2-05-10740 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtkumaja Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Otsuse tegemise aeg ja koht 28. septembril 2006.a. Tallinnas Tsiviilasja number 2-05-10740 (endine 2/256-11803/05) Tsiviilasi OÜ poolt esitahtud hagiavaldus KN suhtes 996,34.- krooni suuruses võlanõudes; Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ Hageja esindaja: KT Kostja: KN Kohtuistungi toimumise aeg 18. septembril 2006.a. Tallinnas. RESOLUTSIOON 1. Rahuldada OÜ poolt esitatud hagi K N suhtes; 2. Välja mõista K N’ilt 996,34.- krooni OÜ kasuks. (AS asuvale arvelduskontole); 3. Välja mõista KN’ilt kohtukulud: riigilõiv 100,00.- krooni ja tasu õigusabi eest 49,82.krooni OÜ kasuks. (AS asuvale arvelduskontole); 4. Välja mõista KN’ilt riigituludesse postikulu 85,20.- krooni; (Menetluskuluna väljamõistetud postikulu kuulub tasumisele arvelduskontole olevale arveldusarvele nr. või olevale arveldusarvele nr., viitenumbriga. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja, mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue: Hageja esitas.a. Tallinna Linnakohtule (praegune Harju Maakohus) hagi kostja KN vastu hageja ja kostja vahel.a sõlmitud Lepingust nr. tuleneva võlgnevuse 498,17.- krooni ja viivise 498,17.- krooni väljamõistmiseks ning ühtlasi kostjalt menetluskulude nimelt riigilõivu: 100,00.- krooni ja OÜ poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 49,82.- krooni välja mõistmiseks. Kohtule esitatud hagimaterjalide kohaselt on AS-i (AS-i õigusjärglane) ja kostja – KN vahel.a. sõlmitud leping (edaspidi leping) nr, mille alusel AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade(mobiiltelefon) teenuste eest tasuma õigeaegselt ja regulaarselt vastavalt esitatud arvetele. Lepingu sõlmimisel vormistati kostjale „Pakkumine“, mida kostja aktsepteeris allkirjastamisega ning ettemaksu tasumisega. Üks eksemplar sõlmitud lepingust anti kostjale. Oma allkirjadega lepingu(te)l kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu(
- te)lahutamatuks lisaks oleva AS lepingutingimistega. Vastavalt nimetatud tingimustele oli kostja kohustatud tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Kostja poolt maksmise viivitamise korral oli kostja vastavalt kokkulepitud tingimuste kohaselt kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60.- krooni. AS loovutas.a. 498,17.- krooni suuruse võlanõude kostja vastu koos kõrvalnõudega hagejale. Hageja on arvestanud viiviseid alates lepingu lõpetamisest kuni hagiavalduse esitamiseni. Tegutsedes heas usus vähendas hageja viivise nõuet põhivõlasummani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist 498,17.krooni ulatuses. TsK § 173 lg 1, § 174, § 191 lg 1, § 192, § 222 lg 1, § 230 lg 1 ja TsMS § § 4 lg 1 ja 60 lg. 1 sätetest juhindudes palub hageja Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja menetluses olevas hagis OÜ kasuks kostja KN’ilt välja mõista võlgnevus koos viivistega kokku kogusummas 996,34.- krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtukulud: riigilõivu katteks 100,00.- krooni ja õigusabikulud 49,82.- krooni. Kostja vastus: Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega kohustusega kirjalikult vastata kohtule hiljemalt 11. novembriks 2005.a. Kostja sai hagimaterjalid koos lisade ja kirjaliku vastuse nõudega kätte.a. Kostjat hoiatati, et vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtule.a. (postitamise kuupäev.a.) ja.a. (postitamise kuupäev.a.) esitatud kirjalikes vastustes hagiavaldusele selgitab kostja KN, et tema hagi ei tunnista. Märkides, et.a. sõlmis tema telefoniteenuste kasutamiseks lepingu nr. tähtajaga 1 aasta. Kirjalikus vastuses hagiavaldusele märgib kostja, et tegemist on tema suhtes alusetu raha väljapressimisega teenuste eest, mida AS talle osutanud pole. Hageja poolt esitatud väide, et leping lõpetati.a. on vale. Tema - K Njätkas peale lepingu tähtaja möödumist teenuste kasutamist kuni. Seoses Läänemaale, elama asumisega, kus puudus / levi, soovis tema.a. kaardi sulgedes lõpetada nendega ka lepingu. a. alguses sulges tema kaardi, lõpetas lepingu AS a ning tasus AS’ile viimase arve, millisest jäi veel ettemaks summas 14,75.- krooni. Oma soovist lepingut lõpetada teavitas ta operaatorfirmat a. nii telefoni teel kui ka kirjalikult. Tema – KN ei tunnista viivisvõlgnevust, sest talle esitatud arved kuutasu tasumise eest on olnud alusetud ning seetõttu keeldub ta tasumast ka mistahes summat hagi ja kohtukulude katteks, asja on nõus arutama kirjalikus menetluses üksnes 2 sellisel juhul, kui sellega ei kaasne talle – KN’ile mingeid rahalisi nõudeid, vastupidisel juhul soovib osaleda kohtuistungil. Hageja seiskoht kostja hagiavalduse vastusele: Hageja tutvunud kostja poolt koostatud vastusega hagiavaldusele, asus seisukohale, et nemad ei saa nõustuda kostja poolt esitatud vastuväidetega, vaieldes nendele vastu järgmistel asjaoludel nimelt kostja sõlmis AS’ga (AS õigusjärglane).a. tähtajalise (tähtaeg.a.) liitumislepingu soodus, millise kuutasu oli 132.75.- krooni kuus. Peale lepingu tähtaja lõppu jätkas kostja teenuste kasutamist, tehes seda kuni.a. jaanuari kuuni ja leping kostjale mobiilsideteenuste osutamise kohta muutus tähtajatuks. Leping poolte vahel on lõpetatud a. mais ning seda ei teinud kostja. Hageja on asunud seisukohale, et vastavalt TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja aga ei ole esitanud tõendeid, millised kinnitaksid asjaolu, et kostja on lepingu lõpetanud omapoolselt. Oma allkirjadega lepingul kinnitasid pooled, et AS kohustub kostjale osutama mobiiltelefoni sideteenuseid ning saadud teenuste eest on kostja kohustatud tasuma ning vastutama lepinguga võetud kohustuste täitmise eest. Samuti kostja allkirjaga lepingul ning pakkumisel kinnitas, et on tutvunud lepingu, lepingu lahutamatuks lisaks oleva mobiiltelefonsideteenuste lepingu tingimustega. Seega vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule võttis kostja tarbijana endale kohustuse tasuda teenuste eest, milliseid temale osutati tähtaegselt ning tingimustega kehtestatud arvelduskorra kohaselt ning seetõttu on kostja kohustatud vastutama lepingu nõuetekohase täitmise eest. Kostjal on kokku tasumata võlg kuumaksete ja viimsele igakuiselt saadetud kõneeristuste eest kokku summas 498,17.- krooni. Samuti tekkis kostjal viivisvõlgnevus seoses mobiilsideteenuste eest tähtaegse mittetasumisega tekkinud võlgnevusega. Vastavalt hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu lahutamatuks lisaks oleva üldtingimuste punktile 4.1.1. on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, mid mitte vähem, kui 60,00.- krooni. Kuigi lepingu sõlmimise perioodil kehtinud üldtingimuste kohaselt oli viivise määraks 0,5% päevas, arvestab hageja ka nimetatud perioodil viivisvõlgnevust määraga 0,15% päev. Hageja toimides heas usus vähendas viivist põhivõla summani, nõudes kostjalt viivise tasumist 498,17.- krooni suuruses summas. Lähtuvalt eeltoodust leidis hageja, et kostja KN suhtes esitatud hagi on põhjendatud ja õiglane. Kohtuistung: .a. kell 13.00 toimus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas kohtuistung OÜ poolt esitatud hagis K N suhtes 996,34.- krooni suuruse võlanõude ja kohtukulude väljamõistmise nõudes. Kohtuistungile oli kostjana kutsutud KN (kohtukutse isiklikult kätte saadud.
- a)ja hagejana Julianus AS esindaja (kohtukutse kätte saadud.a.). Hageja ja kostja olid kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlikud. 1 .a. toimunud eel – ja kohtuistungile ilmus üksnes OÜ esindaja. Kostja kohtusse ei ilmunud, mitteilmumise põhjust kohtule ei selgitanud. Toimunud eel - ja kohtuistungil jäi hageja kostja KN esitatud haginõude juurde. Taotledes kohtult kostjalt OÜ kasuks 498,17.- krooni suuruse põhi ja 498,17.- krooni suuruse viivisvõla välja 3 mõistmist, samuti kohtukulude nimelt: riigilõivu summas 100,00.- krooni ja OÜ poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 49,82.- krooni välja mõistmist. Kohtu põhjendused: Kohus, kuulanud toimunud kohtuistungil ära hageja esindaja seisukoha, arvestanud kostja Kristel Nilov poolt esitatud kirjalike vastuväiteid tema suhtes esitatud võlanõude osas ning tutvunud menetluse käigus kogutud - toimikus olevate kõikide materjalidega asub seisukohale, et hageja poolt esitatud hagiavaldus kostja suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraseaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 1 juulit 2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele alates 1 juulist 2002.a. tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1 juulit 2002.a. kohaldatakse seni kehtinud seadust. Kohus on tuvastanud, et.a. Tallinnas sõlmisid kostja K N ja hageja AS (AS õigusjärglane) omavahel tähtajalise (tähtajaga.
