← Eesti

2-06-9814/3

Obsah (10)§ 394§ 407§ 162§ 173§ 174§ 190§ 123§ 129§ 139§ 147

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtunik Viru Maakohus 15. november 2006, Narva TAMARA ŠABAROVA Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-06-9814 V.M hagi S.M v

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus.

Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kautsjon summas 450 krooni tuleb tasuda Rahandusministeeriumi (registrikood 70000272) pangakontole Hansapangas nr 221013921094 või pangakontole SEB Eesti Ühispangas nr 10220034799018 (viitenumber 3100057484, selgitus: kaja esitamise kautsjon tsiviilasjas nr 2-06-9814) ja esitada kohtule selle kohta maksekorralduse. Tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja või kui kaja jäetakse läbi vaatamata. Kohtu õiguslik põhjendus Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjad on hagimaterjalid kätte saanud, kuid ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Kostja ei ole täitnud oma lapse ülalpidamiskohustust ja hagejal on vastavalt Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1, § 61 lg 1, 2, 4, 136 lg 2 alusel nõuda elatise väljamõistmist. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab S.M, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et

§ 174

lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis.

§ 190

lg 2 kohaselt mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, välja kostjalt võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.

§ 123

kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Vastavalt

§ 129

lg 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Vastavalt

§ 139

lg 3 sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast.

§ 147

lg 4 kohaselt tasutakse nõude suurendamise korral täiendavat riigilõivu vastavalt hagihinna suurenemisele. Antud hagihinna, mis moodustab 13 500 krooni /1500 x 9 kuud/ suurusest lähtudes tuleb tasuda riigilõivu 1000 krooni ja see kuulub väljamõistmisele kostjalt. 2

(3)Tsiviilasi nr 2-06-9814 Kohus teeb tagaseljaotsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§-dest 190 lg 2, § 407 lg 1, 415, 416 lg 2, 441 lg 1, 442, 444 lg 1, 468 lg 1 p 2. Tamara Šabarova Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.