ebaotstarbekaks ja lootes saada ajatamise taotlusele positiivset vastust. Pärast NCC Ehitus - ga negatiivselt lõppenud läbirääkimisi on juhatus aktiivselt püüdnud ettevõtte majandusliku tervendamise eesmärgil investorit leida teiste samal alal tegutsejate seast. Algne huvi on olnud olemas OÜ-l ESTON Ehitus (Pärnu ehitusfirma), kes soovis laieneda Tallinna suunal, kuid pärast mõtlemisaega läbirääkimisi OÜ-ga ei alustanud, olles samuti heidutatud võimalikust negatiivsest imagost seoses vaidlustega Maksu- ja Tolliametiga, vaatamata sellele, et vaide- ja maksuvaidluses paljuski tunnistati ettevõtte õigust. Küll aga oli OÜ osaluse ostust huvitatud erainvestor, kes aktiivselt tegeles maade arendamisega eramukruntideks ja plaanis selle kaudu sisenemist ka eramuehitusse. Ka nimetatud ettevõtja, olles saanud signaale ehitus- ja kinnisvarabuumi jahtumisest, ei nõustunud investorina ettevõttesse panustada. Ettevõtte ruineeris sisuliselt pikaajaline kohtuvaidlus maksuametiga aastatel 2003 kuni 2005, mille initsieeris seaduslikult vallandatud töötaja valekaebus. Kohtuvaidluses leidis nimetatud asjaolu ka kinnitust ning esialgses maksuotsuses esitatud väited ei leidnud kohtuvaidluses kinnitust ja need lükati ümber. Samas ei viinud see ettevõtte suhtes tulemuseni, mis oleks vältinud maksejõuetuse situatsiooni. Perioodi–kasumiaruande kohaselt on OÜ äritulud kokku 2.055.163,00 krooni ning ärikulud, s.h kaubad, toore, materjal, teenused, tegevuskulud, tööjõukulud, kokku 2.060.336,00 krooni. OÜ ärikulud ületavad äritulusid. OÜärikahjum on 5.173,
  2. Perioodi–kasumiaruande kohaselt on OÜ äritulud kokku 561.893,00 krooni ning ärikulud, s.h kaubad, toore, materjal, teenused, tegevuskulud, tööjõukulud, kokku 1.013.670,00 krooni. OÜ ärikulud ületavad äritulusid. OÜ ärikahjum on 451.777,00 krooni. 2 Kuivõrd OÜ vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole tulenevalt osaühingu majanduslikust olukorrast ajutine, on OÜ maksejõuetu. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes PankrS §-dele 1 lg 3, 13 lg 4, 31 lg 1 ja 4 palub võlgnik kuulutada välja OÜ , registrikood 10892086, pankrot. Kohtuistungil jäi võlgniku esindaja avalduse juurde. Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja seletuse, ajutise pankrotihalduri arvamuse ning uurinud tõendeid kogumis, leiab, et võlgniku OÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Pankrotiasja ettevalmistamisel ei ole kindlaks tehtud võlgniku vara, millest võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgnikul puudub vara ka pankrotimenetluse kulude katteks. Puudub reaalne vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri kirjaliku aruande ja seletuse kohaselt on võlgnikul võlgu 780 347 krooni. Vara on võlgnikul pangaarvel vaid 75 krooni ja vara tagasivõitmise võimalused puuduvad. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, sest ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on makseraskused seoses muutunud majandussituatsiooniga ehitus ja remonttööde turul., mistõttu ei suutnud ettevõte olla konkurentsivõimeline. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kuna on ilmne, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, siis seepärast tuleb OÜ pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutisel pankrotihalduril tuleb 4 kuu jooksul OÜ likvideerida ja kustutada äriregistrist ning seejärel kuulub ajutine pankrotihaldur vabastamisele oma kohustustest. OÜ olemasolevad dokumendid tuleb anda hoiule OÜ viimasele juhatajale Mati Must`ale. Eeltoodu alusel ja juhindudes PankrS §-dest 23 lg 1, 29 lg 1, TsMS §-dest 211, 212, kohus määras: Lõpetada OÜ ( registrikood ) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohustada ajutist pankrotihaldurit OÜ likvideerima ja äriregistrist kustutama nelja kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Pärast OÜ kustutamist äriregistrist vabastada ALajutise pankrotihalduri kohustustest. 3 Anda OÜ dokumendid vastutavale hoiule nende säilitamiseks 10 (kümneks) aastaks OÜ juhatuse liikmele MM`ale ( isikukood). Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Arne Kolnes Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.