) § 4 lg-le 2, lg 3 p-le 5, lg-le 5; §-le 6; § 7 lg-le 1, et tema esitatud projekt ehk stsenaarium, kavand ja pealkiri on kõik kaitstud autoriõigusega. Hageja väitel oli hageja autorsus kostjale teada. Hageja on aastaid tegelenud animafilmide projektidega ning on selles vallas saanud näiteks aastatel 2001 ja 2002 ka Eesti Filmi Sihtasutuse toetusi, samuti on hageja tegevus animafilmide koolilastele tutvustamisel leidnud äramärkimist ajakirjanduses. Hageja demonstreeris siinkohal käsitletaval projektil baseeruvat programmi enne selle kostjale tutvustamist ja kostja esindajad tutvusid projektiga just senise esitluse raames. Hageja viitab autoritasu nõudes
Eeltoodud asjaolude kohaselt puudub hageja ja kostja vahel
Hageja leiab, et kohane tasu tema idee kasutamise ja tema projekti lähtekohana kasutamise eest on 34 275 kooni. Kavalehe kohaselt on toimunud projekti raames vähemalt 6 kontserti ca 1000-kohalistes saalides. Hagejale teadaolevalt olid kontsertide piletite hinnad 40-60 krooni. Arvestades saalide 80%-lise täituvusega ja keskmise piletihinnaga 50 krooni, kujuneb projekti brutoeelarveks hinnanguliselt 240 000 krooni. Lähtudes käibemaksuseaduse § 15 lg 2 p-st 6 tulenevast 5%-lise käibemaksu määrast võib hinnata 2 vastavaks netoeelarveks 228 500 krooni. Hageja arvates on põhjendatud talle tasu maksmine 15% kontsertide eelarvest, seega summas 34 275 krooni. Hageja märgib, et ta on esitanud oma arvestuse projekti eelarve käsitluse ja autoritasu suuruse ja määra kohta kostjale kirjalikult . Kostja ei ole neile seisukohtadele vastu vaielnud. Samas on hagejale teada, et kostja on saanud kontsertide läbiviimiseks toetust T , T ja P H , sellisele võimalusele viitab ka kostja kunstinõukogu koosoleku protokolli otsuses. Hagejale ei ole teada saadud toetuste summad ja osakaal projekti finantseerimises. Hageja märgib, et kui kontserdi eelarve või kasumlikkus osutuvad hageja praegustest seisukohtadest oluliselt erinevateks, võib hageja pidada kohaseks nõude summa muutmist. Hageja väitel oli etendusasutuse seaduse § 12 lg 1 p 5 kohaselt põhjendatud hageja nõue avaldada tema kui autori nimi kontsertide tutvustamisel. Kostja täitis viidatud nõuet vaid osaliselt, märkides hageja kavalehel idee autorina. Hageja seisukohalt rikkus kostja sellega siiski hageja kui autori õigusi, sest ei märkinud hagejat projekti ega stsenaariumi autorina või lihtsalt autorina. Lisaks muutis kostja omavoliliselt hageja kavandatud projekti koosseisu ja lavastust. Hageja leiab, et erinevate autoriõiguste rikkumisega on kostja tekitanud hagejale kahju autoritasu nõudega võrdses summas ehk 34 275 kooni. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja autoritasu projekti (stsenaariumi) „A r ” eest summas 34 275 krooni, hüvitise autori õiguste rikkumise eest projekti „A r ” realiseerimisel summas 34 275 krooni ning kohtukulud. 2. esitatud hagiavalduse täpsustuses palus hageja esialgses hagiavalduses esitatud autori õiguste rikkumise hüvitise nõude põhjenduste asemel lähtuda alljärgnevast: hageja tõendab T P G muusikaõpetaja H –M J arvamuse ja OÜ juhataja T K hinnanguga, et kostja korraldatud kontserdid olid halvema kvaliteediga kui hageja koostatud stsenaarium ja projekt. Kostja tehtud muudatused hageja koostatud ja kostjale esitatud projektis on oluliselt halvendanud projektis kavandatud kontserdi kvaliteeti. Seega on kostja rikkunud hageja kui autori mittevaralisi õigusi. Hageja seisukohalt on kostja oma tegevusega siinkohal vaadeldavas aspektis eelkõige rikkunud
Niisuguste õiguste rikkumisest hagejale tekkinud kahju on mittevaraline ja on otseselt seotud kostja tegevusega hageja koostatud projektis selle kvaliteeti kahjustavate muudatuste tegemisel. Hageja hindab eelkirjeldatud kahju summale 34 275 krooni. Hageja on hindamisel lähtunud kahest kaalutlusest. Esiteks on toodud summa võrdne hageja nõutava tasuga hageja teose kasutamise eest. Teiseks, ja seda eelkõige juhul, kui kohus peab vajalikuks hageja nõutavat autoritasu teisiti hinnata, peab hageja siintoodud summat kohaseks hüvitiseks enda kui autori mittevaraliste õiguste rikkumise eest.
lg-le 1, mille alusel tekivad autoriõigused teose loomisega ning leiab, et autoriõiguste rikkumine on võimalik ainult sellisel juhul, kui rikkuja on teadlik teosest, mis on autoriõigustega kaitstud. Vastasel korral on see isik ise teose loonud. Kostja hinnangul ei nähtu faktilistest asjaoludest, et kostja kontsertide stsenaariumi autorid oleks olnud teadlikud hageja väidetavast stsenaariumist. Seega ei saanud kostja kontsertide stsenaariumi autorid rikkuda hageja autoriõigusi. Hagi esitamisel hageja sisuliselt vaidlustab kostja kontsertide stsenaariumi autorite autoriõigusi.
lg 6 kohaselt eeldatakse teose kaitstust autoriõigustega, seega peaks hageja tõendama, et kostja kontsertide stsenaariumi autoritele ei kuulu autoriõigusi. Nimetatud asjaolu ei ole hageja tõendanud. 5 Kostja viitab
lg-tele 1 ja 2 ning leiab, et autoriõiguste objektiks on sisuliselt inimese intellektuaalse tegevuse tulemuse vorm. Kostja hinnangul ei ole mõte esitada muusikat ja sellega koos näidata visuaalseid teoseid intellektuaalse tegevuse tulemuse vorm vaid idee, mis ei ole
Ühe idee baasil on võimalik luua erinevaid teoseid. Faktilistest asjaoludest nähtuvalt on hageja väidetav teos (stsenaarium) ja kostja kontsertide stsenaarium erinevad. Kostja väitel ei oma autoriõiguste seisukohalt tähtsust, et need lähtuvad sarnasest autoriõigusega mittekaitstud algideest. Kuna kostja ei ole ühtegi hageja teost kasutanud, puudub hagejal õigus saada ka kostjalt autoritasu. Autoriõiguste rikkumise saab toimuda autoriõigustega kaitstud teose kasutamisega. Kostja on kontsertide korraldamisel kasutanud kostja vastuses nimetatud autorite teoseid, mitte aga hageja teost. Seetõttu ei ole põhjendatud ka hageja esitatud hüvitise nõue. Kuna nimetatud isikud olid kostja kontsertide stsenaariumi autorid, ei olnud kostjal kohustust hagejat kui autorit kontsertide tutvustamisel esitleda. Hageja esitlemine kontserdi kavalehel idee autorina ei oma hagis esitatud nõuete seisukohalt õiguslikku tähendust, kuna idee ei ole autoriõigustega kaitstav. Hageja autoritasu nõue on põhjendamatu veel järgmistel põhjustel: hageja on nõutava autoritasu suuruse määratlenud kontsertide eelarve alusel, leides, et tasu peaks olema 15% kontsertide eelarvetest. Kostja on seisukohal, et see on kindlasti ülemäärane autoritasu suurus. Õiglase autoritasu saab leida analoogia korras võrreldes autoritasudega, mida teoste kasutajad on kohustatud maksma autoritele kollektiivse esindamise organisatsioonide kaudu. EA Ühandmetel on p-, r- ja e esitatavate teoste eest makstav autoritasu 5% kontserdi sissepääsutasust. Seejuures jaguneb nimetatud 5 % kõigi autorite vahel, kelle teoseid esitatakse. Eeltoodut arvesse võttes on hageja nõutav 15% autoritasu ilmselgelt liiga suur. Kostja poolt korraldatud kontsertidel esitati arvukalt teoseid (nt katkeid üheksast filmist). Seetõttu peaks stsenaariumi autoritasu jääma alla 1 % kontsertide sissepääsutasudest. Arvestades kostja poolt korraldatud kontsertide piletitulu (17 491 krooni), peaks nende kontsertide stsenaariumi autori(te)le makstav tasu jääma 1 000 krooni piiresse. Hageja hüvitise nõue on põhjendamatu veel järgmistel põhjustel:
lg 1 p 1 alusel võib autor teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1043, mille kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Lähtudes VÕS § 127 lg-test 1 ja 4, § 128 lg-test 1,2 ja 5 leiab kostja, et kahju hüvitamise eeldusteks on: sündmus või tegu (asjaolu), kahju ja põhjuslik seos sündmuse või teo ja kahju vahel. Hagiavalduses on välja toodud erinevad asjaolud, mille tulemusena on väidetavalt tekkinud kahju. Samas ei ole hageja tõendanud, milline asjaolu millist kahju on tekitanud; kas tekkinud on varaline või mittevaraline kahju ning milles kahju seisneb. Seega on tõendamata kahju olemasolu ning põhjuslik seos kostjast lähtuvate asjaolude ja kahju vahel. Kuna hagi on kostja väitel ilmselgelt pahatahtlik ja põhjendamatu ning hageja nõuetel puudub materiaalõiguslik alus, palub kostja jätta hagi rahuldamata ning mõista kostja kohtukulud hagejalt kostja kasuks välja. 6 6. Kostja esitatud vastuses hagiavalduse täpsustusele on kostja jätkuvalt seisukohal, et hagi on õiguslikult ja faktiliselt põhjendamatu; seda ka peale hagiavalduse täpsustamist. Kostja hagi ei tunnista. Kostja rõhutab, et
Hageja idee ei ole originaalne, see ei olnud konkretiseeritud, objektiivses vormis väljendatud ega tajutav. Kostja poolt korraldatud etendus ei rajanenud hageja teosel. Etendus oli iseseisva loomeprotsessi tulemus. Hageja selles loomeprotsessis ei osalenud. Kostja etenduse autorid ei kasutanud hageja autoriõigustega kaitstud teost; nad ei olnud sellise teose olemasolust teadlikud. Seetõttu on kostja etendus hageja ideest erinev iseseisev teos. Hageja poolt esmakordselt kohtumenetluse käigus esitatud stsenaariumi alusel oleks etenduse korraldamine võimalik üksnes teiste isikute täiendava loomingulise panuse korral. Seetõttu isegi selle stsenaariumi kasutamise korral oleks hageja ainuautorsuse tunnustamise nõue alusetu. Hageja autorsuse puudumise tõttu on autoritasu ja autoriõiguste rikkumise hüvitise nõuded faktilise ja õigusliku aluseta. Mõlema nõude rahaline suurus on põhjendamatu, kaasuse asjaolusid, hageja arvestusmetoodikat ning kohtupraktikat arvestades ebamõistlikult suur. Kostja põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt: hageja autoriõigusi ei ole rikutud, kuna puudub
kaitsealasse kuuluv teos. Kostja poolt lavastatud etendused ei põhine hageja poolt esitatud stsenaariumi kavandil. Kõik kostja etenduse ja hageja stsenaariumi elemendid (muusika, muusika esitaja, videopilt, muusika ja video sünkroniseerimine vahetekstis) on erinevad. See on tõendatud hageja väidetava stsenaariumi ja kostja esitatud multifilmikontserdi üldise plaani võrdluse, tunnistajate ütluse ning autoriõiguste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude aluseks oleva hageja väidetega, et kontsert ei vastanud tema ideele ja ettekujutusele kontserdist. Samadest tõenditest tulenevalt on ainsaks hageja stsenaariumi ja lavastunud etenduse ühiseks elemendiks multifilmide ja elava muusika ühine esitamine. Hageja ei ole multifilmide ja muusikateoste koosesitamises seisneva tehnilise võtte autor. Video- (nt multifilmide) ja audioteoste koosesitamine on audio-visuaalkunsti valdkonnas üldlevinud tehniline võte. Seda võtet kasutatakse intellektuaalse loomingu tulemuse (teose) väljendamiseks. Tehniline võte ehk meetod ise ei ole
p 1 kohaselt
Konkreetsel juhul välistab muusika ja multifilmide koosesitamise käsitlemise hageja teosena ka see, et see tehniline võte ei ole originaalne, s.o. tegemist ei ole hageja enda intellektuaalse loomingu tulemusega (
Kostja korraldatud kontsert ei põhine sellisel hageja ideel või kontseptsioonil, mis oleks originaalne ning seega autoriõigusega kaitstav. Nendel põhjustel ei riku kostjapoolne 8 etenduste korraldamine, s.h. muusika ja multifilmide ühine esitamine hageja (autori)õigusi. Hageja idee ei olnud
mõttes teose õiguskaitse tekkimiseks piisavalt konkretiseeritud.
lg 1, lg 5 ning § 5 p 1 peavad loomeprotsessis oluliseks järgmisi staadiume: idee/kontseptsiooni, teose loomise vaheetapid ning teos. Sealjuures
ideede ning kontseptsioonide suhtes. Järelikult kaitseb
üksnes selliseid loomeprotsessi tulemusi, mis kujutavad endast ideede, kontseptsioonide edasiarendusi. Hageja stsenaariumi ja kostja etenduse puhul omavad sarnasust üksnes etenduse aluseks olev kontseptsioon. Kontseptsiooni edasiarendused on erinevad. Seetõttu piirdub hageja stsenaariumi ja kostja lavastuse sarnasus üksnes osadega, mis ei ole autoriõigustega kaitstud. Ka sellel põhjusel ei riku kostjapoolne etenduse korraldamine hageja autoriõigusi. Kuna hageja idee-kontseptsioon ei ole autoriõigustega kaitstud, siis ei oma
mõttes õiguslikku tähendust etenduse kavalehel hageja idee autoriks nimetamine. Tegemist oli kostjapoolse vastutulekuga, mille eesmärgiks oli pooltevaheliste erimeelsuste vaidluseks eskaleerumise vältimine. Hageja autoriõiguste rikkumine ei ole võimalik, kuna kostja ei ole etenduse lavastamisel kasutanud hageja stsenaariumi ega muud loomingulist panust. Kostja korraldatud kontsert ei põhine hageja teosel. Tegemist on iseseisva teosega. Kostja märkis etenduse kavalehel etenduse autorite nimed.
Autorite hulka ei kuulunud hageja. Seega peab hageja tõendama oma autorsust lavastunud etenduse suhtes. Hageja ei ole esitanud tõendeid temapoolse osalemise kohta etenduse loomeprotsessis. Hageja esitatud stsenaariumi projekti ei ole kostja kasutanud; kuna stsenaariumi projekt oli kontseptsiooni tasemel (puudus teos), siis isegi selle kasutamise korral ei oleks hageja kostja (autori)õigusi rikkunud. Kostja vastuses märgitud isikute iseseisva loomingu tulemusel loodud kontsert kui iseseisev teos ei saa rikkuda hageja kui teise väidetava teose autori autoriõigusi. Kostja ei kasutanud etenduse loomisel hageja väidetavat stsenaariumi ning nägi seda esmakordselt hagiavalduse lisana. Kostja ega kontserdi autorid ei olnud sellise dokumendi olemasolust ega selle sisust teadlikud kontserdi loomisele eelnevalt ega selle loomise käigus. Hageja väited stsenaariumi kostjale tutvustamise kohta on ebaõiged ning tõendamata. Kuna hageja projekti sisu ei olnud kostjale kontserdi loomisel teada, siis on välistatud ka hageja ühine autorsus
Kostja rõhutab, et kostja väited etenduse pealkirja autorsuse kohta on alusetud ja vastuolulised. Kostja korraldas etenduse pealkirja “Suur multifilmikontsert” all. Hageja on hagiavalduses lugenud ennast mitme erineva etenduse nimevariandi (“A r ”, “A t r ’n r ”, “A ja r ’n’r ”) autoriks. Sealjuures väidab hageja, et nendest nimedest on kostjale tutvustatud pealkirju “A t r ’n r ” ning “A ja r ’n r ”. See väide on ebaõige. Hageja ei ole kostjale tutvustanud etenduse pealkirjade versioone. Hageja isegi ei väida, et ta oleks kostjale tutvustanud ainsat pealkirja (“A r ”), mille autorsuse tunnustamise nõue on kohtule esitatud. Kolmandate isikute (reklaamikanalid) käitumine (s.h. nende poolt kasutatud etenduse pealkirjad) ei oma kostja käitumisele hinnangu andmisel tähendust. Kostja peab autoritasu nõuet alusetuks. Autoritasu nõude alusena on hageja märkinud
lg 2, mis reguleerib lepingulist suhet, sest selle kohaselt on autoritasu nõude 9 aluseks autori ja teose kasutaja vaheline kokkulepe (leping). Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et poolte vahel ei ole sõlmitud kokkulepet (lepingut) autoritasu maksmise ning selle suuruse kohta. Seega puudub hageja nõudel
Kuna hageja nõude aluseks olev norm reguleerib ainult lepingulist õigussuhet, siis ei ole see norm lepingu puudumise korral rakendatav. Järelikult on hageja esitatud autoritasu väljamõistmise nõue ilma faktilise ja õigusliku aluseta. Hageja esitatud autoritasu nõue tähendab seda, et hageja nõuab lepingulise suhte tuvastamist olukorras, kus pooled ei ole lepingut sõlminud. Sellisel nõudel puudub alus. Hagejal puudub õigus nõuda ja kohus ei saa tuvastada autorilepingu olemasolu olukorras, kus poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et lepingut ei ole sõlmitud. Samuti ei saa hageja nõuda olematu lepingulise suhte oluliste tingimuste (lepingutasu) määramist peale etenduse toimumist. Seega on hageja esitatud autoritasu nõue kostja hinnangul ilma õigusliku ja faktilise aluseta. Lepingulise nõude rahuldamine on lepingulise suhte puudumisel võimatu. Kui kohus peab võimalikuks autoritasu väljamõistmist, siis on autoritasu nõude summa hageja enda pakutud autoritasu arvutamise metoodikat ning kohtupraktikat arvestades ebamõistlikult suur. Kostja tõendas, et kontsertide eelarve ei olnud hageja arvestuse aluseks 228 500 krooni, vaid oli 115 856,55 krooni. Seega oleks hageja enda metoodika kohaselt põhjendatud autoritasu suuruseks maksimaalselt 17 378,48 krooni, mida kostja peab põhjendamatult suureks. Praktikas ei ole levinud autoritasu maksmine, mis ulatub 15%-ni kontserdi tuludest. Hageja on tõendanud, et etenduste korraldamise valdkonnas on tavapäraseks autoritasuks stsenaariumi eest 5 000-34 000 krooni. Sealjuures hõlmab isegi 5 000 krooni suurune autoritasu lihtsama tervikliku, s.o. valmis ja täiendamist mittevajava teose loomist. Käesoleval juhul ei ole hageja osalenud etenduse ettevalmistamises. Tema panus võiks põhimõtteliselt seisneda üksnes kontseptsiooni algidees ja kostja poolt mittekasutatud stsenaariumi kirjutamises. Kostja on tõendanud, et mahuka 21-leheline ja detailse stsenaariumi eest makstav autoritasu võib ulatuda 5 000 kroonini. Arvestades hageja poolt koostatud stsenaariumi üldsõnalisust peab hagejale maksmisele kuuluda võiv autoritasu jääma oluliselt, kordades alla 5 000 krooni. Kostja rõhutab, et põhjendatud autoritasu suuruseks ei ole ka 4 000 