lg 1, § 94, § 101 lg 1 p 1 ja 6 ning § 108 lg 1 palub hageja kostjalt välja mõista 3 232,70 krooni, millest põhivõlg on 1 616,35 krooni ja viivis 1 616,35 krooni. Kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja arvamus. Kostja tunnistab võlga summas 1 616,35 krooni ning lubab selle tasuda pärast kinnipidamiskohast vabanemist. Viiviste tasumisest kostja keeldub. Kostja väite kohaselt kaotas ta töö 2004 aastast ning asus uuesti tööle , kuid palka ei olnud veel kätte saanud, kui teda vahistati, mistõttu ei ole viiviste nõue põhjendatud vähemalt nii suures summas. Kohtu järeldused. Kohus, arutanud asja kohtuistungil ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (
) § 3 alusel tekib võlasuhe lepingust.
kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik.
Vastavalt
101 lg 1 p 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Pooltel puudub vaidlus põhivõla suuruse ning selle maksmise kohustuse osas.
lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel sõlmitud lepingute lahutamatuks lisaks on teenuste kasutamise üldtingimused. Tingimuste punkti 3.4 kohaselt, kui klient ei ole teatanud -le kirjalikult lepingus fikseeritud kontaktandmete või teiste juriidiliste rekvisiitide muutustest, loetakse andmebaasi kantud andmete järgi edastatud teave (saadetud arved, võlanõuded vms) kliendi poolt kättesaaduks. Tingimuste punktis 5.13 on sätestatud, et -l on õigus kliendilt nõuda viivist arvete tasumisega hilinemise eest. Viivist arvestatakse maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 0,15 % tasumata summas iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Kostja seletuse kohaselt kaotas ta töökoha aasta algusest ning seetõttu ei olnud võimalik täita oma kohustust hageja ees. Kohus ei loe kostja väidet põhjendatuks. Hageja on esitanud kostjale arved augustikuus. Kostja ei ole tõendanud ega ka viidanud asjaoludele, mis oleksid takistanud temal oma kohustuste täitmist kuni aastani. Samuti ei pea kohus põhjendatuks viivise vähendamist. Hageja on juba viivise nõuet vähendanud põhinõude suuruseni, mis on kooskõlas hea usu ning mõistlikkuse põhimõttega. Asjaolu, et kostja viibib käesoleval ajal kinnipidamiskohas ei ole iseenesest viivisenõude vähendamise aluseks. Kostja hetke olukord on tinginud tema enda seadusevastasest tegevusest, mis aga ei anna alust tema vabastamisele lepinguliste kohustuste täitmisest või neid kohustusi vähendada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostjatelt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kohtukulud, so riigilõiv summas 280 krooni ja tasu õigusabi eest vastavalt TsMS § 61 lg. 1 p. 1, summas 161,63 krooni. Koidula Laurisaar kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.