S) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja lapsele elatise nõude esitanud vanema kasuks. Vastavalt PkS § 70 lg-le 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esitanud PkS § 61 6.lõikes nimetatud asjaolusid. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes mõlema vanema varalisest seisundist ja laste vajadusest. Vastavalt sama sätte 4.lõikele ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja ja kostja abielust on sündinud xxx.a. poeg K.P. ja xxx.a. tütar K.P.. Poolte abielu on lahutatud Harju Maakohtu 12.03.2004.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2/1-689/03/04. Poolte abielusuhete lõppemisega jäid reguleerimata vanemate ülalpidamiskohustust puudutavad küsimused. Abielu lahutuse ajal viibis kostja Tartu vanglas ja lubas peale vabanemist hakata maksma elatist laste ülalpidamiseks. Kostja vabastati tingimisi, kuid elatist ta maksma asunud ei ole. Hageja taotleb elatise väljamõistmist alaealiste laste K ja K.P. ülalpidamiseks, kuna kostja ei ole hagejat laste ülalpidamisel toetanud. Hageja töötab PKS Eesti AS-is, kuid tema sissetulekutest ei piisa laste ülalpidamiseks. Hageja väidab, et kostja on andnud hagejale lubadusi elatise maksmise kohta, kuid neid täitnud ei ole, mistõttu palub hageja kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt alates 23.02.2005.a. kuni laste täisealiseks saamiseni 2000 krooni lapse kohta, kokku 4000 krooni igakuiselt. Kuna vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ja kostja ei ole lapsi materiaalselt toetanud, on hageja nõue põhjendatud ja hagiavaldus tuleb rahuldada. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. 2
lg-st 3 ja § 468 lg 1 p-st 1 lähtudes kuulub käesolev kohtuotsus elatise väljamõistmise osas viivitamatule täitmisele.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg-le 3 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Katrin Saar kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.