krooni, mida kostja pakkus hagejale võimaliku kompromissi saavutamiseks. Kostja kinnitab, et autorilepingu sõlmimisel ei oleks autoritasu 4 000 kroonini ulatunud. Kui kohus asub seisukohale, et kostja on rikkunud hageja autoriõigusi, siis peab kostja autoritasu nõude summat ebamõistlikult suureks ning kahjuhüvitise suurust põhistamatuks. Kostja ei ole hageja teost kasutanud; seetõttu on välistatud ka selle moonutamine ning seeläbi autori isiklike õiguste kahjustamine. Hageja on esitanud kahjuhüvitise nõude summas 34 275 krooni. Hageja ei ole mittevaralise kahju tekkimist ega selle suurust tõendanud ega põhistanud. Arusaamatu on ka mittevaralise kahju suuruse arvestamise metoodika. Samas on kahjuhüvitise suurus võrdne autoritasu nõude suurusega. Järelikult peab hageja mõistlikuks autoritasuga võrdse kahjuhüvitise väljamõistmist. Seega ei saa kohtu poolt väljamõistetav kahjuhüvitis igal juhul olla suurem väljamõistetavast autoritasust. Hageja kahjuhüvitise summa ületab märkimisväärselt autoriõiguste rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena väljamõistetud kahjuhüvitiste tavapärast suurust, mis on küündinud eesti kohtupraktikas 25 000 kroonini. Vastavas kaasuses oli tegemist autori varaliste ja isiklike õiguste räige rikkumisega – seal kasutati autori loodud valmistoodet (vs siin kaasuses: edasiarendamist vajanud kontseptsioon, idee), teose õigusvastased 10 kasutajad ei teinud teosesse loomingulist panust (vs siin kaasuses: kostja teostas kogu muusika, videomaterjali, vahetekstide, osatäitjate valiku ja sünkroniseerimise) ning puudus igasugune viide autorile (vs siin kaasuses: kostja märkis ilma vastava kohustuseta hageja nime etenduse kavalehel). Samuti on kostja teinud käesolevas asjas kompromissi ettepaneku. Lisaks tuleb võimaliku kahjuhüvitise määramisel arvestada ka sellega, et hageja poolt väidetavalt pakutud kontseptsiooni järgimine oli otseselt põhjustatud hagejapoolsest puudulikust ettevalmistusest. Kostja leiab, et VÕS § 139 ja § 140 regulatsiooni arvestades on põhjendamatu kostjalt hageja nõutud suuruses kahjuhüvitise väljamõistmine. Asjaolusid arvestades on käesolevas asjas põhjendatud mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmata jätmine – kohtupraktikas on tunnustatud vastaspoole õigusvastase käitumise tuvastamist kui mittevaralist kahju rehabiliteerivat vahendit. Kostja on seisukohal, et hagiavaldus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kohtu põhjendused
Autoriõigus teosele tekib teose loomisega (
lg 1) ja teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis (
Vastavalt
Hageja autoriõiguse rikkumine eeldab, et väidetava kontserdi „A t r ´n r “ stsenaarium on teos, millele kohaldatakse autoriõiguse seadust. Teoseks loetakse
lg 2 kohaselt mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori intellektuaalse loomingu tulemus.