- a)lepingu nr.. Sõlmitud lepingu kohaselt kohustus AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade(mobiiltelefon) teenuste eest tasuma õigeaegselt ja regulaarselt vastavalt esitatud arvetele. Oma allkirjadega lepingu(te)l kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu(
- te)lahutamatuks lisaks oleva AS lepingutingimistega. Tähtajatu lepingu sõlmimise osas poolte vahel vaidlust ei ole. Kostja ja hageja vahel on tekkinud vaidlus selle üle, millal leping lõpetati. Kohtule esitatud tõendite kohaselt kostja hagejaga sõlmitud lepingut lõpetanud ei ole. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi omapoolset tõendit selle kohta, kuidas toimus tema väidete kohaselt 19.10.1997.a. sõlmitud, 1998.a. lepingu lõpetamine. Kuigi kostja väidab, et saatis operaatorile kirjaliku teate lepingu lõpetamise soovist ning helistas, ei ole kostja omapoolset väidet tõendanud. Hageja pool esitatud tõendite kohaselt taotles kostja täiendavalt veel peale tähtajalise lepingu lõppu s.o..a. kaardi vahetust, tasudes samal päeval 177,00.- krooni s.o pakkumine nr. (tl. 13). Samuti jätkas kostja teenuste kasutamist ja tasus.a. arve nr. alusel temale.a. osutatud teenuste eest. Sellest lähtuvalt teeb kohus järelduse, et kostja nõustus peale lepingu tähtaja möödudes temale osutatavate mobiiltelefoni sideteenuste suhtes ning kostja, jätkates peale lepingu tähtaja lõppu AS (AS õigusjärglase) poolt pakutava teenuse kasutamist muutus leping mobiilsideteenuste osutamise kohta tähtajatuks..a. teavitas AS kostjat tekkinud võlgnevusest paludes võlgnevus kustutada 25 päeva jooksul selgitades märgitud tähtajaks võlgnevuse likvideerimata jätmise korral loetakse leping lõpetatuks. Kohus ei saa nõustuda kostja poolt esitatud väitega, et hageja pressib temalt alusetult raha välja. Hageja poolt esitatud tõenditest nähtub, et.a. loovutas AS vastavalt VÕS § 164 nõude loovutamise lepinguga võlanõude kostja suhtes koos kõrvalnõuetega OÜ’le. (tl. 18). Kohus peab nõustuma aga hageja seisukohaga, et vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule võttis kostja tarbjana endlale kohustuse tasuda teenuste eest, mida talle osutati tähtaegselt ning tingimusega kehtestatud arvelduskorra kohaselt. 4 Kohus asub seisukohale, et vastavalt kehtinud tsiviilkoodeksi § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustusi täita, mis tulenevad lepingust nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. Kehtinud tsiviilkoodeksi § 174 kohaselt ei ole lubatud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest. Kohtule esitatud ja kohtu poolt tõendite analüüsimise tulemusel selgub, et kostja seda teinud ei ole. Kostja on jätnud kokkulepitud tähtajaks hagejale võlgnevuse likvideerimata, mis on otseselt vastuolus nii seaduse kui ka hageja ja kostja vahel sõlmitud lepinguga. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kostja käitumine hageja suhtes seoses võlgnevuse mittetasumisel on olnud õigusvastane ning olnud seega ühtlasi vastuolus tsiviilkoodeksiga. Kostja võlg hageja ees moodustub kostjale igakuiselt saadetud kõneeristuste ja tasumata võlana kuumaksetena kokku kogusummas 498,17.- krooni. Hageja on kohtule esitanud tõenditena koopiad kostja lepingujärgsele elukoha aadressile väljastatud arvetest kohustuste tekkimise ajal. Samuti märgib kohus, et nimetatud võlasumma kajastub hageja poolt esitatud, kostjale saadetud arvel nr. 466623. (tl. 39). Vastavalt eelpool nimetatud tingimustele oli kostja kohustatud tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Kostja poolt maksmise viivitamise korral oli kostja vastavalt kokkulepitud tingimuste kohaselt kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60,00.krooni. Seega pidi kostja olema teadlik sellest, et tema poolt arve maksmata jätmise korral on hagejal õigus arvestada viivist, millest tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja poolt esitatud nõue kostjalt välja mõista võlgnevuselt tekkinud viivised põhivõla ulatuses summas 498,17.- krooni on põhjendatud. Kohus juhib kostja tähelepanu sellele, et vastavalt tsiviilkoodeksi § 191 lg 1; § 192 ja 231 lg 1 sätete kohaselt on kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. Kohtukulud: Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluses seadustikus sätestatut. Arvestades eeltoodut, juhindub kohus menetluskulude väljamõistmisel kuni 01.01.2006.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 asudes seisukohale, et samuti kuuluvad hageja kasuks kostjalt väljamõistmisele kohtukulud nimelt hageja poolt tasutud riigilõiv 100,00.krooni ning arvestades asja mahtu ja keerukust õigusabikulud 49,82.- krooni. (tl. 22-22) TsMS § 52 p 5 ja § 54 lg 4 sätetest kuulub kostjalt asja läbivaatamiskuluna väljamõistmisele ka postikulu 85,00.krooni riigituludesse. (tl. 25, 41, 47) Piret Liivo Kohtunik 5 6