KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mare Kõlvart Otsuse avalikult teatavaks 30.08.2006.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-05-5015 (endi

§ 173

lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule.

§ 174kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. Ts

MS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel .a. sõlmitud leping. Tulenevalt hageja poolt esitatud arvetest, lepingu lõpetamise teatisest ja viivisearvutustest on kostja põhivõlg 1986,60 krooni (kõneteenuste eest 1761,65 krooni ning telefonimaksete osas 224,65 krooni) ja viivis 1986,60 krooni. Hageja loeb lepingu lõppenuks .a. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 1895,67 krooni (1129+721,68+44,99). Arvest nr nähtub, et hageja nõuab kostjalt ka kuumaksu peale lepingu lõpetamist kokku 44,99 krooni ning viivist 60 krooni. Nimetatud viivise ja kuumaksu on hageja arvestanud põhivõla hulka. Üldtingimused ega hagiavaldus sellist viivist ei kajasta. Kohus leiab, et hageja poolt kuumaksu nõue peale lepingu lõpetamist põhivõlana on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Rahuldamata tuleb jätta ka hageja nõue viivise summas 60 krooni saamiseks. Hageja nõue viiviste saamiseks 1986,60 krooni ulatuses ei ole tõendatud. Lepingu lahutamatuks osaks olevad mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused, millel väidetavalt viiviste ja leppetrahvi nõue põhinevad, kehtestati – , seega ei saa olla lepingu osaks. Leping kostjaga sõlmiti .a. Samuti puudub mistahes kinnitus, et nimetatud tingimused oleksid kostjale teatavaks tehtud või kostja nendega nõustunud.

§ 174

tulenevalt ei ole ühepoolne keeldumine kohustiste täitmisest ega lepingu tingimuste ühepoolne muutmine lubatud. Arvestades eeltoodut jätab kohus väidetavalt viiviste arvestamise aluseks olnud, kohtule esitatud mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimuste väljatrüki, millele on kehtivusajaks peale kirjutatud - , tõendina tähelepanuta. Vastavalt

§ 231

lg 1 kohaselt on kohustiste täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga pole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 159,24 krooni ulatuses (2,8 aastat x 3% x 1895,67). Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.

1. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.
2. a kehtinud TsMS § 60 lg-st 1 tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjalt võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega. TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi võis tasu õigusabi eest kuni 5% hagi rahuldatud osast hageja kasuks välja mõista. Eeltoodut kogumina hinnates jõudis kohus kokkuvõtva järelduseni, et hagiavaldus kuulub osaliselt rahuldamisele, 2054,91 krooni (põhivõlg 1895,67 krooni ja viivis 159,24 krooni) tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Väljamõistmisele kuulub ka riigilõiv summas 280 krooni ning arvestades asja mahtu ja keerukust õigusabikulud 50 krooni, kogusummas 330 krooni hageja kasuks. Mare Kõlvart Kohtunik