lg 6 järgi teose kaitstust autoriõigusega eeldatakse, välja arvatud juhul, kui autoriõiguse seadusest või muudest autoriõigusaktidest tulenevalt esineb seda välistav ilmne asjaolu. Tõendamiskohustus lasub teose autoriõigusega kaitstuse vaidlustajal. Intellektuaalse tegevuse tulemused, millele autoriõiguse seadust ei kohaldata, on loetletud
Vastavalt sellele punktile 1 ei kohaldata autoriõiguse seadust ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, protsessidele, süsteemidele, meetoditele, kontseptsioonidele, printsiipidele, avastistele, leiutistele jms intellektuaalse tegevuse resultaatidele, mis on kirjeldatud, selgitatud või muul viisil väljendatud teoses. Teose tunnuseks on mh autori loomingulise tegevuse väljendusvorm, mis annab edasi sisu. Väljendusvorm võib olla nii kujunduslik kui sõnastuslik. Ainult see isik, kes on teose loonud, võib end nimetada teose autoriks. Seega tuleb vaidluse lahendamiseks hinnata, kas hageja väidetud teosel on autoriõiguse seaduses loetletud juriidilist tähendust omavad tunnused, mis võimaldab seda pidada autoriõigusega kaitstavaks teoseks. Nimetatud juriidilist tähendust omav tunnus on muuhulgas tingimus, et teos on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Hageja on hagiavalduses väitnud, et esitas . aastal kostjale hagiavalduse lisana esitatud projekti ja kavandi kontserdi „A t r ´n r “ läbiviimiseks, sisuliselt oli tegemist kontserdi stsenaariumiga. 10. Tunnistaja TM ütlustega on leidnud kinnitust, et hageja esitas kostjale kontserdi korraldamise idee, mitte aga väidetava teose. Hageja väide, et kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, mil muul viisil saanuks kostja käsitleda kunstinõukogu koosolekul kõnealust projekti just hageja poolt pakutuna, on ümber lükatud tunnistaja TM ütlustega, et projekti esitamiseks Kunstinõukogule ei ole vajalik kirjalik vorm ning alguses esitatakse projektid Kunstinõukogule idee tasandil. Samuti ei nähtu E K K koosolekute nr ja . a protokollidest, et kontserdi korraldamist oleks arutatud hageja esitatud kirjaliku projekti alusel (t lk 14-15). Kostja poolt hagejale esitatud lepingu projektist ei nähtu, et hageja oleks kostjale väidetavat teost üle andnud ning nähtub, et kostja on märgitud lepingusse idee autori, mitte stsenaariumi autorina (t lk 23). Tunnistajate TTi ning TL-T i ütluste kohaselt ei ole kumbki hageja koostatud stsenaariumi näinud ega selle olemasolust teadlik olnud. Tunnistaja TL-T on teadlik, et hageja esitas vaid kontserdi korraldamise idee. Asjaolu, et kostjale ei ole väidetavat teost esitatud, tõendab ka kummagi poole poolt kinnitatu, et hageja esitatud stsenaariumi ning toimunud kontsertide ainsaks sarnasuseks 13 on multifilmide esitamine muusika saatel. Hageja on ise nimetatud asjaolu tõendanud OÜ kirjaga, milles on muuhulgas märgitud, et ühendav moment on mõlema juures see, et laval kasutatakse nii liikuvat pilti kui muusikat (t lk 42-43). Ka nimetatud tõendis ei ole märgitud muidu sarnaseid jooni. Samuti ei ole kostja kasutanud hageja poolt väljapakutud pealkirja. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et hageja ei ole piisavalt tõendanud väidetava teose üleandmist, s.o kontserdi ülesehituse tutvustamist kostjale kirjalikult või suuliselt. Kostja ei ole vastu vaielnud väitele, et nimetatud kontsert rajanes hageja esitatud ideel. Nimetatud idee alusel loodi aga teiste autorite poolt varasema stsenaariumi puudumisel hageja esitatud ideest sootuks erinev teos. Hageja väide, et toimunud kontsertide aluseks oli hageja koostatud ja kostjale esitatud stsenaarium, on jäänud tõendamata, kuna hageja väidetava teose ja kostja korraldatud kontserdi erinevust on tunnistanud mõlemad pooled. Hageja esitatud stsenaariumist ning kostja esitatud multifilmikontserdi üldisest plaanist nähtub, et hageja väidetavas stsenaariumis toodud muusikast ja visuaalsetest teostest ei kattu ükski kostja korraldatud kontsertidel esitatutega (t lk 12-13, 34-36, 51-52, 68-69). Kohus soostub kostja väite ja tunnistaja TL-Tr ütlustega, et hageja idee näidata filme ja sellega koos esitada muusikat ei ole originaalne ega ole teoseks
Kohus nõustub seega kostjaga, et hageja ei esitanud kostjale objektiivses vormis väljendatud teost, vaid idee, millele
Argumenteeritud on kostja seisukoht, et hageja ei ole multifilmide ja muusikateoste koosesitamises seisneva tehnilise võtte autor. Video- (nt multifilmide) ja audioteoste koosesitamine on audio-visuaalkunsti valdkonnas üldlevinud tehniline võte. Seda võtet kasutatakse intellektuaalse loomingu tulemuse (teose) väljendamiseks. Tehniline võte ehk meetod ise ei ole
p 1 kohaselt
Konkreetsel juhul välistab muusika ja multifilmide koosesitamise käsitlemise hageja teosena ka see, et see tehniline võte ei ole originaalne, s.o. tegemist ei ole hageja enda intellektuaalse loomingu tulemusega (
Kostja korraldatud kontsert ei põhine sellisel hageja ideel või kontseptsioonil, mis oleks originaalne ning seega autoriõigusega kaitstav. Nendel põhjustel ei riku kostjapoolne etenduste korraldamine, s.h. muusika ja multifilmide ühine esitamine hageja õigusi. Hageja idee ei olnud
mõttes teose õiguskaitse tekkimiseks piisavalt konkretiseeritud.
