2-05-13060/1

2-05-13060 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Kohtunik Piret Liivo Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril 2006.a. Tallinnas, kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-05-13060 (endine nr. 2/256-8605/05) Tsiviilasi OÜ hagi HKvastu 5971,56.- krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende hageja OÜ esindajad hageja lepinguline esindaja SE kostja HK RESOLUTSIOON
2. Rahuldada OÜ Aktiva Finants poolt esitatud hagi.
3. Välja mõista HK’ilt 5971,56.- krooni OÜ kasuks. ( AS asuvale arvelduskontole )
4. Välja mõista HK’ilt kohtukulud: riigilõiv 420,00.- krooni ja tasu õigusabi eest 298,58.krooni OÜ kasuks. ( AS asuvale arvelduskontole )
5. Välja mõista HK’ilt riigituludesse postikulu 67,00.- krooni ( viitenumber arvelduskonto nr , ) (märkuseks märkida: Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja, kohtuotsuse number, kohtukulu ja isiku nimi, kelle eest makstakse). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja hageja nõue .a. esitas OÜ Tallinna Linnakohtule (praegune Harju Maakohus) HKsuhtes tsiviilhagi põhivõlgnevuse 2985,78.- krooni ja viivise 2985,78.- krooni suuruses võlanõudes. Kohtule esitatud hagimaterjalide kohaselt on AS-i (AS-i õigusjärglane) ja kostja – HKvahel .a. sõlmitud leping (edaspidi leping) nr , mille alusel AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade(mobiiltelefon) teenuste eest tasuma õigeaegselt ja regulaarselt vastavalt esitatud arvetele. Lepingu sõlmimisel vormistati kostjale „Pakkumine“, mida kostja aktsepteeris allkirjastamisega ning ettemaksu tasumisega. Üks eksemplar sõlmitud lepingust anti kostjale. Oma allkirjadega lepingu(te)l kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu(te) lahutamatuks lisaks oleva -i mobiiltelefoni sideteenuste Kasutamise tingimusi (edaspidi „üldtingimusi“). Vastavalt nimetatud tingimustele oli kostja kohustatud tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Kostja poolt maksmise viivitamise korral oli kostja vastavalt kokkulepitud tingimuste kohaselt kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60.- krooni. AS loovutas .a. 2985,78.- krooni suuruse võlanõude kostja vastu koos kõrvalnõuetega hagejale. Hageja on arvestanud viiviseid alates lepingu lõpetamisest kuni hagiavalduse esitamiseni s.o. .a. kuni .a. Tegutsedes heas usus vähendas hageja viiviste nõuet põhivõla summani. Kohtule esitatud materjalide kohaselt kostja võlgneb hagejale 5971,56.- krooni, sellest põhiosa on 2985,78.- krooni ja viivist 2985,78.- krooni. TsK § 173 lg 1, § 174, § 191 lg 1, § 192, § 222 lg 1, § 230 lg 1 ja TsMS § § 4 lg 1 ja 60 lg. 1 sätetest juhindudes palub hageja Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja menetluses olevas hagis OÜ kasuks kostja HK’ilt välja mõista võlgnevus koos viivistega kokku kogusummas 5971,56.krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtukulud: riigilõivu katteks 420,00.- krooni ja õigusabikulud 298,58.- krooni. Kostja vastus: Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega kohustusega kirjalikult vastata kohtule hiljemalt 30ne päeva pärast peale hagimaterjalide kättesaamist. Kostjat hoiatati, et vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja on saanud hagimaterjalid ja selle lisad ning kirjaliku vastuse nõude kätte .a. .a. Harju Maakohtule esitatud kirjalikus vastuses hagiavaldusele tunnistab kostja HKtema suhtes esitatud hagiavaldust ja palub võimalust asi lahendada kokkuleppe saavutamisega võimaldades temal tasuda võlgnevus hagejale maksegraafiku alusel. Samuti palub kostja kohtul arvestada asjaolu, et tema HKviibib asutuses. Hageja seiskoht kostja hagiavalduse vastusele: Hageja tutvunud kostja poolt koostatud vastusega hagiavaldusele esitas täpsustavad selgitused kostja vastu esitatud haginõude osas. Nimelt sõlmis kostja AS’iga ( AS õigusjärglane) .a. tähtajalise mobiiltelefoniteenuste lepingu (tähtaeg .a.), milline jõustus .a. s.o peale mobiilside avamist, valides teenustepaketiks , millise kuutasu oli 200,00.- krooni. Kostja tasus vastavalt pakkumisele nr. liitumistasu, esimese kuumaksu summas 495,00.