2-05-10936/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Jaanus Saaremõts Otsuse tegemise aeg ja koht 12.september 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-10936 Tsiviilasi OÜ-u hagi H M vastu 57913,30 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja OÜ Hageja esindaja KT Kostja HM Kostja esindaja AM 23.08.2006 esindajad Istungi toimumise aeg RESOLUTSIOON Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista HM OÜ kasuks 31956 (kolmkümmend üks tuhat üheksasada viiskümmend kuus) krooni ja 65 senti. Menetluskulude jaotus Välja mõista HM ja 70 senti. OÜ kasuks menetluskulu 3166 (kolm tuhat ükssada kuuskümmend kuus) krooni Välja mõista kostjalt riigituludesse postikulu 46 (nelikümmend kuus) krooni ja 70 senti, mis tuleb tasuda kontole või viitenumbriga. Välja mõista hagejalt riigituludesse postikulu 37 (kolmkümmend seitse) krooni ja 90 senti, mis tuleb tasuda kontole või viitenumbriga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja põhjendused Hageja OÜ esitas hagi HM vastu 57913,30 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt AS (AS õigusjärglane), edaspidi nimetatud "", sõlmis kostjaga Liitumislepingu nr (tl 11), mille alusel kohustuti pakkuma kostjale mobiiltelefonisidealaseid teenuseid ning kostja kohustus saadud kaupade(mobiiltelefon)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon makse sooritamiseks oli kirjas hageja poolt regulaarselt esitatud arvetel. (tl 12-16). Esitatud arvete ulatuses on kostja kasutanud poolt pakutud kaupu/teenuseid nende eest tasumata ning rikkunud sellise käitumisega poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Oma allkirjadega lepingul kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks lisaks oleva Eurotelefon kasutamise eeskirju (edaspidi nimetatud Eeskirjad). Kostja kohustused on loetletud Eeskirjade peatükis IV (tl 17-18). Vastavalt Lepingule on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Kostja ei reageerinud AS nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning Mobiilsideteenused AS loovutas nõude koos kõrvalnõuetega (viivis) kostja vastu hagejale. Samuti väljastati kostjale Nõude Loovutamise Teade (tl 19). loovutas hagejale nõude kostja vastu summas 28956,65 krooni, millele lisanduvad viivised. Hageja nõudis kostjalt suuliselt ja kirjalikult lepingust tuleneva nõude tasumist, kuid kuni käesoleva hetkeni ei ole võlgnik kohustist täitnud ja nõuet rahuldanud (tl 20). Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad:1) põhivõlgnevus 28956,65 krooni ja 2) viivised summas 403366,13 krooni (arvestatud hagejale nõude loovutamise hetke seisuga).Vastavalt lepingus kokkulepitud viivise suurusele on viivisearvestus järgmine: võla põhisumma jääk x viivitatud päevade arv x 0,5 % (28956,65 krooni x ( 2786 päeva (25.09.1997 12.05.2005) x 0,5 % = 403366,13 krooni). Hageja on arvestanud viiviseid alates kostjale esitatud viimase arve tähtajast 25.09.1997.a. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 28956,65 krooni. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne

1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates
2. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne
3. juulit 2002.a, kohaldatakse seni kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele, samuti ei ole Tsiviilkoodeksi § 174 kohaselt lubatud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest. Kostja tegevusetus võlgnevuste tähtaegseks likvideerimiseks on otseselt seaduse ja lepinguga vastuolus. Kostja käitumine lepingutest tuleneva võlgnevuse mittetasumisel on õigusvastane, olles vastuolus tsiviilkoodeksiga ning süüline, kuna kostja on teadlik saadud teenuse eest tasumise kohustusest, kuid tahtlikult on jätnud kohustuse täitmata. Nimetatud tasumise kohustus oli fikseeritud lepingus, mille üks eksemplar anti kostjale, Eeskirjades ning samuti kostjale väljastatud arvetes. Võlgnetaval perioodil on nõutud kohustuse täitmist kostjalt ka erinevate inkassofirmade vahendusel, kuid tulemuseta. Lisaks eeltoodule on kostjat võlgnevuste likvideerimisele kutsutud poolt kostjale esitatud Nõude Loovutamise Teates ning hageja poolt kostjale esitatud Võlateatises. 2 Kuna kostja ei ole käesoleva hetkeni korrektselt oma kohustusi täitnud, on hageja sunnitud viimase vahendina oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole. Vastavalt Tsiviilkoodeksi § 222 lg. 1 vastutab lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt mittetäitnud võlgnik kreeditorile tekitatud kahju eest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt mõistetakse kahjude all muuhulgas ka kreeditori poolt tehtud kulutusi. Tsiviilkoodeksi § 191 lg.1, § 192 ja 231 lg 1 sätestavad kreeditori õiguse nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. Eeltoodu alusel hageja palub mõista kostjalt HMOÜ kasuks välja võlgnevus 28956,65 krooni ja viivised 28956,65 krooni ning kohtukulud, sealhulgas riigilõiv summas 4000,00 krooni ning OÜ poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest 2895,67 krooni (kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid lisatud). Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Pooled sõlmisid lepingu. kuni aasta lõpuni viibis kostja kinnipidamisasutuses. Vangla töötajad teavitasid AS. Kuni võlateate saamiseni ei ole kostja mingit teavet või dokumente võlgnevuse kohta 6 aasta jooksul peale vabastamist saanud. Kostja on seisukohal, et hagi on aegunud. Kohtuistungil kostja ei vaielnud vastu põhivõlgnevuse nõudele. Kostja vaidles vastu viiviste nõudele leides et need on alusetud. 1999 aastast ei ole kostja saanud AS aga tema õigusjärglaselt mingeid meeldetuletusi võlgnevuse tasumiseks. Hageja on kostja esindaja sõnul kuritahtlikult viiviseid suurendanud. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne
4. juulit 2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust Poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et kostja võlgneb hagejale põhivõla 28956, 65 krooni. Kostja on nimetatud võlgnevust tunnistanud. Kostja vaidleb vastu viivistele. Hagiavalduse kohaselt on arvestuslikud viivised 403366,13 krooni. Hageja on esitanud nõude viiviste väljamõistmiseks kostjalt 28956, 65 krooni suuruses summas. TsK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 sätestavad hageja õiguse nõuda kostjalt kohustise täitmisega viivitamise korral viivist. TsK §194 lg1 esimese lause kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv (trahv, viivis) on ülemäära suur, võrreldes kreeditori kahjudega, on kohtul õigus leppetrahvi (trahvi, viivist) vähendada. Kohus on seisukohal, et vaatamata asjaolule, et hageja on juba viiviste suurust vähendanud, tuleb viiviseid velgi vähendada. Kohutusse on hagi esitatud 2 päeva enne aegumistähtaja lõppu. Kostjale ei ole saadetud mitte ühtegi meeldetuletust võlgnevuse kohta. Hageja väited võlgnevuse sissenõudmise kohta inkassofirmade abil on paljasõnalised. Hageja ei ole esitanud selliseid tõendeid. Ka kostja kinnitab, et ei AS ega ka tema õigusjärglastelt ei ole ta meeldetuletusi võlgnevuste kohta saanud. Ei AS ega ka tema õigusjärglased ise ei ole varasemalt kohtu poole pöördunud võlgnevuse väljamõistmiseks. See, et hageja on omandanud sellise nõude, on kohtu hinnangul hageja äririsk. Kohus on seisukohal, et asjaolusid arvestades on põhjendatud viiviste väljamõistmine 3000 krooni suuruses summas. Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 28956,65 krooni ning viiviseid 3000 krooni, kokku 31956,65 krooni 3 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seaduse rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele enne 01.01.2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Kuni.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt tuleb kostjalt kohtukulud välja mõista võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega. Kostja nõue on rahuldatud 55,2 (31956,65/57913,30) protsendi ulatuses. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 2208 krooni suuruses summas ning tasu õigusabi eest summas 958,7 krooni, mis on kolm protsenti hagi rahuldatud osast (TsMS §61 lg1 p1), kokku 3166,7 krooni. Kostjalt kuulub väljamõistmisele postikulu 46,70 krooni ning hagejalt postikulu 37,90 krooni. Jaanus Saaremõts Kohtunik 4