lg 1, lg 5 ning § 5 p 1 peavad loomeprotsessis oluliseks järgmisi staadiume: idee/kontseptsiooni, teose loomise vaheetapid ning teos. Sealjuures
ideede ning kontseptsioonide suhtes. Järelikult kaitseb
üksnes selliseid loomeprotsessi tulemusi, mis kujutavad endast ideede, kontseptsioonide edasiarendusi. Hageja stsenaariumi ja kostja etenduse puhul omavad sarnasust üksnes etenduse aluseks olev kontseptsioon. Kontseptsiooni edasiarendused on erinevad. Seetõttu piirdub hageja stsenaariumi ja kostja lavastuse sarnasus üksnes osadega, mis ei ole autoriõigustega kaitstud. Ka sellel põhjusel ei riku kostjapoolne etenduse korraldamine hageja autoriõigusi. Kuna hageja idee-kontseptsioon ei ole autoriõigustega kaitstud, siis ei oma
mõttes õiguslikku tähendust etenduse kavalehel hageja idee autoriks nimetamine. 11. Autoritasu nõude alusena on hageja märkinud
lg 2, mis reguleerib lepingulist suhet, sest selle kohaselt on autoritasu nõude aluseks autori ja teose kasutaja 14 vaheline kokkulepe (leping). Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et poolte vahel ei ole sõlmitud kokkulepet (lepingut) autoritasu maksmise ning selle suuruse kohta. Seega puudub
Kuna hageja nõude aluseks olev norm reguleerib ainult lepingulist õigussuhet, siis ei ole see norm lepingu puudumise korral rakendatav. Hageja esitatud autoritasu nõue tähendab seda, et hageja nõuab lepingulise suhte tuvastamist olukorras, kus pooled ei ole lepingut sõlminud. Kohus soostub kostja seisukohaga, et hagejal puudub õigus nõuda ja kohus ei saa tuvastada autorilepingu olemasolu olukorras, kus poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et lepingut ei ole sõlmitud. Samuti ei saa hageja nõuda olematu lepingulise suhte oluliste tingimuste (lepingutasu) määramist peale etenduse toimumist. Seega on hageja esitatud autoritasu nõue lepingulise suhte puudumisel võimatu. 12.Hageja on esitanud käesolevas menetluses järgmised nõuded: autoritasu nõude ja hüvitise saamise nõude autori õiguste rikkumise eest. Kuna kohtu hinnangul ei ole tegemist teosega
tähenduses, ei tõusetu autoritasu maksmise ja autoriõiguste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise küsimust. Hageja autoriõigusi ei ole rikutud, kuna puudub
kaitsealasse kuuluv teos. Hageja on ise märkinud, et tema nõuete rahuldamise eelduseks on hageja autorsuse tunnustamine. Kuna puudub teos, millele kohaldada autoriõiguse seadust, jätab kohus hageja nõuded rahuldamata. Seetõttu jätab kohus ka hageja esitatud tõendid: kontserdi tasumäärade ja kontserdi kulude kohta, Hele-Mall Järve arvamuse, multifilmiprojekti eelarve, L T stsenaariumi ja H K tähelepanuta kuna need ei kinnita hageja autorsust kontserdiprojektile “S m ” (t lk 33, 36, 44-45, 70-94).
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.