- krooni ning sai enda kasutusse kaardi ning soodustingimustel 0,00.- krooni eest mobiiltelefoni Motorola D160 ning asus seejärel hageja poolt temale pakutavaid mobiilsideteenuseid kasutama. Hageja on asunud seisukohale, et poolte vahel sõlmitud lepingule on kostja endale tarbijana võtnud kohustuse tasuda teenuste eest, mis talle on osutatud, tähtaegselt ning tingimustega kehtestatud arvelduskorra kohaselt ning kostja oli ja on kohustatud vastutama lepingu nõuetekohase täitmise eest. Käesoleval ajahetkel on kostjal tasumata kõneteenuste ja kuumaksete eest kokku summa 1985,78.- krooni ja mobiiltelefoni maksumus 1000,00.- krooni. Hageja on selgitanud, et nemad lõpetasid kostjaga lepingu ühepoolselt seoses kostja poolsete kohustuste rikkumisega ja lepingu tingimuste täitmata jätmisega. leping poolte vahel lõpetati enne tähtaja lõppu kuid vastavalt kostja ja hageja vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste kohaselt on hagejal õigus kostjalt nõuda kuutasude maksmist kuni eelpool märgitud tähtajani s.o 04.10.1999.a. 2 Samuti ei tagastanud kostja mobiiltelefoni ning seetõttu kohustus täiendavalt hüvitama 1000,00.krooni mobiiltelefoni maksumusest. Hageja juhib tähelepanu sellele, et kostjale müüdud mobiiltelefon Motorola D160 maksumus oli 0,00.- krooni ainult koos paketiga liitudes, kostja kinnitas hagejaga lepingu sõlmimisel oma allkirjaga, et ta on teadlik, et tema kasutusse antud mobiiltelefon on poolt subsideeritud ja seotud tähtajalise lepinguga ja, et antud mobiiltelefon jääb omandiks, kuni klient on teenuseid kasutanud ühe aasta jooksul ning maksnud lepingust tulenevad tasud 12 kuu jooksul. Samuti on kostja kinnitanud seda, et on teadlik, et ühe aasta möödudes lepingu sõlmimisest läheb mobiiltelefoni omandiõigus üle tema kui kliendile ning juhul kui tähtajaline leping lõpetatakse enne ühe aasta möödumist selle sõlmimisest peab klient mobiiltelefoni AS – le tagastama või tasuma selle väärtuse lõpparve alusel. Hageja juhindudes Tsiviilkoodeksi § 191 lg 1; § 192; ja § 231 lg 1 on asunud seisukohale, et kreeditoril on õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. Vastavalt nimetatud tingimustele oli kostja kohustatud tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Kostja poolt maksmise viivitamise korral oli kostja vastavalt kokkulepitud tingimuste kohaselt kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60,00.- krooni. Eeltoodule tuginedes taotleb hageja kostja HK’ilt välja mõista OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 2985,78.- krooni, viivis summas 2985,78.- krooni, menetluskulud nimelt: OÜ poolt tasutud riigilõiv summas 420,00.- krooni ja esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 298,58.- krooni. Harju Maakohtu põhjendused: Hageja esitas .a. Tallinna Linnakohtule (praegune Harju Maakohus) hagi kostja HKvastu hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingust nr tuleneva võlgnevuse 2985,78.- krooni ja viivise 2985,78.krooni väljamõistmiseks ning ühtlasi mõista kostjalt välja menetluskulud nimelt riigilõiv: 420,00.- krooni ja OÜ poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 298,58.- krooni. Käesoleva tsiviilasja menetluse raames edastati kohtu poolt kostjale hagimaterjalid koos lisadega ning kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult hagiavaldusele vastama. Kostja teavitas .a. kohut, et tema tunnistab hagi täies ulatusese ja on nõus asja lahendamisega kokkuleppe saavutamisega. Hageja ei ole nõus käesolevas asjas kostjaga kompromissi sõlmima ning palub asja menetleda kirjalikus menetluses. .a. asus kohus seisukohale, et käesoleva tsiviilasja menetlemist on otstarbekas jätkata kirjalikus menetluses kooskõlas TsMS § 404 lg 1 sätetega. Teavitades sellest tsiviilkohtumenetluse pooli. Kohus selgitas menetlusosalistele, et vastavalt TsMS § 404 lg 2 peavad nad kohtule esitama kõik asjas tähtsust omavad dokumendid ja taotlused hiljemalt 20 päeva pärast kohtumääruse kättesaamist märkides, et dokumendid ja taotlused peavad jõudma kohtusse määratud tähtaja jooksul ning, et kohus teeb kohtuotsuse avalikult teatavaks 30 päeva pärast dokumentide ja taotluste esitamise tähtaja möödumist. Samuti juhtis kohus kostja tähelepanu sellele, et, kui kostja, kellest tulenevalt kirjalik menetlus määrati, taotleb kohtuistungi pidamist, tühistab kohus kirjaliku menetluse määruse ning, et hagejal on õigus olla ärakuulatud. Asja kohtuistungil pidamise soovist tuleb aga kohut teavitada samuti 20 päeva jooksul kirjaliku avaldusega. Käesolevaks ajaks on hageja teavitanud kohut, et on nõus asja menetlemisega kirjalikus menetluses. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraseaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne .a. sõlmitud kestvuslepingutele alates .a. tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 3 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne .a. kohaldatakse seni kehtinud seadust. Kohus uurinud käesolevas tsiviilasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud neid kogumis leiab, et OÜ poolt esitatud hagi HKvastu 5971,56.- krooni suuruses võlanõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooltel ei ole vaidlust lepingu (lepingu koopia toimikus) sõlmimise üle. Kohus asub hagejaga ühisele seisukohale, et vastavalt kehtinud tsiviilkoodeksi § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustusi täita, mis tulenevad lepingust nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. Kehtinud tsiviilkoodeksi § 174 kohaselt ei ole lubatud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest. Kohtule esitatud ja kohtu poolt tõendite analüüsimise tulemusel selgub, et kostja seda teinud ei ole. Kostja on jätnud kokkulepitud tähtajaks hagejale võlgnevuse likvideerimata, mis on otseselt vastuolus nii seaduse kui ka hageja ja kostja vahel sõlmitud lepinguga. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kostja käitumine hageja suhtes seoses võlgnevuse mittetasumisel on olnud õigusvastane ning olnud seega ühtlasi vastuolus tsiviilkoodeksiga. Hageja on kohtule esitanud tõenditena koopiad kostja lepingujärgsele elukoha aadressile väljastatud arvetest nr. , , ja kohustuste tekkimise ajal. Kostja HKsõlmides hagejaga lepingu nr. kinnitas lepingu allakirjutamisel omakäeliselt, et on tutvunud ka kohtule esitatud -i Lepingu ja hinnakirjade kõigi tingimustega ning kohustub neid täitma. Märgitud lepingu lahutamatuks osaks on -i mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused. Nimetatud tingimustest tulenevalt on kostja kohustatud tasuma temale osutatud teenuste eest esitatud 15 päeva jooksul arve väljastamise kuupäevast arvates. Tähtajaks tasumata summadelt tuleb tasuda viivist, mida arvestatakse arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 0,5 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60,00.- krooni kokku. Seega pidi kostja olema teadlik sellest, et tema poolt arve maksmata jätmise korral on hagejal õigus arvestada viivist, millest tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja poolt esitatud nõue kostjalt välja mõista võlgnevuselt tekkinud viivised põhivõla ulatuses summas 2985,78.- krooni on põhjendatud. Kohus juhib kostja tähelepanu et vastav õigus tuleneb hagejale tsiviilkoodeksi § 191 lg 1; § 192 ja 231 lg 1 sätetest tulenevalt. Kostja on kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagiavaldusele märkinud, et tema viibib kinnipidamisasutuses ning seetõttu on tal raske hagejale koheselt tasuda võlgnevust. Kohus leiab, et kinnipidamisasutuse viibimine ei ole takistuseks kostja poolt lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmisel. Kostja ei ole vaielnud vastu kohtukulude kandmise osas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § - i 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes eeltoodust kuuluvad hageja kasuks kostjalt väljamõistmisele kohtukulud nimelt: hageja poolt tasutud riigilõiv 420,00.- krooni ning arvestades asja mahtu ja keerukust õigusabikulud 298,58.krooni. Samuti kuulub kostjalt asja läbivaatamiskuluna väljamõistmisele postikulu 67,00.- krooni riigituludesse. Kohus juhindub TsMS § 162 lg 1; § 435 lg 1, 3; § 436 lg 1, 2, 3, 4; § 438 lg 1, 2; § 441 lg 1; § 442; TsK § 173 lg 1; § 174; § 191 lg 1; § 192; § 222 lg 1; § 231 lg 1; VÕSRS § 12 lg 1 ja
6. 4 Piret Liivo Kohtunik 5