2-05-12309/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks

1. septembril 2006 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas Tsiviilasja number 2-05-12309 (endine nr 2/30-19952/05) Kohtuasi OÜ hagi JV vastu 8540,96 krooni väljamõistmise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ, Hageja esindaja: SE , Kostja: JV Asja läbivaatamine Lihtmenetluses Resolutsioon
2. Hagi rahuldada.
3. Välja mõista JV võlgnevus 8540.96 (kaheksa tuhat viissada nelikümmend krooni ja 96 senti) ja kohtukulu 900.00 (üheksasada krooni) OÜ kasuks.
4. Välja mõista JV kohtukulu postikulu 73.40 (seitsekümmend kolm krooni ja 40 senti) riigituludesse kontole nr. või nr. , viitenumber , selgitusse märkida kulu liik ja tsiviilasja number. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagiavalduse asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS (AS õigusjärglane) ja kostja lepingu nr , mille alusel kohustus AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt vastavalt igakuiselt esitatud arvetele tasuma. Kostja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. AS loovutas nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 4270,48 krooni, viivis 4270,48 krooni ja kohtukulud: hagi esitamisel tasutud riigilõiv 700 krooni ja hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest 427,05 krooni. Kostja vastuväited Kostja tunnistas hagi osaliselt. Vastuväidete kohaselt sätestati lepingus kõneteenustele limiit 500 krooni, kuid AS võimaldas kõneaega üle limiidi, mis on lepingu rikkumine. Kostja palus vähendada viivist sellest ajast kui ta viibib ja puudub võimalus võlga maksta. Kohtuotsuse põhjendused Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 sätestab, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne , kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Enne kehtinud TsK § 173 lg 1 sätestas, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud. Hagi õigeksvõtuga on tõendatud hagiavalduses märgitud põhivõlgnevus 4270,48 krooni. Kehtinud TsK § 231 lg 1 sätestas rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgniku kohustuse tasuda viivitamisaja eest aastas 3% viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Vastavalt lepingu üldtingimuste VII peatükile on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5% päevas tasumata summalt kuid mitte vähem kui 60 krooni kokku. Hageja on arvestanud kostjale perioodil - viivist 0,15% päevas, kokku 10 704.28 krooni, kuid esitanud viivise nõude põhivõla ulatuses. TsK § 194 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv (trahv, viivis) on ülemäära suur, võrreldes kreeditori kahjudega, on kohtul õigus leppetrahvi (trahvi, viivist) vähendada. Seejuures tuleb arvesse võtta võlgniku poolt kohustise täitmise ulatust, kohustisest osavõtvate kodanike varalist olukorda, mitte ainult varalist, vaid ka igasugust muud tähelepanuväärivat kreeditori huvi. Kostja ei ole esile toonud mõjuvaid põhjusi, mis oleksid kohtule aluseks viiviste vähendamiseks. Üksnes kinnipidamisasutuses viibimine ei ole mõjuvaks põhjuseks viivisevõla vähendamisel. Seega tuleb viivis kostjalt hageja kasuks välja mõista täies ulatuses. Lepingus märgitud kõnelimiit on teenuse osutaja õigus alates nimetatud summast piirata kostjale kõneteenuste kasutamist, lepingus ei ole seda sätestatud hageja kohustusena, mistõttu ei ole tegemist lepingu rikkumisega. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohtukulude jaotus TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Võttes arvesse hagi hinda ja asja keerukust kohus leidis, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 700.00 krooni ning vajalik ja põhjendatud tasu esindaja poolt osutatud õigusabi eest 200.00 krooni, kokku 900.00 krooni. TsMS § 54 lg 1 ja 4 sätestavad, et tunnistaja- ja eksperditasu, samuti paikvaatluse tegemise kulud, postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud tasub ette see pool, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad. Kui taotluse on esitanud mõlemad pooled või kui tunnistajad ja eksperdid kutsutakse välja või paikvaatlus tehakse kohtu algatusel, tasuvad pooled kulud võrdselt. Kui pool, kes pidi ette maksma käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata või mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut. Kostjalt kuulub väljamõistmisele kohtukulu postikulu 73.40 riigituludesse kontole nr. või nr. , viitenumber , selgitusse märkida kulu liik ja tsiviilasja number. Kohtunik: