2-05-12056/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks

1. septembril 2006 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas Tsiviilasja number 2-05-12056 (endine nr 2/30-9592/05) Kohtuasi OÜ hagi EK vastu 16 003,20 krooni väljamõistmise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ Hageja esindaja: SE, Kostja: EK Asja läbivaatamine Lihtmenetluses Resolutsioon
2. Hagi rahuldada.
3. Välja mõista EK võlgnevus 16003.20 (kuusteist tuhat kolm krooni ja 20 senti) ja kohtukulu 1600 (üks tuhat kuussada krooni) OÜ kasuks.
4. Välja mõista EK kohtukulu postikulu 33.50 (kolmkümmend kolm krooni ja 50 senti) riigituludesse kontole nr. või nr. , viitenumber , selgitusse märkida kulu liik ja tsiviilasja number. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagiavalduse asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS ( AS õigusjärglane) ja kostja liitumislepingu nr , mille alusel kohustuti pakkuma kostjale mobiiltelefonisidealaseid teenuseid ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt vastavalt igakuiselt esitatud arvetele tasuma. Pooled kinnitasid lepingus, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks lisaks oleva Eurotelefon kasutamise eeskirju, mille IV peatükis kohustus kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5% maksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest. Kostja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud AS loovutas nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 8001,60 krooni, viivis 8001,60 krooni ja kohtukulud: hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1400,00 krooni ja hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest 800,16 krooni. Kostja vastuväited Kostja tunnistas hagi osaliselt põhivõla osas. Viivisevõlga ei tunnista, vastuväidete kohaselt taotles ta aasta algul seoses telefoni vargusega lepingu lõpetamist, kuid lepingu lõpetamisest keelduti ja saadeti jätkuvalt arveid, mille maksmisest kostja keeldus. Kostja väitel ei saanud ta hagejalt teateid. Kohtuotsuse põhjendused Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 sätestab, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne , kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Enne kehtinud TsK § 173 lg 1 sätestas, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud. Hagi õigeksvõtuga on tõendatud hagiavalduses märgitud põhivõlgnevus 8001,60 krooni. Kehtinud TsK § 231 lg 1 sätestas rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgniku kohustuse tasuda viivitamisaja eest aastas 3% viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Vastavalt lepingu lisaks olevate kasutamise eeskirjadele ja hinnakirja
5. punktile on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5% päevas tasumata summalt kuid mitte vähem kui 60 krooni kokku. Hageja on arvestanud kostjale perioodil – viivist 0,15% päevas, kokku 115 063.01 krooni, kuid esitanud viivise nõude põhivõla ulatuses. Kehtinud TsK § 194 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv (trahv, viivis) on ülemäära suur, võrreldes kreeditori kahjudega, on kohtul õigus leppetrahvi (trahvi, viivist) vähendada. Seejuures tuleb arvesse võtta võlgniku poolt kohustise täitmise ulatust, kohustisest osavõtvate kodanike varalist olukorda, mitte ainult varalist, vaid ka igasugust muud tähelepanuväärivat kreeditori huvi. Kostja vastuväidete kohaselt keeldus ta arvete tasumisest, kuna Elisa Mobiilsideteenuste AS ei lõpetanud tema taotluse alusel lepingut. Kostja ei ole esile toonud mõjuvaid põhjusi, mis oleksid kohtule aluseks viiviste vähendamiseks. Seega tuleb viivis kostjalt hageja kasuks välja mõista täies ulatuses. Kohtule esitatud arvete, võlateatise ja teatisega nõuete loovutamise kohta on tõendatud, et nii AS kui ka hageja saatsid kostjale kõik dokumendid lepingus märgitud aadressil . Lepingu juurde kuuluvate eeskirjade p.4.2.4 kohaselt on klient kohustatud teatama oma nime või aadressi muutumisest AS-i õiguseelneja AS-i teenindusbüroole kirjalikult. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks aadressi muutumisest lepingu teist poolt või hagejat teavitanud. Kõik kostja vastuväited hagile on põhjendamata ja tõendamata ega anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et hagi kuulub rahuldamisele summas 16003.20 krooni. Kohtukulude jaotus TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Võttes arvesse hagi hinda ja asja keerukust kohus leidis, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 1400.00 krooni ning vajalik ja põhjendatud tasu esindaja poolt osutatud õigusabi eest, mis kohtu hinnangul on 200.00 krooni, kokku 1600.00 krooni. TsMS § 54 lg 1 ja 4 sätestavad, et tunnistaja- ja eksperditasu, samuti paikvaatluse tegemise kulud, postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud tasub ette see pool, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad. Kui taotluse on esitanud mõlemad pooled või kui tunnistajad ja eksperdid kutsutakse välja või paikvaatlus tehakse kohtu algatusel, tasuvad pooled kulud võrdselt. Kui pool, kes pidi ette maksma käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata või mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut. Kostjalt kuulub väljamõistmisele kohtukulu postikulu 33.50 riigituludesse kontole nr. või nr. , viitenumber , selgitusse märkida kulu liik ja tsiviilasja number. Kohtunik: