) § 29 lg 1 p 3 kohaselt kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui abikaasa soovib koos abielu lahutamisega lahendada Perekonnaseaduse § 28 4. lõikes nimetatud vaidluse.
lg 4 järgi perekonnaseisuasutuses ei lahutata abielu, kui abikaasa soovib, et koos abielu lahutamisega lahendataks lapsesse puutuv või ühisvara jagamisse puutuv vaidlus või mõistetaks välja elatis.
lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. .a. istungil avaldasid pooled, et on nõus abielu lahutamisega. Kohus, lähtudes seadusest ja võttes arvesse asjaolu, et pooled on nõus abielu lahutamisega, leiab, et SE´i ja JE´i vahel.a. sõlmitud abielu tuleb lahutada, kuna poolte abielusuhted on lõppenud.
Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus alates hagi esitamisest teise vanema nõudel temalt välja elatise, mis määratakse igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lõike 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on käesoleval ajal 3000 krooni. Seega ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1500 krooni kuus. Kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt kohtule esitatud tütre ülalpidamiseks vajalike igakuiste kulude kalkulatsiooni. Tulenevalt hageja selgitustest, on kostja varasemalt poolte ühise lapse ülalpidamist materiaalselt toetanud, kuid ei ole seda teinud järjepidevalt ning on teinud seda väiksemas ulatuses, kui hageja on oma avalduses vajalikuks pidanud ning see ei taga piisavalt lapse vajadusi. Kostja selgituste kohaselt on tema netopalk on 10500 krooni kuus, muid kohustusi ega ülalpeetavaid kostjal ei ole Hageja selgituste kohaselt on tema sissetulek kuus 5000 krooni, Arvestades hageja ja kostja selgitusi nende sissetulekute kohta, samuti asjaolu, et pooled ei ole oma varanduslikku olukorda vaidlustanud ja arvestades nende erinevust, leinab kohus, et kostja varanduslik olukord võimaldab tal maksta lapsele elatis kuus enam kui 1500 krooni ning peab kohus põhjendatuks, et kostjapoolsed kulutused lapse ülalpidamiseks võivad olla seega suuremad kui hagejal. Eeltoodut arvestades ja lähtudes lapse vajadustest ja vanemate varalisest seisundist, leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista elatis lapse ülalpidamiseks 2500,00 krooni kuus. TsMS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Hageja esitas Harju Maakohtusse hagi.a. Nimetatud asjaolust tulenevalt tuleb kostjalt, JE´ilt, välja mõista hageja kasuks elatis tagasiulatuvalt, alates.a. TsMS § 129 lg 2 kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa vastavalt 9 x 2500 = 22500 krooni. Kohtukulude kindlaksmääramisele ja jaotamisele kohaldatakse enne 01.01.2006 alanud vaidlusest varemkehtinud menetluse seadust vastavalt TsMS RakS § 3. Hageja oli elatise nõudes riigilõivu tasumisest seaduse järgi vabastatud. Hagi kuulub rahuldamisele ning selle tõttu tuleb enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 64 lg 1 järgi kostjalt riigituludesse välja mõista hagi rahuldatud osalt riigilõiv ning TsMS § 60 lg 1 järgi jäävad hageja kohtukulud kostja kanda. Nimetatud sätetest ja Riigilõivuseaduse Lisast nr 2 tulenevalt tuleb elatise nõude osas riigilõiv 1500,00 krooni tasuda kostja JE´il ja see välja mõista riigituludesse TsMS § 64 lg 1 järgi ning abielulahutuse nõudes hageja poolt tasutud lõiv 300 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista TsMS § 60 lg 1 järgi. Mai Grauberg kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.