2-05-24827/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavaks-

1. oktoober 2006.a Tallinn, Harju Maakohus, Kentmanni tegemise aeg ja koht kohtumaja kohtukantselei Tsiviilasja number 2-05-24827 (endine number 2/276-4794/05) Tsiviilasi AS hagi MNvastu 5684,74 krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende hageja AS hageja lepinguline esindaja MM esindajad kostja MN19.09.2006.a, avalik kohtuistung hageja lepinguline esindaja MM, kostja MN, istungit protokollis sekretär KS Istungi toimumise aeg Istungil viibinud isikud RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada.
3. Välja mõista MN’lt võlgnevus 5684,74 krooni (viis tuhat kuussada kaheksakümmend neli krooni ja seitsekümmend neli senti) AS kasuks.
4. Välja mõista MN’lt kohtukulud 420 (nelisada kakskümmend) krooni AS kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik .a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled .a kasutusrendi lepingu nr , mille esemeks oli sõiduauto Nissan Almera 1,5 Comfort AC. Lepingust tulenevalt kohustus hageja omandama eespool nimetatud sõiduauto AS-lt ning andma selle lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse. Kostja aga kohustus selle eest tasuma hagejale lepingus sätestatud makseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi ja jättis süstemaatiliselt tasumata lepingu alusel tasumisele kuuluvad maksed. Tekkinud võlgnevuse tõttu lõpetas hageja ennetähtaegselt lepingu. Pärast lepingu ülesütlemist asus hageja sõidukit võõrandama. Hind, millega hagejal õnnestus sõidukile ostja leida oli 152 542,37 krooni (käibemaksuta). Vara ostuhind tasuti hagejale .a. Hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu oli 158 227,11 krooni, mis koosnes vara jääkmaksumusest summas 140 077,83 krooni (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest summas 15 904,28 krooni ja kindlustusmaksete võlgnevusest summas 2 245 krooni. Seega on hageja saanud kahju 5684,74 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 5684,74 krooni ja riigilõivu 420 krooni. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja andis tema poolt renditud sõiduauto hagejale üle a kevadel. Sõiduauto vastu võtnud hageja esindaja kinnitas kostjale, et vara üleandmisega on kostja kohustused hageja ees täielikult täidetud. Hageja esindaja sõnu kinnitab ka asjaolu, et hageja ei ole nelja aasta jooksul hagiavalduses märgitud summat kostjalt nõudnud. Hageja on kostja vastu nõude kaotanud tulenevalt hea usu põhimõttest. Lisaks on hageja nõue, tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-dest 338 ja 341, aegunud. Kohus rahuldas .a tagaseljaotsusega hagi, kuna kostja ei ilmunud .a toimunud eelistungile ning mõistis hageja kasuks välja võlgnevuse 5684,74 krooni ja kohtukulud 420 krooni. Kostja esitas kaja menetluse taastamiseks ning kohus taastas menetluse. 19.09.2006.a toimunud istungil jäi hageja esindaja nõude juurde ning kostja vaidles hagile vastu. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled .a sõlminud kasutusrendi lepingu nr tähtajaga .a sõiduauto Nissan Almera 1.5 Comfort A/C kasutamiseks. Kostja ei vaielnud vastu, et lepingu lõpetamisel oli tema rendimaksete võlg hageja ees 15 904,28 krooni ning kindlustusmaksete võlg 2 245 krooni. Samuti ei vaidlustanud kostja, et sõiduki jääkmaksumus oli 140 077,83 krooni (käibemaksuta). Seega oli kostja võlg hageja ees 158 227,11 krooni. Poolte vahel puudub vaidlus ka asjaoludes, et hageja lõpetas ennetähtaegselt lepingu kostja võla tõttu ning, et sõiduk võõrandati hageja poolt .a 152 542,37 krooni eest (käibemaksuta). Seega jäi pärast sõiduki võõrandamist kostja võlaks hageja ees 5684,74 krooni. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne
5. juulit 2002.a , enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Kuna pooltevaheline leping lõppes enne 01.06.2002.a, siis kuulub kohaldamisele tsiviilkoodeks (TsK). TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 222 lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei täida 2 kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista 5684,74 krooni. Kostja väide, et hageja esindaja kinnitas auto üleandmisel, et kostja kohustused hageja ees on täidetud, on jäänud paljasõnaliseks. Samuti ei saa hageja nõuet ainuüksi selle tõttu, et ta teavitas kostjat võlgnevusest alles .a kirjaga, veel hea usu põhimõttega vastuolus olevaks lugeda. Põhjendamatu on ka kostja seisukoht, et hageja nõue on aegunud tulenevalt VÕS § 338 ja §
6. VÕSRS § 9 lg 1 esimese lause kohaselt kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 01.06.2002.a tekkinud aegumata nõuetele. VÕS § 338 lg 1 reguleerib üürileandja poolt üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamise nõude ning üürniku poolt asjale tehtud kulutuste hüvitamise või muudatuse äravõtmise nõude aegumist. VÕS § 341 sätestab, et rendilepingule kohaldatakse täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. Hageja nõude puhul ei ole tegemist ühegi VÕS § 338 lg 1 kirjeldatud nõudega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega tuleb menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel lähtuda enne 01.01.2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikust. Kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Seega tuleb kostjalt hageja tasutud riigilõivu katteks välja mõista 420 krooni. Indrek Soots kohtunik 3